Harju Maakohus
Kohtunik
Mare Kõlvart
Otsuse avalikult teatavaks
06.07.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-7859 (endine nr 2/29-14497/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi LV vastu 1729,87 krooni saamiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1275,89 krooni, viivise summas 453,98 krooni, riigilõivu summas 140 ning õigusabikulud summas 86,49 krooni. Asjaolud Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt .a. Kostja on isiklikult hagimaterjalid vastu võtnud .a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. .a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Saldoteatisest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtub, et kostja võlgnevus on 1275,89 krooni, s.h. telefonimaksete eest 275,89 krooni ning leppetrahv 1000 krooni. Leppetrahvilt on arvestatud ka viivist. Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest.
TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hageja leppetrahvi nõue tuleneb mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punktist 8.1. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla ulatuses, mis on ka kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata maksete katteks 275,89 krooni, viivis põhivõla ulatuses 275,89 krooni ning leppetrahv 1000 krooni, kokku 1551,78 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 10 krooni, kogusummas 150 krooni hageja kasuks. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 85 krooni. .
Mare Kõlvart Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.