Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtukulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. juulil 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Kohtule 21.12.2005.a. esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tarbijakrediidilepingu alusel võlgnevuse 69144,65 krooni, millest põhivõlgnevus on 30000 krooni, tasumata intress 4646,26 krooni, viivis 3048.41 krooni, leppetrahv 6000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1450 krooni ning kahju kui saamata jäänud tulu 24000 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud. Kohus saatis kostjatele M.Tja M.Rhagimaterjalid ning kohustas kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kohtuteate kättetoimetamisest. Kostjatele on menetlusdokumendid

kättetoimetatud. Kirjalikes vastustes tunnistasid mõlemad kostjad nende vastu esitatud nõudeid ning võtsid hagi täies ulatuses õigeks (vt.tl. 45 ja 47). 20.06.2006.a. korraldatud eelistungile ilmusid hageja esindaja ning kostja M.R. Kostja M.Teelistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtuistungile ilmumise mõjuvatest põhjustest ega taotlenud eelistungi edasilükkamist. Kostja M.Rkinnitas eelistungil, et jääb kirjalikult esitatud hagi õigeksvõtu juurde (vt.tl. 74). Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Juhul kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3). Lähtudes TsMS § 444 lg-s 1 sätestatust, võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa jätta, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 ja § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Hageja ja kostja M.Tvahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui aga lepinguga oli ette nähtud kõrgem intressimäär, loeti viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Käesoleval juhul oli tarbijakrediidilepingus märgitud intressimääraks aasta kohta 27,13% krediidisummast ning hageja nõuab ülalosundatud sättele tuginedes hagiavalduses viivist 34,13% krediidisummast aasta kohta. Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hageja tasutud riigilõiv 4500 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista vastavalt hageja esitatud kohtukulude nimekirjale (vt.tl.71) 3000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summad

kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o kummaltki kostjalt riigilõiv 2250 krooni ulatuses ja õigusabikulu 1500 krooni ulatuses. Samuti kuulub kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu kostjalt M.T94,50 krooni ja kostjalt M.R91,80 krooni.

Indrek Parrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.