Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-102061
Tsiviilasi
Advokaadibüroo (AB) ALTERNA OÜ hagi korteriühistu (KÜ) Mooni Meleka vastu võla saamiseks ja KÜ Mooni Meleka vastuhagi AB ALTERNA OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2016 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind apellatsioonkaebus 2870,40 eurot vastuapellatsioonkaebus 1693,97 eurot
Kaebuse esitajad ja kaebuse AB ALTERNA OÜ apellatsioonkaebus ja KÜ Mooni Meleka vastuapellatsioonkaebus liigid Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): AB ALTERNA OÜ (registrikood 12537320, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), seaduslik esindaja AV Kostja (vastuapellant): KÜ Mooni Meleka (registrikood 80142889, asukoht Mooni 33-7, 10615 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2016 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.
Otsuse resolutsioon tervikuna kehtib järgmises sõnastuses:
3.1 Hagi rahuldada. Välja mõista KÜ-lt Mooni Melaka Advokaadibüroo Alterna OÜ kasuks 4564,37 eurot, millest põhivõlgnevus on 3864,37 eurot ja viivis 700 eurot. 3.2 Jätta vastuhagi rahuldamata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta KÜ Mooni Meleka kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB ALTERNA OÜ esitas 02.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KÜ Mooni Meleka vastu 4214,37 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 04.02.2016 makseettepanku. Võlgnik esitas 02.03.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.04.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.AB ALTERNA OÜ (hageja) esitas 26.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse KÜ Mooni Meleka (kostja) vastu põhivõlgnevuse 3864,37 euro ja viivise 700 euro saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.11.2014 õigusteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ning kostja kohustus hagejale selle eest tasu maksma. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja maksma hagejale õigusteenuse osutamise eest tasu 120 eurot iga ülesande (õigusnõustamise ja esindamise) täitmiseks kulutatud tunni eest, millele lisandub käibemaks. Sama lepingupunkti kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale ka õigusteenuse osutamisega ja esindamisega seotud otsesed kulud, näiteks posti- ja kulleriteenuste tasud, registrite väljavõtete tasud jms.
4.Hageja osutas kostjale õigusteenust ning esitas selle eest arved: 1) 04.04.2015 arve nr 150347 summas 2309,17 eurot (koos käibemaksuga); 2) 04.04.2015 arve nr 150348 summas 1555,20 eurot (koos käibemaksuga). Kostjale osutatud teenused olid seotud 28.01.2015 OK poolt kostjale esitatud teabenõudele vastuse koostamisega ning seejärel asus hageja kostjat esindama tsiviilasja nr 2-15-627 kohtumenetluses (OK hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuste ja põhikirja punktide tühisuse tuvastamiseks).
Kokku on hageja täitnud kostjalt saadud käsundeid 2015. aasta veebruaris ja märtsis 26 tunni 36 minuti ulatuses. Hageja käsundisaajana on õigusteenust osutanud ja seega omapoolse kohustuse täitnud, kuid kostja käsundiandjana on omapoolse tasu maksmise kohustuse jätnud täitmata. Samuti ei ole kostja hüvitanud hagejale käsundi täitmisega (õigusteenuse osutamisega) kaasnenud kulutusi. Hageja on saatnud kostjale pretensiooni ja nõudekirja, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 619, § 108 lg 1 ja § 628 lg 2 alusel mõista kostjalt välja põhivõlgnevusena 3864,37 eurot (arve nr 150347 - 2309,17 eurot + arve nr 150348 - 1555,20 eurot). Õigusteenuse lepingu p 11 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,2% iga viivitatud kalendripäeva eest. Arvetelt nr 150347 ja 150348 nähtub, et kostja kohustus arved tasuma hiljemalt 14.04.2015. Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 15.04.2015. Hageja viivisenõue perioodil 15.04.2015 - 03.02.2016 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajani) on 2264,52 eurot (nõude summa 3864,37 eurot x 293 päeva x 0,2 % päevas). Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist (s.o alates 03.02.2016) on hageja viivisenõue suurenenud ning hagiavalduse esitamise hetkeks (s.o 25.04.2016) on lisandunud viivisenõude 633,76 eurot (nõude summa 3864,37 eurot x 82 päeva x 0,2 % päevas). Seega perioodi 15.04.2015 25.01.2016 eest on hageja viivisenõue kokku 2898,28 eurot. Hoolimata asjaolust, et hageja tegelik viivisenõue on oluliselt suurem, nõuab hageja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 11 alusel viivist kokku 700 eurot. Kostjal puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Kostja tekitas iseenda käitumisega kahju, mistõttu ei saa selline kahju kuuluda tasaarvestamisele. Ebaõige on kostja väide, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-15-627 koostatud vastust hagiavaldusele ei saanud kostja kasutada hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja edastas kostjale 22.03.2015 hagi vastuse (s.o mitu päeva enne tähtaega). Kostja tellis samasisulise menetlusdokumendi teisest advokaadibüroost omal algatusel ning otsustas hageja koostatud dokumenti mitte kasutada. Samuti on kostja käitumine vastuoluline. Ühest küljest väidab kostja, et ta ei saanud üldse projekti kasutada, teisest küljest möönab, et mõistlik ajakulu selleks on 3,5 tundi. Jääb arusaamatuks, miks vajas kostja uut esindajat, kuna uue esindaja menetlusdokumendis esitatud seisukohad kattuvad hageja poolt tehtud hagivastusega.
Kostja vastuväited hagile
9.Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o 936 euro ulatuses. Kostja palus tasaarvestada hageja nõude (936 eurot) enda kahjunõudega summas 960 eurot (VÕS § 197 lg 1). Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja poolt osutatud teenustele kulunud aega (26 tundi 36 minutit) ei saa pidada põhjendatuks ja mõistlikuks. Kostjale osutatud õigusabiteenused olid põhjendatud ja vajalikud üksnes 6,5 tunni ulatuses (OK teabenõudele vastuse koostamine – 3 tundi; hagiavalduse vastuse projekti koostamine – 3,5 tundi), mille eest kuulub tasumisele 936 eurot. Ülejäänud osas on õigusabiarvetel näidatud teenused ja tööd ülepaisutatud ja kajastatud sellisena fiktiivselt üksnes kostja vastu nõude esitamiseks.
11.Kostjal on hageja nõude tasaarvestamiseks nõue summas 960 eurot, mis tuleneb hageja poolt õigusabiteenuse lepingu rikkumisega kostjale tekitatud kahjust. Hageja koostas kostja esindajana tsiviilasjas nr 2-15-627 hagivastuse projekti ja edastas selle 22.03.2015 kostjale tutvumiseks. Vastuse projekti punktis 4.1. sisaldus avaldus, milles hageja teatas, et tema esindusõigus lõpeb hagiavastuse esitamisega ja pärast selle menetlusdokumendi esitamist hageja vandeadvokaadid kostjat enam ei esinda. Hageja rikkus lepingut, keeldudes põhjendamatult edasisest õigusabilepingu täitmisest, mille
tulemusena oli kostja sunnitud õigusabilepingu üles ütlema ja leidma endale kiiresti uue esindaja. Lepingu rikkumise tulemusena sai kostja kahju uuele esindajale tasutud õigusabiteenuste kulu (hagivastuse koostamine) näol kokku summas 960 eurot. Kostja vastuhagi ja hageja vastuväited vastuhagile
12.Korteriühistu Mooni Meleka esitas 23.09.2016 Harju Maakohtule vastuhagi Advokaadibüroo ALTERNA OÜ vastu kahju 2954 euro hüvitamiseks.
13.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 993,97 eurot ja viivis 700 eurot. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja missuguses ulatuses on hageja kostjale sõlmitud õigusabilepingu alusel teenuseid osutanud, kas teenuste maht on käsundi sisu arvestades põhjendatud ning kas hageja on õigustatud saama selle eest arvetel näidatud tasu. Kostja on pidanud põhjendatuks järgmised hageja poolt tehtud tööd ja vähemalt osaliselt mahu omaks võtnud järgnevalt: a) OK teabenõudele vastuse koostamine – 3 tundi; b) hagiavalduse vastuse projekti koostamine – 3,5 tundi. Seega on pooltel vaidlus ülejäänud 20 tunni ja 6 minuti osas. Arvel nr 150347 tasuliste registri väljavõtete, tähitud kirja saatmise ja kohtumaterjalide ja tähitult saadetavate kirjade koopiate tasu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus neid täiendavalt ei käsitlenud.
16.Kohus nõustus hagejaga, et tegemist ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega ja kohus ei hindagi menetluskulude vajalikkust TsMS sätestatud korras, kuivõrd tegemist ei ole ühelt menetluspoolelt teise menetluspoole kasuks kulude kindlaksmääramisega. Tegemist on käsunduslepingu alusel osutatud teenuse ajakulu põhjendatuse hindamisega. Seega olukorraga, kus kokku ei olnud lepitud mitte konkreetse käsundi täitmise konkreetses summas tasustamises, vaid tasu kujunes vastavalt käsundi täitmisele (teenuse osutamisele) kulutatud ajale (arvestamiseks oli kokku lepitud ajaühik ja sellele vastav tasu). Olukorras, kus käsundisaaja tasu sõltub osutatud teenuse ajalisest kulust, on õigustatud hinnata vaidluse korral ajakulu põhjendatust. Ei saa asuda seisukohale, et käsundiandja peab n-ö pimesi aktsepteerima ükskõik mis ajakulu käsundisaaja peab paremaks käsundiandjale esitada. Kohus hindas sisuliselt hageja poolt kostjale osutatud teenuse ajakulu põhjendatust (ajakulu ühikuhind - 120 eurot/tund + käibemaks, ei ole vaidluse all).
17.Kohus ei nõustunud hagejaga, et teabenõudega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ei saanud kuluda 3 h. Tulenevalt kohtu enda õigusalasest praktikast, kus kohus töötab mitmeid kordi mahukamaid taotlusi/avaldusi/teabenõudeid läbi ja vastab neile märkimisväärselt väiksema ajaperioodi sees kui ca 8 tundi. Näitlikult töötab kohus ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul läbi mitmeid sarnase mahuga tööülesandeid nagu hageja. Lisaks ei ole hageja sisuliselt vastu vaielnud kostja väitele selle kohta, et teabenõudes viidatud küsimused olid kokku koondatud varasemate küsimuste põhjal, mis olid kostjale edastatud valdavalt juba 2014. aastal ning et hageja oli vastavaid küsimusi kostja käsundi alusel juba analüüsinud, kostjat vastavates küsimustes nõustanud ja saanud selle eest ka tasu. Kohus arvestas ajakulu hindamisel kostja vastavat väidet kui tõest ning millest tulenevalt on hageja poolt käsundi täitmiseks kulutatud ajakulu suurus veelgi kummastavam. Teabenõudega tutvumisele ja kirjaliku vastuse koostamisele kulus teatud aeg, kuid arvestades teksti sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et nii probleemi
asetus kui esitatud küsimused, olid hagejale varasemast tuttavad, ei saanud sellise dokumendi alusasjaolude täpsustamiseks ja koostamiseks kuluda enam kui 3 h.
18.Hageja ei ole sisuliselt vastu vaielnud kostja väidetele, et hagejale oli tsiviilasjas nr 215-627 esitatud haginõude aluseks oleva faktilise ja õigusliku olukorraga varasemast tuttav. Seega arvestas kohus ajakulu hindamisel kostja vastavaid väiteid kui tõeseid ning millest tulenevalt on hageja poolt käsundi täitmiseks kulutatud ajakulu ülepaisutatud. Käsitletavast ajakulust on ainsana põhjendatud hagivastuse koostamise ajakulu ja sedagi üksnes 3,5 h ulatuses.
19.Menetlustähtaja pikendamise taotluse põhistuse saab esitada üherealise e-kirjaga ja kohtu praktikast lähtudes on aktsepteeritavad (vastavalt olukorrale) ka üherealised menetlustähtaja pikendamise taotlused. Arvestades esitatud asjaolusid („advokaadi lapsehoolduslehel olek, puhkusereis, nendest tulenevalt suurem töökoormus, vastamise tähtaja sisse jäänud riiklikud pühad jne“), oleks antud juhul piisanud menetlustähtaja pikendamise taotluseks ka üherealisest e-kirjast, millest tulenevalt on hageja ajakulu suuremamahulise dokumendi koostamisele põhjendamatu. Sisuliselt on tegemist niivõrd kiire toiminguga, et selle ajaline mõõde ei ole isegi hinnatav, kuid arvestades, et taotlus kui selline siiski esitati ja teenust seega osutati, kuulub toiming tasustamisele, mistõttu on toimingu kohaseks ning põhjendatud ajakuluks 10 minutit.
20.Arvete (arve nr 150347 ja arve nr 150348) koostamise ajaga seonduva vaidluse osas leidis kohus, et arvete koostamise aeg ei oma ajakulu põhjendatuse hindamisel tähtsust.
21.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et arvetel nr 150347 ja 150348 kajastatud õigusabiteenused, olid põhjendatud ja vajalikud üksnes 6 tunni ja 40 minuti ulatuses, mille eest kuulub tasumisele 960 eurot ([6+(40/60)]*120*0,2). Lisaks, kuivõrd arvel nr 150347 tasuliste registri väljavõtete, tähitud kirja saatmise ja kohtumaterjalide ja tähitult saadetavate kirjade koopiate tasu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, lisandub vastavate kulude summa (33,97) põhjendatud õigusabiteenuse summale (960), ehk siis kokku 993,97 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale käsundi täitmise eest (arved nr 150347 ja 150348) tasu ja kuludena 993,97 eurot.
22.Hagejal on õigus nõuda ka viivist. Kostja ei ole viivise nõudmise õigusele kui sellisele ega ka viivise arvestamise arvutuskäigule vastu vaielnud. Summalt 993,97 eurot on viivis vastavalt hageja poolt hagiavalduses esitatud viivise arvestamise arvutuskäigule 745,48 eurot. Kuivõrd hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist üksnes summani 700 eurot, jääb kostjalt välja mõistetava viivise suuruseks 700 eurot.
23.Kostjal puudub tasaarvestuseks esitatud nõue hageja vastu. Kostja poolt uuelt esindajalt sama hagivastuse tellimine oli põhjendamatu ja ebavajalik kulu. Kostjal oli õigus võtta endale uus esindaja, kuid kuivõrd eelmine esindaja (hageja) oli kostjale hagivastuse juba koostanud, ei tekitanud hageja kostjale uue hagivastuse uuelt esindajalt tellimise vältimatut vajadust. Kostja poolt VÕS § 196 lg-le 4 tuginemine ei ole antud juhul põhjendatud, kuivõrd kostjal ei saanud juba täidetud kohustuse vastu huvi mitte olla. Kostja oleks võinud kasutada hageja poolt koostatud hagivastust. Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja poolt koostatud hagivastus ei sobinud kasutamiseks ja on isegi leidnud selle kulu olevat osaliselt põhjendatud. Hageja ei saa vastutada selle eest, et kostja otsustas sama menetlusdokumendi tellida teisest advokaadibüroost ning otsustas hageja koostatud dokumenti mitte kasutada.
24.Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole oma tegevusega (ette heidetava tegevusetusega) kostjale vastuhagis nõutud kahju põhjustanud ja kostja kahju hüvitamise nõue on seega põhjendamatu.
25.Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 1) ning vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Hageja apellatsioonkaebus
26.Hageja palub 19.12.2016 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3864,37 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
27.Maakohus ei ole esile toonud, millisele õiguslikule sättele tuginedes hinnatakse käsunduslepingu alusel osutatud teenuse mahtu. Juhul, kui maakohus kohaldas käsundi täitmise mahu vähendamisel VÕS § 627 lg-t 2, on kohus teinud seda ebaõigesti. VÕS § 627 lg-s 2 sätestatud mõistliku tasu nõue kohaldub ainult juhul, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud. Poolte vahel oli aga tasu suuruse osas kokkulepe (120 eurot/h + käibemaks). Kostja väited, et hageja ei osutanud vaidlusalustel arvetel kirjeldatud mahus kostjale teenust, on hinnangulised ja mittekontrollitavad.
28.Maakohus on leidnud, et hageja töömaht ei ole mõistlik, kuivõrd kohus töötab mitmeid kordi mahukamaid taotlusi/avaldusi/teabenõudeid läbi ja vastab neile märkimisväärselt väiksema ajaperioodi sees kui ca 8 tundi. Seega on maakohus tuginenud käsunduslepingu regulatsiooni asemel ekslikult menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioonile. Käsundi täitmisele kulunud aja hindamine ei saa olla samane menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega. Käsunduslepingu regulatsioon ei näe ette erisätet käsundi täitmise mahu vähendamiseks.
29.Käesolevas asjas saab hagi rahuldamisel lähtuda Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-80-08 p-des 16 ja 17 juhtistest ning seega tuleb tuvastada: 1) kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks; 2) kas kostja on esitanud nõudele nõude maksmapanekut välistavaid vastuväiteid; 3) mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Hageja on tõendanud, et ta täitis käsundist tulenevad kohustused ega rikkunud lepingut. Seega oli hageja õigustatud nõudma kostjalt tasu maksmist.
30.Maakohtu otsusest ei nähtu, millistel alustel ja kuidas on maakohus tuvastanud, mida hageja tegelikult tegi ja millises mahus. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et hageja lepingut ei rikkunud ning täitis käsundit professionaalselt, kuid teiselt poolt leiab, et kohus on oma töös oluliselt efektiivsem kui hageja ja seetõttu võib arvata, et arvetel kajastatud teenused on osaliselt ülepaisutatud. Hageja osutas kostjale õigusabi alates 11.11.2014. Kostjale oli pikemaajalise teenuse osutamisel juba eelnevalt teada, millise kiiruse ja põhjalikkusega hageja töötab. Käsunduslepingu alusel esitatavaid arveid ei ole põhjendatud kärpida sarnaselt menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele põhjendatuse ja vajalikkuse alusel, kuna vajalik ei ole teise menetluse poole kaitsmine põhjendamatute ja ettenägematute kulude eest. Kliendil on vaba voli valida advokaati ning otsustada, kas ta üldse teenust tellib ning millises mahus ta teenuseid tellib. Samuti võib klient igal ajal teenuse tellimisest loobuda. Kui klient on aga teenuse tellinud ning töö on tehtud, kaasneb vastavalt käsunduslepingule ka kulunud aeg tasustamisele.
31.Asjaolu, et kohus peab menetlustähtaja edasilükkamise taotlust põhjendatuks vaid üherealise e-kirjana, on vastuolus nii TsMS-ga ja piirab advokaadi õigust ise otsustada, milliste tõendite/taotluste/väidete esitamine kohtumenetluses on advokaadi erialaseid teadmisi arvesse võttes käsundiandjale kõige kasumlikum. Arvestamine asjaoluga, et konkreetne maakohtu koosseis rahuldab ka üherealiseid menetlustähtaja pikendamise taotluseid, ei saanud olla käsundisaaja jaoks piisav ning sellise riski võtmine ei olnud põhjendatud, kuivõrd kostjale andis see võimaluse viia läbi planeeritud üldkoosolek ning tema asjadega tegeleva senise advokaadi jätkamine, mis oli kostja sooviks. Kummastav on kohtu põhjendus, mille kohaselt on menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine niivõrd kiire toiming, et selle ajaline mõõde ei ole isegi hinnatav.
Sellega läheb kohus vastuollu poolte vahelise lepingu p-ga 2, mille kohaselt on väikseim tööde teostamise ajaühik 6 minutit.
32.Maakohus on jaotanud ebaõigesti poolte vahelise tõendamiskoormuse. Kostja vastuväidet, et teabenõudes ja hagiavalduses esitatud asjaolud oleksid varasemalt hagejale juba tuttavad, ei pea ümber lükkama mitte hageja, vaid kostja. Vastupidine seisukoht on hagejale üllatuslik.
33.Maakohus ei ole hinnanud hageja esitatud tõendeid. Paarilauseline põhjendus, mille kohaselt on hageja käsundi täitmise kulu ülepaisutatud, kuivõrd asjaolud olid hagejale tuttavad ja/või väide, et kohus töötab oluliselt efektiivsemalt, ei ole mh jälgitav ega kontrollitav. Seega isegi juhul, kui eeldada, et käesolevas vaidluses saab käsundi täitmise mahtu vähendada sarnaselt menetluskulude regulatsioonile, ei ole maakohus hageja detailset arvete nimekirja ja selles kajastuvaid teenuse sisu ja mahtu piisavalt hinnanud ega nende ebavajalikkust põhjendanud.
34.Juhul kui OK teabenõue oleks kattunud varasematega, ei oleks hageja kostjale teada andnud, et 16-leheküljelise teabenõude läbi lugemine ja tuvastamine, mida teabenõude esitaja üldse tahab, oli keeruline (hageja 07.02.2015 e-kiri). Isegi juhul, kui vastaks tõele asjaolu, et alusmaterjal oli hagejale teada, ei saa 16-lk teabenõude, millest leheküljed 516 on seotud kostja 15.01.2015 vastusega ja kus hageja on esile toonud, et asjas on veel uut materjali, mis alles hagejale saadetakse, läbitöötamiseks ja sellele 7-leheküljelise vastuse esitamiseks kuluda 3 tundi.
35.Maakohus leidis ebaõigesti, et 9-leheküljelise hagivastuse projekti koostamise mõistlik ajakulu on 3 tundi ja 30 minutit. Sellise ajamahuga ei suutnud hagi vastust koostada isegi kostja lepinguline esindaja ise, kulutades hagivastuse koostamiseks kokku 8 h (kostja 12.06.2016 vastuse lisa). Hagiavaldusele vastuse koostamine on õiguslikult, võrreldes üldkoosoleku korraldamise aitamisega või seal osalemisega, hoopis midagi muud, kus lisaks esitatud väidetele tuleb hinnata nende perspektiivi ja erinevaid võimalikke käsitlusi, panna kokku vastuväited jms. Otsusest ei nähtu, millistel alustel on kohus lugenud, et põhjendatud ajakuluks on 3 tundi ja 30 minutit, arvestades, et VÕS § 627 lg 2 kohaldamisel tuleb arvesse võtta teenuse osutamiseks kulutatud aega ja pingutusi, teenuse kvaliteeti, mahtu, käsundisaaja oskusi ja kogemusi jms.
36.Maakohus ei ole teatud teenuste osutamise eest üldse mingit tasu välja mõistnud ning jätnud selle põhjendamata: arve nr 150348 (01.03.2015 dokumentide nimekirja koostamine, kliendile soovitused 42 min, hagi lisa nr 20); arve nr 150347 (07.02.2015 kliendi nõustamine dokumentide täiendava saatmise vajadusega seoses 6 min, hagi lisa 8; 09.02.2015 kliendi nõustamine dokumentide vastuvõtmisega seoses 6 min, hagi lisa 9; kliendi telefoni teel nõustamine, tegevuste läbiarutamine ja kooskõlastamine 18 min; kliendi küsimustele telefoni teel vastamine 12 min; registrist andmete kogumine, komplekteerimine, kliendile ülevaate ja soovituste koostamine 1 h, hagi lisa nr 10). Eeltoodud tööd on osaliselt seotud teabenõudega, kuid ei ole seotud teabenõude analüüsi ja vastuse koostamisega, kuna lõplik vastus saadeti kostjale juba 07.02.2016. Kuivõrd kohus on oma põhjendustes märkinud, et „teabenõudega tutvumisele ja kirjaliku vastuse koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 3 töötundi“, on kohus võtnud seisukoha ainult teabenõudega tutvumise ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aja osas (teenus kuni 07.02.2016), mitte aga edasiste tegevuste osas.
37.Samuti ei ole kohus järgmiste teenuste eest tasu välja mõistnud ega seda põhjendanud: arve nr 150347 (dokumentide kogumiseks juhiste ja näidise koostamine 12 min, hagi lisa nr 12; kirjade läbitöötamine, analüüs, vastuste ning vastaspoolele saadetava kirja projekti koostamine 1,5 h, hagi lisa 14; kõigi vastuste kättesaamise tõendatuse kontroll, ülevaate koostamine, edastamist vajavate dokumentide komplekteerimine, nende edastamise kaaskirja koostamine 1 h, hagi lisa 15; kliendi poolt tõstatatud tõendamise
küsimuse analüüs ja küsimustele vastamine 12 min, hagi lisa nr 16; tähitud kirja saatmine 18 min). Eeltoodud toimingud ei ole seotud tsiviilasja nr 2-15-627 raames antud käsundi täitmisega, vaid selle käsundi täitmisega on seotud arvel nr 150348 kolmel real väljatoodud teenused. Kostja ei ole nimetatud teenuste sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja vastuapellatsioonkaebus
38.Kostja palub 10.01.2017 esitatud vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi põhinõude 993,97 euro ja kõrvalnõude 700 euro ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja palub alternatiivselt vähendada hageja kasuks välja mõistetavat viivist seadusjärgse viivisemäärani.
39.Kohus on tasaarvestusavalduse lahendamisel rikkunud menetlusõigust. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse ja selle aluseks olnud rikkumise kvalifitseerimata (TsMS § 436 lg 7). Käsitledes kostja tasaarvestusavaldust ei ole kohus selgitanud käsunduslepingu sätete kohaldumist ega hageja poolset lepingu rikkumist. Olukorras, kus kogu menetluse kestel ei ole käsitletud kostja tasaarvestusavalduse aluseks olevat rikkumist, on kohus rikkunud ka kohtulikku arutamiskohustust (TsMS § 351 lg 1).
40.Kohus ei ole andnud kostjale võimalust selgitada, miks on kostja ühelt poolt pidanud koostatud hagivastust kasutuks, teisalt aga lugenud selle koostamiseks mõistlikuks 3,5 tunni suuruse ajakulu. Kostja selgitab, et hageja on lepingut rikkunud, mistõttu on ta kohustatud hüvitama kostjale tekitatud kahju (uue lepingulise esindaja tasu). Kui kostja väitnuks, et hageja peab hüvitama kostja uue lepingulise esindaja tasu, kuid ei saa kostjalt nõuda hagivastuse koostamise tasu, oleks kostja nõudnud sama kahju eest hüvitist korduvalt. Seda silmas pidades ei ole kostja positsioon vastuoluline ning sellest ei nähtu, justkui kostja möönaks ka ise hageja tegevuse õiguspärasust.
41.Menetluse kestel ei ole üheselt kindlaks määratud, milliste osutatud teenuste eest ja millises mahus on kostja kohustatud hagejale tasuma. Kohus oleks pidanud selleks siduma konkreetse koostatud dokumendi või e-kirja konkreetse kirjega esitatud arvel, hinnates samas ajakulu mõistlikkust. Kohus on jätnud hindamata ka kostja poolt esitatud tõendid. 13.10.2016 menetlusdokumendis on kostja selgitanud hageja poolt õigusabilepingu lõpetamise tagamaid ning esitanud tõendina kirjavahetuse hagejaga. Kohtuotsuses viidatud tõendeid mistahes ulatuses käsitletud ei ole.
42.Kohus on tasaarvestusavalduse lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Käsundisaaja peab käsundist loobumisel alati arvestama ka sellega käsundiandjale tekitatavat kahju. Kostja tasaarvestusavalduse aluseks on alternatiivselt nii VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kui ka VÕS § 630 lg 2 rikkumised. Lõpetades käsunduslepingu ilma igasuguse põhjuseta ootamatult kohtuvaidluse kestel, on hageja rikkunud kohustust käituda käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vältida kahju tekkimist kostja varale. Hageja on rikkunud lojaalsuskohustust (VÕS § 620 lg 1) ning omapoolseid kohustusi käsunduslepingu lõpetamisel (VÕS § 630 lg 1). Seeläbi kostjale tekitatud kahju summas 960 eurot tuleb hagejal kostjale hüvitada. Maakohus on ekslikult leidnud, et käesolevas asjas ei ole alust kohaldada VÕS § 196 lg-t 4. Hageja koostatud hagivastuse suhtes kostjal õigusabilepingu ülesütlemise järel huvi enam ei olnud.
43.Hageja nõuded on ebaselged. 28.01.2015 teabenõudele vastamise ajakulu on fiktiivne ja ebamõistlik. Sama töö eest vähemalt kahe tunni ulatuses on esitatud arveid ka varem, ehkki hageja palvel vormistati viidatud arve Roval Grupp OÜ nimele (vastuhagi lisa 5). Hageja on enda nõude selgitamisel käitunud pahatahtlikult, teatades kohtule 20.10.2015 seisukoha p-s 2.2, et vastuhagi lisades 4 ja 5 esitatud arved kostja nõustamisega ei seondunud. Olukorras, kus vastuhagi lisast 5 nähtuvalt on Roval Grupp OÜ-le antud
õigusabi mh korteriühistute registrist andmete muutmisega seoses, on ilmne, et hageja selline seisukoht on ebaõige. Hageja on Roval Grupp OÜ-le esitanud täpselt samasisulise arve hagi aluseks ja selle lisaks 3 oleva arvega nr 150347. Nimetatud arve numbriks on 150300 ning kostja esitas taotluse eeltoodud arve tõendina vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Kuna arve nr 150300 on väljastatud Roval Grupp OÜ-le, mitte kostjale, ei olnud kostjal võimalik arvet esitada maakohtu menetluses. Seega on samade tööde eest ja samas summas esitanud arve nii Roval Grupp OÜ-le kui ka kostjale. Olukorras, kus hageja ise on asunud seisukohale, et Roval Grupp OÜ-le osutatud teenused ei omanud puutumust kostjaga, tuleb asuda seisukohale, et kostjaga ei oma puutumust ka hagi aluseks olev arve nr 150347 (hagi lisa 3), mis on tagantjärele väljastatud kostja nimele.
44.Õigusabilepingu viivisekokkulepe on osaliselt tühine, kuivõrd selles sisalduvad kostjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Viivisemäär (0,2% päevas, 73% aastas) ületab seadusjärgset enam kui üheksakordselt. Kostjale arvete väljastamisel antav krediit ulatus üksnes kuni mõne tuhande euroni, seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär ilmselgelt ebamõistlik ja kostjat kahjustav (VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5, § 44).
45.Maakohus oleks pidanud hagiavaldusega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 lähtuvalt jätma 63% ulatuses hageja kanda 37% ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse hinnaks oli 4564,37 eurot ning hagi rahuldati 1693,97 euro ulatuses. Seega on hagi rahuldatud 37% ulatuses ning jäetud 63% ulatuses rahuldamata. Maakohus ei ole TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on teinud 29.09.2016 eelistungil ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, millest hageja on keeldunud. Seega esinevad ka TsMS § 163 lg-s 2 sätestatud alused menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
46.Kui ringkonnakohus otsustab jätta maakohtu otsuse põhinõude rahuldamise osas muutmata, siis esitab kostja taotluse viivise vähendamiseks (VÕS § 113 lg 8 ja § 162). eeltoodud taotlust on võimalik esitada ka esimeses ringkonnakohtule suunatud menetlustoimingus. Kui kohus leiab, et kostja taotlus on esitatud hilinenult, siis on selleks mõjuv põhjus (maakohus on jätnud kostjale selgitamata viivise vähendamise taotluse aluseks olevate sätete kohaldumise). Vastustaja seisukoht
47.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
48.Hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja esitas 16.02.2017 taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (RJ 09.03.2015 e-kiri AV-le; RJ ja AV vaheline e-kirjavahetus perioodil 19.03.2015 – 20.03.2015). Ringkonnakohtu seisukoht
49.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi täielikult. Vastuapellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
50.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati ja ka osas, milles hagi rahuldamata jäeti. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
51.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust:
Advokaadibüroo ALTERNA OÜ (hageja ) ja KÜ Mooni Meleka (kostja) sõlmisid 11.11.2014 õigusteenuse osutamise lepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ning kostja kohustus hagejale selle eest tasu maksma. Kostja tellis hagejalt nii igapäevast õigusnõustamist, mis tähendab nõustamist jooksvates küsimustes, sh kostjale esitatud teabenõuetele vastamist, kui ka kohtuasjas esindamist. Lepingu p 2 järgi kohustus kostja maksma hagejale õigusteenuse osutamise eest tasu 120 eurot iga ülesande (õigusnõustamise ja esindamise) täitmiseks kulutatud tunni eest, millele lisandub käibemaks, lisaks hüvitama hagejale ka õigusteenuse osutamisega ja esindamisega seotud otsesed kulud. Lepingu p-i 11 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,2% iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esitas osutatud õigusteenust eest kostjale järgmised käesolevaks ajaks täielikult tasumata arved: 1) 04.04.2015 arve nr 150347 summas 2 309,17 eurot (koos käibemaksuga); 2) 04.04.2015 arve nr 150348 summas 1 555,20 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on saatnud kostjale pretensiooni ja nõudekirja ning andnud aja tasu maksmise kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole kohustust täitnud.
52.Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja poolt esitatud tasu maksmise nõuet.
53.Pooled on üksmeelel, et pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg-st 2 tulenevalt kohustub käsundiandja (kostja) hüvitama käsundisaajale (hagejale) ka viimase poolt käsundi täitmiseks tehtud kulud.
54.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
55.Maakohus on põhjendatult leidnud, et käesolev vaidlus on seotud kahe selgelt piiritletava käsundi täitmisega, mille alusel on hageja oma tasunõuded esitatud (arve nr 150347 ja arve nr 150348). Teenused olid seotud 28.01.2015 OK poolt kostjale esitatud teabenõudele vastuse koostamisega ning seejärel asus hageja kostjat esindama tsiviilasja nr 2-15-627 kohtumenetluses (OK hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuste ja põhikirja punktide tühisuse tuvastamise nõudes). Üksikud arvete kuluread on seotud ka jooksvate nõustamisküsimustega ja otseste kulude hüvitamisega.
56.Vaidlust ei ole, et hageja käsundisaajana on iseenesest õigusteenust osutanud ja seega omapoolse kohustuse täitnud, kuid kostja käsundiandjana on omapoolse tasu maksmise kohustuse jätnud täitmata. Samuti ei ole kostja hüvitanud hagejale käsundi täitmisega (õigusteenuse osutamisega) kaasnenud kulutusi. Pooltel on vaidlus selle üle, missuguses ulatuses on hageja kostjale sõlmitud õigusabilepingu alusel teenuseid osutanud ja kas ajakulu on käsundi sisu arvestades põhjendatud, kusjuures vaidluse all ei ole ajakulu ühikuhind - 120 eurot/tund + käibemaks.
57.Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arvamust, et olukorras, kus poolte vahel oli kokku lepitud üksnes ajaühik ja sellele vastav tasu, on õigustatud hinnata vaidluse korral ajakulu põhjendatust.
58.Maakohus on küll õigesti märkinud, et tegemist ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega ja kohus ei hinda menetluskulude vajalikkust TsMS sätestatud korras, kuid on asunud seda siiski tegema. Nii on maakohus hinnanud, et OK teabenõudele vastamiseks, arvestades teksti sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et nii probleemi asetus kui esitatud küsimused olid hagejale varasemast tuttavad, ei saanud kuluda enam kui 3 töötundi, kasutades võrdluseks kiirust, millega kohus vastab ise
esitatud teabenõuetele. Hagile vastuse koostamisele pidas kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit, tuginedes kostja vastuväidetele, et hagejale oli kogu alusmaterjal varasemast tuttav. Samuti leidis kohus, et menetlustähtaja pikendamise taotluse oleks võinud hageja esitada üherealise e-kirjaga, mistõttu hindas kohus toimingu kohaseks ning põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Tegemist on selgelt õigusteenuse osutamiseks kulutatud aja põhjendatuse hindamisega samade kriteeriumite alusel nagu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
59.Ringkonnakohtu arvates ei saa käsundi täitmisele kulunud aja hindamine olla samane menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega. Käsunduslepingu regulatsioon ei näe ette erisätet käsundi täitmise mahu vähendamiseks.
60.Maakohus tuvastas, et hageja täitis käsundist tulenevad kohustused ega rikkunud lepingut. Ühelt poolt on maakohus tuvastanud, et hageja lepingut ei rikkunud ning täitis käsundit professionaalselt, kuid teiselt poolt leiab, et arvetel kajastatud teenused on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kärpida käsunduslepingu alusel esitatavaid arveid sarnaselt menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele põhjendatuse ja vajalikkuse alusel, kuna vajalik ei ole teise menetluse poole kaitsmine põhjendamatute ja ettenägematute kulude eest. Kliendil on vaba voli valida advokaati ning otsustada, kas ta üldse teenust tellib ning millises mahus ta teenuseid tellib. Samuti võib klient igal ajal teenuse tellimisest loobuda. Poolte kirjavahetusest nähtub, et poolte vahel oli õigussuhe juba varem. Seega oli kostjale teada hageja töötamise efektiivsus ja põhjalikkus ning hageja poolt teenuste teostamisele kuluv ligikaudne töömaht. Enne käesolevat kohtuvaidlust ei seadnud kostja hageja töö mahtu kordagi kahtluse alla. Nii kostja juhatuse liige RJ kui ka tema poolt volitatud TJ on korduvalt kinnitanud, et soovivad hagejaga koostöö jätkamist ning lubanud vaidlusalused arved kindlasti tasuda. Nii on RJ 20.03.2015 e-kirjas hagejale märkinud järgmist: „Oma mõlemas järjestikuses kirjas oled sa väljendanud muret selle pärast, et kas teie tehtud tööd ikka kindlasti tasustatud saavad. Vastus on endiselt, et kindlasti saab tasutud ja selle pärast pole sinul vaja muret tunda“ (II kd, lk 127).
61.Hageja nõuded ei ole ebaselged. Hageja on arvete spetsifikatsioonides tehtud tööd detailselt lahti kirjutanud. Vastuväiteid, et hageja poleks loetletud toiminguid teinud, ei ole kostja esitanud.
62.Kostja on vastuapellatsioonkaebuses esile toodud, et hageja on Roval Grupp OÜ-le esitanud täpselt samasisulise arve nr 150300, nagu on hagi aluseks olev arve nr 150347. Seega on hageja spetsifikatsiooni kohaselt täpselt samade tööde eest ja samas summas esitanud arve nii Roval Grupp OÜ-le kui ka kostjale. Kolleegiumi hinnangul on kostja selline väide pahatahtlik ja kohut eksitav. Ringkonnakohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja on Roval Grupp OÜ-le esitatud arve tühistanud ega nõua sama summa maksmist kahelt isikult. 09.03.2015 e-kirjas hagejale kirjutab RJ järgmist: „Kirjutan seoses arvega number 150300. Palun lase teie raamatupidajal arve saaja kontaktid ümber muuta Hetkel on ekslikult märgitud saajaks Roval Grupp, aga tegelikult puudutavad ju kõik osutatud õigusabiteenused KÜ Mooni Melakat“. Sellele kirjale vastab hageja 20.03.2015 e-kirjas järgmist: „Palun jäta Roval Grupp OÜ nimele tehtud arve nr 150300 tähelepanuta. Me tühistame selle, ekslikult tehtud“ ( II kd, lk 127 pöördel).
63.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõuetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhjendatud ei ole kostja väide, et
õigusabilepingu viivisekokkulepe on osaliselt tühine, kuivõrd selles sisalduvad kostjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Viivisemäär 0,2% päevas ei ole ebamõistlikult suur ja sellest tulenevalt tühine. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-5-13 p-s 49 leidnud, et kuigi üürilepingus kokkulepitud viivisemäär (0,2% viivitatud summast päevas) on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud üürilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.
64.Kostja ei ole viivise nõudmise õigusele ega ka hageja poolt hagiavalduses esitatud viivise arvestamise arvutuskäigule vastu vaielnud. Summalt 3864,37 eurot on hagiavalduse esitamise seisuga hageja viivisenõue kokku 2898,28 eurot. Hageja taotles viivise vähendamist esimest korda alles apellatsioonkaebuses ega ole uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud, mistõttu ringkonnakohus seda taotlust läbi ei vaata (vt Riigikohtu 04.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17). Täiendavalt märgib kolleegium, et hageja ei toonud esile ka asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Pealegi on hageja on juba ise viivist oluliselt vähendanud ning esitanud viivisenõude ainult 700 euro ulatuses.
65.Järgnevalt käsitleb kolleegium kostja tasaarvestusavaldust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tasaarvestusavalduse lahendamisel rikkunud menetlusõigust. Kostja tugines väitele, et on tasaarvestanud hageja nõude (936 eurot) enda kahjunõudega summas 960 eurot VÕS § 197 lg 1 alusel. Kostja väidetel sai ta hageja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju, mis seisnes uuele esindajale hagivastuse koostamise eest tasutud summas. Maakohus on hinnanud kostja tasaarvestusavaldust ja selle aluseks olevat kostja nõuet hageja vastu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja koostas kostja esindajana tsiviilasjas nr 2-15-627 hagile vastuse ja edastas selle 22.03.2015 kostjale tutvumiseks. Kostja ei ole kuidagi põhjendanud, miks hageja poolt koostatud vastus ei sobinud kasutamiseks. Nõude aluseks olevad asjaolud peab esile tooma pool, kes nõude olemasolule tugineb. Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei ole alust kohaldada VÕS § 196 lg-t 4, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks hageja poolt koostatud dokumenti ei olnud võimalik enam kasutada. Kostjal on etteheited hagejale, et hageja ei olnud nõus teda kohtumenetluses enam esindama, kuid koostatud dokumendi osas pole kostjal olnud ühtegi etteheidet. Seega oli kostja poolt uuelt esindajalt sama vastuse tellimine põhjendamatu ja ebavajalik kulu, mille kandmine oli kostja enda vaba valik ja hageja poolt kostjale kahju ei tekitatud. Hageja ei saa vastutada selle eest, et kostja otsustas sama menetlusdokumendi tellida ka teisest advokaadibüroost ning otsustas hageja koostatud dokumenti mitte kasutada. Seega puudub kostjal tasaarvestuseks esitatud nõue hageja vastu ja tasaarvestust ei saanud teostada.
66.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kuna hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole esitanud nõude maksmapanekut välistavaid vastuväiteid, kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
67.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Seoses hagi rahuldamisega, tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
68.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu
otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lgs 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.