2-07-5953
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5953
Tsiviilasi
H.U. ’i, M.S. ja A.S. kaebus kohtutäitur Oleg Sirotin’i 12.02.2007. a otsusele täiteasjas nr 187/2006/95 − avaldaja H.U. − avaldaja M.S. − avaldaja A.S. − avaldajate esindaja Lembit Auväärt (ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu);
Menetlusosalised
− puudutatud isik Tartu kohtutäitur Oleg Sirotin (Õpetaja 9a, 51003 Tartu)
Jätta H.U., M.S. ja A.S. kaebus Tartu kohtutäitur Oleg Sirotin’i 12.02.2007. a otsusele täiteasjas nr 187/2006/95 rahuldamata. Menetluskulud Jätta menetluskulud H.U., M.S. ja A.S. kanda solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest.
kohtutäitur Oleg Sirotin 24.01.2007 kinnisasja väljaandmise täitmisteate (tl 8), mille saatis avaldajatele. Avaldajate esindaja vastas 31.01.2007 täiturile (tl 40—42), et kinnisasja omanik ei ole kohtu kaudu taotlenud H.U. i väljatõstmist ja viimane on kasutanud korterit juba 1999. aastast alates, seega ei ole võimalik tema suhtes lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 181 lg-st 2. 12. veebruari 2007. a otsuses teatas täitur, et jätkab väljatõstmist. Avaldajad paluvad lõpetada H.U. i väljatõstmismenetluse, sest puudub väljatõstmise kohtuotsus, ja lõpetada M.S. ja A.S. väljatõstmismenetlus, sest nad on kohtuotsuse vabatahtlikult täitnud ja Soome elama asunud. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäitur Oleg Sirotini kanda. Kohtutäitur Oleg Sirotin selgitas oma 17. aprilli 2007 vastuses kaebusele (tl 67), et H.U. il puudub õiguslik alus vaidlusaluses korteris elamiseks. Kohtutäitur leiab, et TMS § 181 lg 2 alusel tuleb ka H.U. korterist välja tõsta. Avaldajate poolt kohtutäiturile esitatud avaldustest (tl 76, 79) nähtuvalt on avaldajad M.S. ja A.S. vabatahtlikult korterist välja kolinud ja korteri andnud üle H.U. ile.1
Kohtutäitur Oleg Sirotin on oma otsuses avaldajate kaebuse peale leidnud, et täitemenetlust M.S. , A.S. , G.S. , G.S. , D.S. ja H.U. ilt kinnisasja X, Tartu valdusest väljamõistmiseks tuleb jätkata. Avaldajad leiavad, et H.U. i väljatõstmismenetlus tuleb lõpetada, sest puudub väljatõstmise kohtuotsus tema suhtes, ning M.S. ja A.S. väljatõstmismenetlus tuleb lõpetada, sest nad on kohtuotsuse vabatahtlikult täitnud ja asunud elama Soome. Nagu avaldajad on ise oma allkirjadega kinnitatud avaldustes kohtutäiturile kinnitanud, on nad pärast Tartu Maakohtu 20. aprilli 2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-804/03 jõustumist vabatahtlikult korterist lahkunud ja andnud korteri üle H.U. ile. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti Tartus X asuv eluruum M.S. , A.S. , G.S. , G.S. ja D.S valdusest A. OÜ valdusse. Seoses H. OÜA OÜ ja A. OÜ vahel sõlmitud ühinemislepinguga läks äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 alusel OÜ A. vara üle ühendavale ühingule, kelleks on OÜ H. . Seega läks ka vaidlusaluse korteri omand üle OÜ-le H. (RK 10824021). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Lõige 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja
Kohtu rõhuasetus.
väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.2 AÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. Vaidlust ei ole küsimuses, et H.U. i näol ei ole tegemist vaidlusaluse korteri omanikuga. AÕS § 83 lg 2 kohaselt võib otsene valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Kuigi H.U. i väljatõstmise kohta kohtuotsus puudub, on Tartu Maakohus 29. juuni 2006 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-24431 (H.U. i hagi OÜ A. vastu sissekirjutamise ja üürilepingu sõlmimise nõudes)(tl 38—39) tuvastanud, et H.U. il puudub üürileping või muu õiguslik alus vaidlusaluse korteri valdamiseks. Seega AÕS § 83 lg 2 ei kohaldu ning M.S. ja A.S. poolt korteri valduse üleandmist H.U. ile ei saa lugeda kohtuotsuse kohaseks täitmiseks. Et nad ei ole kohtuotsust täitnud (korteri valdust omanikule üle andnud), puudub kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks M.S. ja A.S. osas. Avaldajad leiavad, et H.U. i väljatõstmismenetlus tuleb lõpetada, sest puudub kohtuotsus tema väljatõstmise kohta. TMS § 181 lg 2 sätestab, et kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta. Kohus märgib, et väljendi „täiesti ilmne“ kasutamine tähendab, et kohtutäituril peab olema väga tugev alus eeldada, et tegemist on väljanõudmise vältimisega; üksnes kahtlustusest ei piisa. Avaldajad on kohtutäiturile ise (mitte üksnes esindaja kaudu) allkirjaga kinnitanud, et nad andsid korteri valduse üle H.U. ile. Samas peavad avaldajad seoses kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-24431 teadma, et H.U. il puudub õiguslik alus korterit vallata. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud asjaoludel on täiesti ilmne, et korter on antud H.U. i otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. Avaldajad ei ole tõendanud, et H.U. valdas korterit juba enne kohtuotsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-804/03 – üksnes korteriühistu poolt esitatud arvete tasumine H.U. i poolt ning arvete esitamine tema nimele seda ei tõenda. Järelikult tuleb avaldajate kaebus jätta rahuldamata ning kohtutäituri otsus jõusse.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 5 2. lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses esitasid avalduse H.U. , M.S. ja A.S; avaldus jäi rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud H.U. i, M.S. ja A.S. kanda solidaarselt.
Kohtu rõhuasetus.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.