Tsiviilasi nr 2-06-6606
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. juuli 2006.a Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-6606
Tsiviilasi
AS Ordi hagi OÜ Mericom Group ja X vastu 19 641 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS Ordi (registrikood 10124387, asukoht Betooni 9, 51014 Tartu); Hageja esindaja: Alari Avamägi, Julianuse Innkasso Agentuur AS (RK 11105357, asukoht Akadeemia 3, 51003 Tartu)
Kostja: OÜ Mericom Group (registrikood 11105357, asukoht Akadeemia 3, 51003 Tartu);
Kostja: X
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Mericom Group ja X AS Ordi kasuks; •
•
Võlgnevus kokku 26 861,42 kr (kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend üks krooni ja nelikümmend kaks senti); Jätta AS Ordi poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud solidaarselt OÜ Mericom Group ja X kanda.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. AS Ordi võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Mericom Group ja X võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Hagiavalduse kohaselt AS Ordi (edaspidi nimetatud Hageja) müüs Mericom Group OÜ-le (edaspidi Kostja I ) arvuteid ja muid infotehnoloogiatooteid (edaspidi Kaup). Kostja I jättis saadud Kauba eest tasumata ja ei teinud seda ka Hageja hilisemates meeldetuletustest hoolimata. Hageja loovutas Kostja I vastu suunatud nõude Julianuse Inkasso Agentuue AS-ile. 02.11.2005.a. sõlmis Kostja I Julianuse Inkasso Agentuur AS-iga võla tunnistamise kokkuleppe, milles Kostja I tunnistas võlga summas 19 641 krooni. Kostja I kohustus tasuma võlgnevuse nelja 5168,63 kroonise kuumaksega, esimese maksega hiljemalt 10.11.2005.a. ja edasiste maksetega 10.-ndaks kuupäevaks. Pooled leppisid kokku, et maksegraafikust mittekinnipidamise korral on kreeditoril õigus koheselt sisse nõuda kogu graafikus toodud summa maksetähtajaga 14 kalendripäeva alates teate väljasaatmise kuupäevast. 02.11.2005.a. sõlmis Julianuse Inkasso Agentuur AS X (edaspidi nimetatud Kostja II) käenduslepingu, mille alusel vastutab Kostja II Julianuse Inkasso Agentuur AS-i ja Kostja I vahel 02.11.2005.a. sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt Kostjaga I. Kostja I ei asunud oma kohustust täitma, seega nõudis Julianuse Inkasso Agentuur AS 14.12.2005.a. nõude pööramisest käendaja vastu kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.12.2005.a. Kostjad ei ole teatisele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Hageja palub kohtul käesoleva hagiga Kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 19 641 krooni, kokkuleppelise intressi summas 1033,51 krooni ja viiviseid summas 6186 krooni ning jätta kohtukulud kostjate kanda.
Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjaid vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostjad ei ole tänaseni kohtule vastanud. Kostjad on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid edasiandmiseks kätte saadud, mida kinnitavad kostjate allkirjad allkirjalehtedel 04.04.2006.a (tl 26) ja 04.04.2006.a. (tl 27). Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 on kohtul õigus kirjalikus menetluses ilma eelistungit pidamata omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ja kes on teadlik tema vastu hagi esitamisest, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud ning teda on hoiatatud, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia võla tunnistamise kokkuleppest (tl 8), koopia käenduslepingust (tl 9-10), koopia teatest nõude pööramisest käendaja vastu (tl 1114) ning koopia teatest nõude loovutamise kohta (tl 15-16). VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle asja, ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh. viivise maksmise eest. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata loovutada teisele isikule. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt tagaseljaotsusega välja mõista põhivõlg koos viiviste ja intressidega kokku 26 861,42 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus, rahuldades hagi, jätab lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1, 2 ja 3 hageja poolt tasutud riigilõivu 1250 krooni ning vajalikud esinduskulud õigusabi eest 3540 krooni kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.