Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

.a. loovutas AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1803,33 krooni, viivise summas 1533,96 krooni, riigilõivu summas 280 krooni ning õigusabikulud summas 166,86 krooni. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt . Kostja on hagimaterjalid vastu võtnud .a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. .a esitas hageja kasutamise tingimused, mis kehtisid lepingu sõlmimise ajal. .a esitas hageja kohtule täiendavaid tõendeid, s.h. viivise arvestuse, arvete väljatrükid. Hageja vähendas ka viiviseid summani 803,33 krooni. .a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kostja on nimetatud määruse vastu . Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. a. teatas hageja kohtule, et jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on .a. sõlmitud leping nr. mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu .a. AS saldo kinnitusest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 629,89 krooni, kõneteenuste eest 173,44 krooni ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 1803,33 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg mais 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja tegutsenud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõtet järgides.

Kohus leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista viivis põhivõla ulatuses. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 248,41 krooni (143,90+59,52+44,99). Kohus leiab, et kostjalt tuleb kasutamise üldtingimuste p.8.1 lähtuvalt välja mõista leppetrahv 1000 krooni teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest .a. kuni .a. veel 1554,92 krooni, s.h. kuumaks 494,93 krooni, teenuse peatamise eest 60 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 5.1.12 kohaselt oli AS-il l õigus peatada või lõpetada leping. Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud, AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 248,41 krooni tasumata maksete katteks, viivis põhi võlaulatuses summas 248,41 krooni ning leppetrahv summas 1000 krooni, kokku 1496,82 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 64,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.