Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-5953
Tsiviilasi
Heiki Urveti, Mare Soopalu ja Annelii Sule (Sulg) kaebus kohtutäitur Oleg Sirotini 12.02.2007. a otsusele täiteasjas nr 187/2006/95
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05.10.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heiki Urveti, Mare Soopalu ja Annelii Sule esindaja Lembit Auväärti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes määruskaebuse esitajate kanda. Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
19.02.2007 esitasid Heiki Urvet, Mare Soopalu ja Annelii Sulg Tartu Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini 12.02.2007. a otsusele täiteasjas nr 187/2006/95. Avalduse kohaselt koostas kohtutäitur O. Sirotin 24.01.2007 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille saatis avaldajatele. Avaldajate esindaja vastas 31.01.2007 täiturile, et kinnisasja omanik ei ole kohtu kaudu taotlenud Heiki Urveti väljatõstmist ja viimane on kasutanud korterit juba 1999. aastast alates, seega ei ole võimalik tema suhtes lähtuda TMS §-st 181 lg 2. 12. veebruari 2007. a otsuses teatas täitur, et jätkab väljatõstmist. Avaldajad palusid H. Urveti suhtes väljatõstmismenetluse lõpetada, kuna puudub kohtuotsus tema väljatõstmise kohta, ja lõpetada M. Soopalu ja A. Sule väljatõstmismenetluse, kuna nad on kohtuotsuse vabatahtlikult täitnud ja Soome elama asunud. Kohtutäitur O. Sirotin märkis oma vastuses kaebusele, et H. Urvetil puudub õiguslik alus vaidlusaluses korteris elamiseks. Kohtutäitur leidis, et TMS § 181 lg 2 alusel tuleb ka H. Urvet korterist välja tõsta. Avaldajate poolt kohtutäiturile esitatud avaldustest nähtuvalt on avaldajad M. Soopalu ja A. Sulg vabatahtlikult korterist välja kolinud ja korteri üle andnud H. Urvetile. M. Soopalu ja teiste vastu väljatõstmishagi esitamise ajal H. Urvet M. Soopaluga koos ei elanud, vaid ta ilmus korterisse alles siis, kui algas täitemenetlus väljatõstmine.
Tartu Maakohus jättis 05.10.2007 määrusega H. Urveti, M. Soopalu ja A. Sule kaebuse kohtutäituri O. Sirotin 12.02.2007 otsuse peale rahuldamata. Maakohtu määruse kohaselt on avaldajad ise oma allkirjadega avaldustes kohtutäiturile kinnitanud, on nad pärast Tartu Maakohtu 20.04.2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-804/03 jõustumist vabatahtlikult korterist lahkunud ja andnud korteri üle H. Urvetile. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti Tartus XXXXX asuv eluruum M. Soopalu, Gunbrit Sule, Gunnelii Sule ja Danel Soopalu valdusest välja Adamsoni Maja OÜ valdusse. Seoses HansaKinnisvara, OÜ Adamsoni Kinnisvara OÜ ja Adamsoni Maja OÜ vahel sõlmitud ühinemislepinguga läks ÄS § 391 lg 4 alusel OÜ Adamsoni Maja vara, sh vaidlusaluse korteri, omand üle ühendavale ühingule, milleks on OÜ HansaKinnisvara. Vastavalt AÕS §-le 80 lg 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidlust ei ole küsimuses, et H. Urveti näol ei ole tegemist vaidlusaluse korteri omanikuga. AÕS § 83 lg 2 kohaselt võib otsene valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Kuigi H. Urveti väljatõstmise kohta kohtuotsus puudub, on Tartu Maakohus 29.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-24431 (H. Urveti hagi OÜ Adamsoni Maja vastu sissekirjutamise ja üürilepingu sõlmimise nõudes) tuvastanud, et H. Urvetil puudub üürileping või muu õiguslik alus vaidlusaluse korteri valdamiseks. Seega AÕS § 83 lg 2 ei kohaldu ning M. Soopalu ja A. Sule poolt korteri valduse üleandmist H. Urvetile ei saa lugeda kohtuotsuse kohaseks täitmiseks. Et nad ei ole kohtuotsust täitnud (s.o korteri valdust omanikule üle andnud), puudub kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks M. Soopalu ja A. Sule osas. TMS § 181 lg 2 sätestab, et kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta. Avaldajad on kohtutäiturile ise (mitte üksnes esindaja kaudu) allkirjaga kinnitanud, et nad andsid korteri valduse üle H. Urvetile, kuigi peavad seoses kohtuotsusega
tsiviilasjas nr 2-05-24431 teadma, et H. Urvetil puudub õiguslik alus korterit vallata. Neil asjaoludel on täiesti ilmne, et korter on antud H. Urveti otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. Avaldajad ei ole tõendanud, et Heiki Urvet valdas korterit juba enne kohtuotsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-804/03 – üksnes korteriühistu poolt esitatud arvete tasumine H. Urveti poolt ning arvete esitamine tema nimele seda ei tõenda.
H. Urveti, M. Soopalu ja A. Sule esindaja L. Auväärt esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 05.10.2007 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetataks täitemenetlus H. Urveti, M. Soopalu ja A. Sule väljatõstmiseks korterist XXXXXX Määruskaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et M. Soopalu ja A. Sulg ei andnud ettenähtud korras korterit täiturile üle ja H. Urvet kolis korterisse siis, kui M. Soopalu ja A. Sulg lahkusid korterist. M. Soopalu ja A. Sulg ei saanud korterit täiturile üle anda, sest korteris elas juba aastaid (alates 1999. a) nendega koos M. Soopalu abikaasa H. Urvet ning korter oli nende ühiskasutuses (valduses). M. Soopalu, A. Sule, Gumbrit Sule, Gunnelii Sule ja D. Soopalu lahkumisel jäi see korter H. Urveti ainuvaldusesse. Antud juhul ei ole korteriomandi omanik, OÜ HansaKinnisvara, nõudnud kohtu kaudu vaidlusalust korteriomandit H. Urveti valdusest välja. Tsiviilasjas nr 2-05-24331 loobus tolleaegne omanik OÜ Adamsoni Maja vastuhagi esitamisest H. Urveti väljatõstmiseks, mis on käsitletav nõusolekuna H. Urveti poolt korterit kasutamiseks ja korteri ekspluatatsioonikulude tasumiseks ning seda on H. Urvet ka käesoleva ajani teinud. Maakohtu järeldus, et avaldajad peavad seoses kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-24431 teadma, et H. Urvetil puudub õiguslik alus korterit vallata, on erapoolik ja vastuolus faktidega. Nimetatud kohtuotsus jõustus 23.11.2006, kuid M. Soopalu ja A. Sulg lahkusid korterist vastavalt nende allkirjadele varem, s.o 17.02.2006. Tsiviilasjas nr 2-05-24431 ei taotletud asjaolu tuvastamist, kas H. Urvetil on seaduslik alus korterit kasutada või mitte, seega ei saa selles asjas tehtud kohtuotsust arvestada. Vaidlusaluse korteriomandi omaniku esindaja on esitanud 25.09.2007 tsiviilasjas nr 2-02-415 hagi täpsustuse, millest nähtub selgelt, et vaidlusaluse korteriomandi omanik nõuab sisse võlga ajavahemiku eest 1997.-2004. a ka H. Urvetilt. Sellega on tõendatud, et korteriomandi omanik on aktsepteerinud H. Urveti elamist kõnesoleval perioodil vaidlusaluses korteris. H. Urveti hilisemat elamist (2004 sügis kuni käesoleva ajani) selles korteris tõendavad tema poolt KÜ-le XXXXX teostatud maksed. OÜ Adamsoni Maja ja AS Pindi Kinnisvara Tartu vahel 11.01.2002 sõlmitud ostu-müügilepingu p-s 4.3. on märgitud, et ostja (OÜ Adamsoni Maja) on teadlik, et lepinguobjekt on M. Soopalu, Gerli Sule, A. Sule, Gumbrit Sule, Gunnelii Sule, H. Urveti ja D. Soopalu valduses. Samuti on 12.02.2003 AS Pindi Kinnisvara Tartu ja OÜ Adamsoni Maja vahel sõlmitud loovutamislepingus märgitud, et M. Soopalu perekonnaliikmed H. Urvet jt on põhjustanud kahju 44 948 krooni. Seega on neis tõendites otseselt märgitud, et H. Urvet ja M. Soopalu on ühe perekonna liikmed ja on koos kasutanud kommunaalteenuseid korteris XXXXXX H. Urveti väljatõstmine ilma kohtuotsuseta rikub jämedalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Selle konventsiooni § 8 näeb ette, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Sama konventsiooni § 6 kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusmõistmise volitustega institutsioonis.
Sissenõudja OÜ HansaKinnisvara (end OÜ Adamsoni Maja) esindaja leiab oma kirjalikus vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuna vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-dega 659 ja 654 lg 6 maakohtu põhjendusi ning ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. AÕS §-s 80 lg 1 sätestatakse, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt sama seaduse §-le 83 lg 1 võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. TMS § 181 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta juhul, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. Eelnimetatud sätetest tuleneb seega, et täitur võib täitemenetluses võtta väljanõutava asja kolmanda isiku valdusest ära juhul, kui väljanõutav asi on kolmanda isiku valduses õigusliku aluseta ja asjaoludest nähtub selgelt, et ta on valduse saanud asja väljanõudmise vältimiseks. Ükski määruskaebuses toodud seisukoht ei ole vaidlustatud määruse tühistamise või muutmise aluseks. Maakohus on õigesti ajas olevate tõendite põhjal tuvastanud, et H. Urvetil puudub õiguslik alus XXXXX korterit vallata ning et korter on ilmselgelt antud M. Soopalu ja A. Sule poolt H. Urveti otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, mistõttu kohtutäituril on TMS § 181 lg 2 kohaselt õigus täitemenetluses asi H. Urveti valdusest ära võtta. Määruskaebuse esitajate poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna põhjust tuvastada asjaolusid ja kohaldada materiaalõigust teisiti. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitajate väited, et tõendatud on H. Urveti elamine vaidlusaluses korteris alates 1999. a kuni käesoleva ajani ning et H. Urveti valdusõigus on seaduslik. Nähtuvalt toimikus olevast kinnistusraamatu väljavõttest (tl-d 60-61) on H. Urveti omandiõigus XXXX korteriomandile lõppenud 17.10.2000 seoses korteriomandi AS Kinnisvara Tartu poolt omandamisega enampakkumisel. Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2005 otsuses tsiviilasjas nr 2-2-251/05 (Adamsoni Maja OÜ hagi M. Soopalu, A. Sule, Gunbrit Sule, Gunnelii Sule, D. Soopalu vastu eluruumist väljatõstmiseks ja 84 174.66 krooni väljamõistmiseks) on muuhulgas leitud, et M. Soopalu ei ole tõendanud, et H. Urvet oleks tema abikaasa ja valdaks XXXXXX eluruumi, samuti on Tartu Maakohtu 29.06.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-24431 (H. Urveti hagi OÜ Adamsoni Maja vastu sissekirjutamise ja üürilepingu sõlmimise nõudes) tuvastatud, et H. Urvetil puudub õiguslik alus kasutada XXXXXX eluruumi. Vastavalt rahvastikuregistri väljavõttele 23.02.2006 (AS Andmevara teatis 1-4/328) on H. Urveti registreeritud elukoha aadress Järva maakond Imavere vald Imavere küla Imavere majad 14-15. Peale selle on M. Soopalu, A. Sulg, Gumbrit Sulg ja D. Soopalu 08.10.2001 kostjatena Tartu Maakohtu 13.09.2001 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-1909/2001 esitatud kajas märkinud, et H. Urvet ei peaks kõnesolevas tsiviilasjas olema kostjaks, kuna ta ei ela faktiliselt antud korteris ja ei ole korterisse ka sisse kirjutatud. Ka on M. Soopalu, A. Sulg, Gumbrit Sulg, Gunnelii Sulg ja D. Soopalu oma 17.02.2006 avalduses kohtutäiturile kinnitanud, et nad on pärast Tartu Maakohtu 20.05.2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-804/03 jõustumist vabatahtlikult korterist lahkunud ja andnud korteri üle H. Urvetile. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad usaldusväärselt, et H. Urvet asus vaidlusalusesse korterisse elama alles pärast tsiviilasjas nr 2-2-251/05 M. Soopalu, A. Sule, Gunbrit Sule, Gunnelii Sule, D. Soopalu suhtes tehtud väljatõstmisotsuse jõustumist ning et selle eesmärk oli vältida korteriomandi valduse omanikule üleandmist Tartu Maakohtu 20.04.2005 otsuse nr 2-804/2003 alusel toimuvas täitemenetluses.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajate viidatud tõendid: 1) OÜ Hansa Kinnisvara poolt 25.09.2007 tsiviilasjas nr 2-02-415 esitatud hagi täpsustus, mille järgi vaidlusaluse korteriomandi omanik nõuab sisse võlga ajavahemiku eest 1997.2004. a ka H. Urvetilt, 2) XXXXXXX korteri võlgnevuste koondtabel juuni 1999 - märts 2003 kohta (tl 121), 3) KÜ XXXXX raamatupidaja allkiri-kinnitus H. Urveti poolt 17.02.2006 7500 krooni sularahas maksmise kohta (tl 122), 4) koostaja märketa käsikirjalised arvestused H. Urveti maksete kohta ajavahemikel 29.11.2004-29.11.2006 ja 03.01.2007-17.07.2007 (tl-d 123-124), 5) OÜ Adamsoni Maja ja AS Pindi Kinnisvara Tartu vahel 11.01.2002 sõlmitud ostu-müügileping, mille p 4.3. kohaselt on OÜ Adamsoni Maja ostjana teadlik lepinguobjekti ( XXXXXX korteriomandi) teiste hulgas H. Urveti valduses olemisest (tl-d 44-48), 6) AS Pindi Kinnisvara Tartu ja OÜ Adamsoni Maja vaheline 12.02.2003 nõude loovutamise leping, mille kohaselt on loovutatav nõue tekkinud KÜ XXXXX poolt AS-le Pindi Kinnisvara Tartu esitatud ja viimase poolt tasutud arvete põhjal, mis olid koostatud korteriomandi valdajate M. Soopalu ja tema perekonnaliikmete Gerli Sule, A. Sule, Gumbrit Sule, H. Urveti ja D. Soopalu poolt tarbitud kommunaalteenuste alusel, on liialt kaudsed selleks, et neist saaks järeldada H. Urveti elamist vaidlusaluses korteris OÜ Adamsoni Maja poolt 2003. a M. Soopalu jt vastu esitatud väljatõstmisnõude menetlemise ja selles asjas tehtud kohtuotsuse jõustumise ajal. Neis toodud asjaolud H. Urveti võimaliku korteris elamise kohta juba enne M. Soopalu jt suhtes väljatõstmisotsuse tegemist on ümber lükatud eelmises lõigus ringkonnakohtu poolt nimetatud tõenditega. Kohtul puudub alus järeldada H. Urvetil XXXXX kasutusõiguse olemasolu lähtuvalt sellest, et tsiviilasjas nr 2-05-24431 loobus tolleaegne korteriomandi omanik OÜ Adamsoni Maja vastuhagi esitamisest H. Urveti väljatõstmiseks. Esitatud asjaoludest nähtub selgelt, et nii OÜ Adamsoni Maja kui ka praegune omanik OÜ HansaKinnisvara ei ole pidanud vajalikuks taotleda hagiga H. Urveti väljatõstmist seoses sellega, et H. Urvetil puudub mistahes õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ning et nende teada ei ole H. Urvet ka kunagi faktiliselt selles korteris elanud ega ela, mitte seetõttu, et nad omanikena nõustuksid H. Urvetil kasutusõiguse olemasoluga. Kuna H. Urvetil vaidlusaluse korteri mistahes kasutusõigustuse puudumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ning tõendatud ei ole tema elamaasumine vaidlusalusesse korterisse M. Soopalu pereliikmena enne maakohtu poolt M. Soopalu, A. Sule, Gunbrit Sule, Gunnelii Sule ja D. Soopalu suhtes väljatõstmisotsuse tegemist, siis on põhjendatud täituri poolt XXXXXX H. Urveti valdusest äravõtmine TMS § 181 lg 2 alusel vaatamata sellele, et H. Urveti väljatõstmiseks puudub jõustunud kohtuotsus. Täituri selline tegevus ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni §-des 6 ja 8 toodud isiku põhiõigustega. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul H. Urveti tegevus XXXXXX korteri vabastamisest keeldumisel, arvestades käesolevas hagita asjas tuvastatud asjaolusid, vaadeldav oma õiguste mitteheauskse teostamisena TsÜS § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta määruskaebuse esitajate kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.