Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2006 Tartu KohtuX , Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-24431
Tsiviilasi
H.U. hagi OÜ X X vastu sissekirjutamise ja üürilepingu sõlmimise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
- hageja H.U. , - hageja lepinguline esindaja Lembit Auväärt, ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 21, 50707 Tartu; - kostja OÜ X X , rk 10822625, asukoht Estonia pst 15A, 10141 Tallinn; kostja lepinguline esindaja adv Marina Valge, AB Valge & Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi aeg
21. juuni 2006
Protokollija
istungisekretär Tiiu Miller
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata H.U. i hagi OÜ X X vastu sissekirjutamise ja üürilepingu sõlmimise nõudes. Välja mõista H.U. ilt 10 148 (kümme tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) krooni OÜ X X kasuks õigusabi kulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja põhjendused
Hageja omandas 1999 a M.S korteriomandi asukohaga Jaama 181-40 Tartus. H. U makseraskuste tõttu müüdi nimetatud korteriomand 2000 a. AS-le Pindi Kinnisvara Tartu. 2002 a müüs AS Pindi Kinnisvara Tartu korteriomandi X X OÜ-le. Pärast korteri ostmist M. S asus H. U ise sellesse korterisse elama, moodustades M. S ja tema lastega ühise perekonna. 23.11.2000 esitas AS Pindi Kinnisvara Tartu hagi H. U, M. U ja tema laste väljatõstmiseks eluruumist. Selles hagis lõpetati menetlus 25.02.2003 määrusega, sest hageja oli korteriomandi võõrandanud ja hageja asendamist ei võimaldanud kehtiv menetlusseadustik. X X OÜ esitas 14.05.2003 kohtusse hagi M.S. ja tema laste vastu eluruumist väljatõstmiseks. Hagi rahuldati. Hagis ei olnud X X OÜ esitanud väljatõstmise nõuet H.U. ja G.S. vastu. Hageja on seisukohal, et sellega andis kostja nõusoleku hageja elamiseks kostjale kuuluvas eluruumis. Kirjalik üürileping puudub. Hageja esitas 26.05.2005 kostjale taotluse nõusoleku saamiseks H.U. ja G.S. sissekirjutamiseks ning kirjaliku üürilepingu sõlmimiseks Kostja ei ole hageja taotlustele vastanud. Hageja esitas hagi kohtusse, nõudes kostjalt nõusolekut G.S. ja H.U. i sissekirjutamiseks aadressil Jaama 181-40 ning üürilepingu sõlmimist H.U. iga eluruumi Jaama 181-40 kasutamiseks. Hageja tugineb VÕS §-dele 108 lg 2 ja 271. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidleb ta hagile täielikult vastu. Kostja, omandades vaidlusaluse korteriomandi, esitas nõudmise isikute vastu, kes kostjale kuuluvas korteris elasid. M.S. kinnitusel H.U. sellel ajal korteris ei elanud, mistõttu X X OÜ esitas hagi eluruumi väljanõudmisest ebaseaduslikust valdusest ainult M. S ja tema laste vastu. Nimetatud vaidluses on Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsus. Kostja ei ole olnud teadlik, et H.U. kasutab vaidlusalust korterit. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud H.U. i, M. S ja tema laste elamist kostja poolt omandatud eluruumis. Kostja esindaja on seisukohal, et tulenevalt AÕS §-st 68 ei saa kohustada korteriomandi omanikku andma nõusolekut sissekirjutuse tegemiseks ning ei saa kohustada korteriomandi omanikku sõlmima üürilepingut. Hageja tuginemine Võlaõigusseaduse sätetele ei ole asjakohane, poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et X X OÜ on korteriomandi asukohaga Jaama 18140, Tartus omanik. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ... Põhiseaduse § 32 kohaselt Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Puudub selline seadus, mis kohustaks äriühingut andma temale kuuluva korteriomandi üürile isikule, kes väidab end seal elavat. Hageja tuginemine Võlaõigusseaduse §-dele 108 lg 2 ja 271 ei ole tõepoolest asjakohane, sest reguleerib kohustuse täitmist ning sisustab üürilepingu mõiste. Poolte vahel ei ole lepingulist suhet, sest lepingu sõlmimiseks peab olema avaldatud poolte tahe mingile kokkuleppele jõudmiseks. Kostja peab olema võtnud endale kohustuse sõlmida üürileping/anda eluruum üürile, ning selle kohustuse võtmine peab olema kohtule tõendatud, kui kostja sellist kohustuse võtmist ei tunnista. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et H.U. oleks pärast eluruumi võõrandamist 17.10.2000 kasutanud seda eluruumi omandajaga sõlmitud üürilepingu alusel. Esitatud tõendi kohaselt tl-l 9 on eluruumi omandanud AS Pindi Kinnisvara Tartu esitanud hoopis H.U. jt vastu hagi eluruumist väljatõstmiseks. Seega ei saanud kostja
omandada üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriomandi ostmisel AS-lt Pindi Kinnisvara Tartu, VÕS § 291 lg 1 kohaselt. AÕS § 68 lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Korteriomandi puhul võivad omaniku õigused olla kitsendatud Omandireformi aluste seadusest tulenevalt. Käesolevat vaidlust nimetatud seadus ei reguleeri. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millest tuleneb H.U. õigus kasutada kostjale kuuluvat eluruumi. Kohus on seisukohal, et kuna H.U. il puudub õiguslik alus kostjale kuuluva eluruumi kasutamiseks, siis ei saa ta nõuda sissekirjutuse tegemiseks nõusoleku andmist ja kirjaliku üürilepingu sõlmimist. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja esindaja on esitanud taotluse ostja õigusabi kulude väljamõistmiseks summas 12 508 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 1600 krooni hagiavaldusele vastuse koostamise eest ning 1000 krooni igal kohtuistungil kostja esindaja osalemise eest. Kohtu eelistungeid ja istungeid on toimunud 7. Kõikidele summadele lisandub käibemaks 18 %, seega on hagejalt kostja kasuks väljamõistetava õigusabi kulu suurus (8600x18%) 10 148 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.