AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus hagi CM Sisustus OÜ vastu 158 036,85 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
158 036, 85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (registrikood 10257237, asukoht Regati pst 1, 11911 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: CM Sisustus OÜ (registrikood 12095690, asukoht Pihlaka 22-41, 11211 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
kohtuistungil 09.03.2017, edasi kirjalikus menetluses hageja ja kostja lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus hagi CM Sisustus OÜ vastu 158 036,85 euro saamiseks, rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus kanda.
3.Välja mõista AS-lt Tallinna Olümpiapurjespordikeskus CM Sisustus menetluskulu summas 4972 eurot (käibemaksuta) CM Sisustus OÜ kasuks.
Välja mõista AS-lt Tallinna Olümpiapurjespordikeskus CM Sisustus OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (4972 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 22.12.2015 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu 158 036,85 euro saamiseks ning 05.08.2016 esitas hagiavalduse koondteksti (tl 180-187 II kd).
2.Hagiavalduse kohaselt esitas käesolevas menetluses hageja (võlausaldaja) 04.12.2009. a Harju Maakohtusse hagi AS Camel-Mööbel (võlgnik) vastu saamata jäänud üüritasu ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 06.01.2011. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 209-64859 rahuldati võlausaldaja hagi võlgniku vastu ning võlgnikult mõisteti välja põhivõlgnevus summas 79 721,89 eurot, viivised 13.09.2010. a seisuga summas 26 435,78 eurot ning viivis põhivõlalt 0,2% päevas alates 14.09.2010. a kuni põhivõla tasumiseni võlausaldaja kasuks. Menetluskulud jäeti kohtuotsusega võlgniku kanda. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 26.11.2012. a kohtumäärusega. Võlausaldaja andis nõude võlgniku vastu täitemenetlusse täitmiseks, sundtäitmise tulemusena jäi võlausaldaja nõue tulenevalt kohtuotsusest 147 223, 76 eurot. Eelnimetatule lisandus ka Harju Maakohtu 19.07.2013. a kohtumäärusest tulenevad võlausaldaja menetluskulud, mis mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja summas 10 813,09 eurot. Kohtumäärus jõustus 08.08.2013. a. Harju Maakohtu 31.01.2014. a. kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku AS CamelMööbel pankrot. Võlgniku pankrotimenetlusse on esitatud üks nõudeavaldus Tallinna Olümpiapurjespordikeskus AS poolt kogusummas 158 036,85 eurot, mis loeti võlgniku pankrotimenetluses 30.04.2014. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks kogu ulatuses. Rohkem võlausaldajaid võlgnikul ei ole.
3.Raamatupidamine & Finants OÜ on teostanud pankrotihalduri palvel kontrolli arvete osas ning kontrolli tulemusest nähtub, et 2012. a on Camel-Mööbel AS väljastanud arveid, millel on märge „Makse saaja CM Mööbli OÜ“ kogusummas 305 328,20 eurot ja 2011. a kogusummas 1 919 518 eurot. Seega viidi võlgniku juurest välja osaliselt kasumit ja vara, kuid kogu võlgniku ülejäänud majandustegevus viidi 2012. a vältel üle CM Sisustus OÜsse.
4.Hageja on veendunud, et kogu võlgniku majandustegevus on üle läinud kostjale. AS Camel-Mööbel näol oli tegemist ettevõttega, mis tegeles mööbli müügiga ning tegutses alates 21.09.2009.a. aadressil Pärnu mnt 158. Hageja hinnangul moodustas AS CamelMööbel ettevõtte kui terviku eelkõige AS Camel-Mööbel tegevusala, nimi, kasutatav kaubamärk, üürileping, mööblikaubad ja muu vara, mida AS Camel-Mööbel kasutas oma igapäevaseks tegevuseks (eelkõige sõidukid). Hageja hinnangul on oluline, et ettevõttena ja ettevõtte üleminekuna tuleb käsitleda äriühingu tegevusala, tegevuskohta, üürisuhet, varade ja struktuuri sarnasust. Hageja on seisukohal, et hageja on tõendanud eelnimetatud ettevõtte oluliste osade üleminekut kostjale ning lisaks on hageja tõendanud, et kostjale on läinud üle ka osad võlgniku töötajad ja kaubamärk. Ettevõtte osad, mis läksid kostjale üle on: 1) 21.09.2009.a. sõlmisid Estconde Invest OÜ ja Camel-Mööbel AS üürilepingu, mille kohaselt Estconde Invest OÜ andis Camel-Mööbel AS-ile üürile Pärnu mnt 158 asuva büroohoone I korrusel ja seal asuval vahekorrusel asuvad ruumid pindalaga 973 m2. Lepingu tähtajaks lepiti kokku 5 aastat ning üürnik kohustus tasuma iga parklakoha eest üüri 500 krooni kuus ning üüri vastavalt üürilepingu lisas toodud üürigraafikule.
Üürilepingu lisas toodu graafiku kohaselt oli üürisumma suuruseks 2012. aastal igakuiselt 126 490 krooni ehk 8 084,18 eurot ning 2013.a. pidi üürisumma olema 136 220 krooni ehk 8 706,04 eurot. Hilisemalt sõlmisid Estconde Invest OÜ ja Camel-Mööbel AS üürilepingu lisad, millega Camel-Mööbel AS võttis lisaks üürile parklakohad numbritega 162, 163, 164 ja 165. Estconde-Invest OÜ edastas Camel-Mööbel AS-ile 19.06.2012.a. kohustuse täitmise nõude ja lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles Estconde-Invest OÜ palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 1.07.2012.a. ning hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb üürilepingu üles. 18.07.2012.a. saatis Estconde Invest OÜ Camel-Mööbel AS-le lepingu ülesütlemise teate ja ilmselt samal ajal avaldas teate eeldatavasti Camel-Mööbel AS-ile kuuluva vara müügi kohta väljaandes varad.ee. Siinkohal olgu märgitud, et vara müügiteates ei olnud märgitud, kellele kuuluva vara müügiga on tegemist, vaid oli üldsõnaliselt märgitud „mööblipoe kaup“. Esimene enampakkumine nurjus ning ilmselt 07.08.2012.a. avaldati uus enampakkumise teade selle kohta, et 16.08.2012.a. müüakse mööblipoe kaupa ilma alghinnata. 15.08.2012.a. edastas CM Sisustus OÜ Estconde Invest OÜ-le kinnituse selle kohta, et soovib osta Camel-Mööbel AS vara ning nõustub enampakkumise tingimustega. 17.08.2012.a. toimus enampakkumine, kus tegi kõrgeima pakkumise CM Sisustus OÜ pakkudes vara eest 105 000 eurot. 16.07.2012.a. (so kaks päeva enne kui Estconde Invest OÜ lõpetas üürilepingu Camel-Mööbel AS-iga) sõlmis Estconde Invest OÜ üürilepingu kostjaga. Üürilepingu kohaselt nentis kostja, et ta on sisustuskaupade müügiga tegelev ettevõte ning pooled nentisid ka, et üüripind, milleks on 973 m2 suurune pind Pärnu mnt 158 hoone esimesel korrusel ja selle vahekorrusel, on hetkel kolmanda isiku valduses ja kasutuses 21.09.2009.a. sõlmitud üüirlepingu alusel, kuid kolmandal isikul on üürileandja ees võlgnevus, mis on eelduslikult piisav lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingus lepiti kokku, et lisaks üüripinnale võtab kostja üürile ka parklakohad 164 ja 165 ning et üürnik tasub parklakohtade eest üüri 31,96 eurot ning üürisumma 2012.a. on 7 618,59 eurot kuus ning 2013.a. 8 708,35 eurot kuus. 08.08.2012.a. sõlmisid Estconde Invest OÜ ja kostja lisakokkuleppe üürilepingule, milles nentisid, et pinnal asub küll kolmandale isikule kuuluvad vallasasjad, kuid kostja võtab sellest sõltumata pinnad oma kasutusse. Hageja hinnangul nähtub ülaltoodud sündmustest ja dokumentidest asjaolu, et kostja sõlmis täpselt samale pinnale, millel tegutses ka CamelMööbel AS üürilepingu Estconde Invest OÜ-ga sarnastel tingimustel, millega oli üürileping sõlmitud ka Camel-Mööbel AS-il. Sealjuures sõlmiti üürileping kostjaga juba enne kui üürileping Camel-Mööbel AS-iga oli tegelikkuses lõpetatud. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on eluliselt usutav, et Camel-Mööbel AS-i üürilepingu lõpetamine oli tegelikkuses kostjale teada ja kostja ja Camel-Mööbel AS-i poolt planeeritud tegevus kuivõrd kostja juhatuse liige Naima Oitmaa oli ka Camel-Mööbel AS-i töötaja. Seega hoolimata asjaolust, et vormistuslikult on vormistatud ühe üürilepingu lõpetamine ja sõlmitud uus üürileping on hageja hinnangul sisuliselt tegemist AS Camel-Mööbel üürilepingu üleminemisega kostjale. Samuti ei oma hageja hinnangul antud juhul olulist tähtsust asjaolu, et kostja omandas hagejale kuuluva kaupluse sisustuse ja mööbli enampakkumiselt. Hageja hinnangul oli nimetatud vara ettevõtte üheks osaks ning oluline on asjaolu, et vara om kostja poolt omandatud ning vara omandamiseks tasutud rahast osa on jõudnud ka Camel-Mööbel AS-ini. 2) AS Camel-Mööbel 2010.a. majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud: „AS Camel-Mööbel alustas tegevust 1996 aasta. Põhitegevuseks on Camel ja teiste Itaalia firmade mööblitoodete müük. Ettevõttel on kauplus Tallinnas ja Tartus. 2009.a. koliti uutesse rumidesse Pärnu maanteele. 2010.aastal on suur osa müügitulust saadud Venemaa projektmüügina teostatud kauba müügist“. Samuti nähtub võlgniku 2010.a majandusaasta aruande lisast nr 5, et võlgnik tegeles osaliselt ka kauba eksprodiga. CM Sisustus OÜ 2012.a. majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud, et „CM Sisustus põhitegevuseks on Itaalia mööbli jaemüük. Tegevust alustati augustis 2012.a. Pärnu mnt 158 kaupluses. Vähesel määral toimub müük ka Tartus. 2012.a. toimus suur projektimüük Venemaale.“ Seega on kostja kirjeldanud oma
majandustegevust samasugusena nagu oli võlgniku majandustegevus ning võlgniku ja kostja majandusaasta aruannete tegevusaruanded on oma sisult samasugused, kusjuures kasutatud on isegi samasugust keelekasutust Venemaale kauba müügiga seoses. Nimetatuga on tõendatud asjaolu, et kostja alustas oma majandustegevust samaaegselt kui Camel-Mööbel AS oma majandustegevuse lõpetas – seejuures alustas kostja CamelMööbel AS-iga sama tegevust samas asukohas. 3) AS Camel-Mööbel oli seotud viie sõidukiga, millest nelja omanikuks on hilisemalt saanud kostja ning seejuures on sõiduki kasutajad peale omaniku vahetust olnud valdavalt samad isikud. Sõidukite omaniku vahetused on toimunud 28.08.2012.a., 05.07.2012.a, 05.07.2012.a. ja 19.06.2012.a. (19.06.2012.a. omandas ühe sõiduki algselt VTS Haldus OÜ, kuid kostja omandas sama sõiduki 21.12.2012.a.) Seega on AS-ilt Camel-Mööbel kostjale üle läinud ka suurem osa AS-ile Camel-Mööbel kuulunud sõidukitest. 4) 25.06.2012.a. sõlmisid AS Swedbank Liising, AS Camel-Mööbel ja kostja liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppe ja liisinglepingu üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja võttis üle kõik AS Swedbank Liising ja Camel-Mööbel AS vahel 05.02.2008.a. sõlmitud liisinlepingust nr 0190138L tulenevad õigused ja kohustused. Seega on tõendatud asjaolu, et kostja on võtnud Camel-Mööbel ASi kohustused ja õigused üle tulenevalt antud liisinglepingust. 5) Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud kolmest vaatlusprotokollist, mille raames on võrreldud AS Camel-Mööbel arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.01.2010.a. kuni 12.012.2015.a., CM Mööbli OÜ arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.01.2010- 12.02.2015.a. ja CM Sisustus OÜ arvelduskonto väljavõtet perioodil 12.01.2012.a. kuni 12.02.2015.a, nähtub, et kostja on teinud makseid ehk võtnud üle ca 1/3 võlgniku koostööpartneritest, kellelt erinevaid tooteid ja teenuseid osteti. Samuti nähtub nimetatud vaatlusprotokollidest, et kostja on teinud palgamakseid vähemalt 7-le töötajale, kellele on varasemalt palka maksnud ka Camel-Mööbel AS või CM Mööbli OÜ Camel-Mööbel AS-i eest. Eelnevast tulenevalt on hageja ära tõendanud, et kostja on võtnud üle suure hulga koostööpartnereid ning ka vähemalt 7 töötajat, kes töötasid varasemalt Camel-Mööbel AS-is. 6) Camel-Mööbel AS ja kostja tegutsesid ühel ja samal aadressil Pärnu mnt 158. Tänase päevani nähtub, et kui trükkida google.ee otsingumootorisse sisse Camel mööbel, siis tuleb esimesena ette „Camel Mööbel/ Suurim Itaalia mööblisalong Eestis“ ning nimetatud salongi kaupluse veebiaadress on www.camelfurniture.eu ja kauplus asub Pärnu mnt 158 Tallinn. Lisaks nähtub kaubamärgi registrist, et kaubamärgi Camel Mööbel omanikuks on AS CamelMööbel endine juhatuse liige Peeter Plotnik, kuid sellest hoolimata kasutab kostja antud kaubamärki nii oma koduleheküljel kui ka hoone välisküljel, kus kauplus asub. Seega on selge, et kostja tegutseb jätkuvalt samal aadressil, kus tegutses AS Camel-Mööbel, kostja kodulehekülg viitab ka Camel-Mööbel AS nimele ning kostja kasutab kaubamärki Camel Mööbel, mida kasutas ka varasemalt AS Camel-Mööbel.
5.Hageja on ülalpool kirjeldanud erinevaid etappe, kuidas AS Camel-Mööbel ettevõte läks üle kostjale ning vastav üleminek on toiminud etapiviisiliselt. Esimeste esemete üleminek toimus hagejale teadaolevalt 19.06.2012 (sõiduki üleminek, 25.06.2012.a. liisinglepingu üle võtmine) ning viimane ettevõtte koosseisu kuuluv vara läks kostjale üle 21.12.2012.a. Furgoon Opel Viviaro, registreerimismärk 791ATX omandamisega. Seega võib öelda, et hageja poolt kogutud tõendite pinnalt toimus ettevõtte üleminek ajavahemikul 19.06.2012.a. kuni 21.12.2012.a. Nimetatud perioodil lõpetati üürileping Camel-Mööbel AS-iga, võõrandati kogu Camel-Mööbel AS-ile kuulunud vara, lõpetati töösuhted töötajatega ja ilmselt ka muud lepingud lepingupartneritega.
6.Hageja nõue võlgniku vastu on kokku 158 036, 85 eurot. Nimetatud nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist ning nõue on võlgniku pankrotimenetluses tunnistatud kaitsmiseta tunnustatuks. Kuivõrd kostja on üle võtnud võlgniku ettevõtte tegevuse, kohustub kostja tulenevalt VÕS § 182 lg 2 tasuma ka võlgniku kohustuse hageja ees kogu ulatuses ning seega on hageja nõude suurus kostja vastu 158 036, 85 eurot.
Kostja vastuväited
7.Kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid.
8.Kostja leiab esmalt, et hageja nõue kostja vastu on alusetu, kuna hagejal on AS-i CamelMööbel pankrotimenetluses tunnustatud nõue AS Camel-Mööbel vastu, mida hageja püüab samaaegselt õigusliku aluse ja igasuguse põhjenduseta nõuda välja samas ulatuses kostjalt, st hageja on esitanud sama nõude korraga kahe, teineteisega mitteseotud isiku vastu. Lisaks, kui hageja leiab, et AS Camel-Mööbel käive ja äritegevus on liikunud üle CM Mööbli OÜ-le (millele viitavad hageja hinnangul erinevad arved ja käive), tuleb taotleda kohtult tuvastada AS-i Camel-Mööbel ettevõtte üleminek CM Mööbli OÜ-le. Kostja ei vastuta ühelgi juhul kolmanda isiku kohustuste täitmise eest hageja ees. Seega, leiab kostja, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu.
9.Kostja vastuväiteks on ka, et kostja ei ole AS-lt Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõtet omandanud, st AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõtte ega selle osa üleminekut kostjale pole toimunud, hageja ei ole seda tõendanud. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud õigussuhe AS-i Camel-Mööbel ja kostja vahel eeldab tehingu tegemist TsÜS tähenduses ehk lepingu sõlmimist ettevõtte omandamise ja ülemineku või kohustuse ülevõtmise kohta, millist kostja ja AS-i Camel-Mööbel vahel kunagi sõlmitud ei ole. Samuti ei ole pooled kunagi soovinud subjektiivselt selliste tagajärgede tekkimist. Kuivõrd kostja ja hageja ning kostja ja AS-i Camel-Mööbel vahel puuduvad mistahes võlasuhted, puudub hagejal ka mistahes õiguslik alus kostjalt AS-i Camel-Mööbel võlgnevuse nõudmiseks.
10.Kostja esitab ka sisulised vastuväited: AS Camel-Mööbel ja kostja on täielikult erinevad äriühingud- AS Camel-Mööbel ja kostja on erinevat tüüpi äriühingud. AS Camel-Mööbel ja kostja on täielikult erineva kapitaliga äriühingud. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on täielikult erinev korporatiivne struktuur. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on täielikult erinevad tegevusmahud. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud täielikult erinevad tööjõukulud. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud erinev arv töötajaid. AS-il CamelMööbel ja kostjal on olnud täielikult erinevad majandustulemused. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on täielikult erinev rentaablus. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud täielikult erinev juhtkond. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud täielikult erinevad omanikud. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud täielikult erinev aadress. AS-il Camel-Mööbel ja kostjal on olnud täielikult erinevad audiitorid. AS Camel-Mööbel jätkas äritegevusega ka pärast seda, kui kostja oli alustanud oma majandustegevusega. Kostja ei tegutse AS-iga Camel-Mööbel samal tegevusalal. Eeltoodud hageja seisukoht on väär ning kostja tõendab seda hageja enda poolt hagiavalduse lisadena esitatud majandusaasta aruannete andmete põhjal. AS Camel-Mööbel 2010.a. majandusaasta aruandest nähtub, et AS Camel-Mööbel tegeles mööbli siseriikliku jaemüügiga. Kostja 2012.a. majandusaasta aruandest nähtub seevastu üheselt, et tegemist on ekspordiettevõttega, kelle müügitulust ligi 100% moodustab müük väljapoole Eestit. Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja ja AS Camel-Mööbel müüdavate toodete nomenklatuur on erinev. Kostja tegutsemine AS-iga Camel-Mööbel osaliselt samal äripinnal ei tõenda ettevõtte ega selle osa üleminekut. Kostjale teadaolevalt öeldi AS-iga Camel-Mööbel rendileping rendileandja algatusel ning AS-i Camel-Mööbel võlgnevuse tõttu üles. Eeltoodule viitab ka üheselt hagiavalduse p.-s 1.9.2. kirjeldatud Estconde Invest OÜ kui pandipidaja pandivara võõrandamine. Kostja ei ole kunagi saanud mõjutada AS-i Camel-Mööbel majandustegevust ega viimase võimet tasuda oma renditasusid. Kostja on sõlminud rendilepingu enda kaupluse pinna osas individuaalselt läbirääkimiste tulemusena ning kostja ei ole kunagi sõlminud AS-iga Camel-Mööbel mistahes kokkuleppeid viimase tegevuspinna või selle rendilepingu ülevõtmiseks. Kostja on omandanud AS-i Camel5
Mööbel endise vara enampakkumiselt. Kostja rõhutab, et tegemist oli avaliku enampakkumisega, mille toimumise teade tehti avalikult üldsusele teatavaks, st enampakkumisel said osaleda kõik isikud, kes soovisid omandada enampakkumisel müüdavat vara. Veelgi enam, enampakkumise protokollist nähtub üheselt, et viidatud enampakkumisel osales 3 (kolm) iseseisvat isikut, kelle hulgast tunnistati parimaks pakkujaks kostja. Kostja on varasemalt selgitanud, et kostja ei ole saanud mistahes viisil mõjutada AS-i Camel-Mööbel majandustegevust ega Estconde Invest OÜ kui pandipidaja korraldatavat enampakkumist. AS Camel-Mööbel ega Estconde Invest OÜ kui pandipidaja ei võõrandanud vara enampakkumiseta ega teadlikult kostjale, samuti ei olnud viidatud enampakkumise sisuks AS-i Camel-Mööbel ettevõtte ega selle osa müük. Igal isikul on õigus osaleda avalikel enampakkumistel ning teha pakkumisi varade omandamiseks ning eeltoodu ei saa ühelgi juhul kaasa tuua kohustust vastutada mistahes kolmanda isiku kohustuste eest. Samas leiab kostja et kohaldamisele kuulub VÕS § 181. Kostja ja AS Camel-Mööbel pole kunagi sõlminud ühtegi kokkulepet hagiavalduses esitatud sõiduki üleminekuks kostjale. Hageja esitatud materjalidest nähtub üheselt, et viidatud sõidukitest mitte 1 vaid 2 on omandatud kolmandate isikute poolt. Seejuures on hageja jätnud täielikult tähelepanuta selle, et Peeter Plotnik ́u kasutuses olnud sõiduk on võõrandatud kolmandale isikule juba 2011.a. Hageja esitatud ülevaade sõidukitest ei tõenda ühelgi viisil AS-i Camel-Mööbel ettevõtte üleminekut kostjale. AS-iga Swedbank Liising kokkuleppe sõlmimine ei tõenda ettevõtte üleminekut. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse lisana nr 8 esitatud 25.06.2012.a. dokumendi p.-st 8 nähtub üheselt, et valdaja ja liisinguvõtja kinnitavad, et lepingu ülevõtmine ei ole tõlgendatav ettevõtte ja/ või ettevõtte osa üleminekuna VÕS § 180 ja § 185 tähenduses. Eeltoodu viitab üheselt sellele, et liisinglepingu sõlmimine AS-iga Swedbank Liising ei tõenda ühelgi viisil AS-i Camel-Mööbel ettevõtte või selle osa üleminekut kostjale. AS-i Camel-Mööbel partneritega lepingute ülevõtmine ei ole tõendatud. Kostja selgitab käesolevaga, et kostjale ei ole teada AS-i Camel-Mööbel koostöölepingute sisu erinevate äriühingutega. Küll aga kinnitab kostja, et kostja ei ole AS-ilt Camel-Mööbel võtnud ja AS Camel-Mööbel ei ole kostjale üle andnud ühtegi partnerit ega ühegi partneriga sõlmitud lepingut. Kostjale teadaolevalt ei kattu kostja põhipartnerid AS-i Camel-Mööbel kunagiste põhipartneritega ning kostja kasutab erinevaid tarnekanaleid. Lisaks eeltoodule ei kattu kostja ja AS-i Camel-Mööbel nomenklatuur ega müügitulu koosseis. Hageja enda eeltoodud arvestusest nähtub aga üheselt, et väljamakseid on tehtud ca 1/3 kattuvas osas, mis on kostja hinnangul äärmiselt madal näitaja. Kui kostja ja AS Camel-Mööbel oleks tahtnud sõlmida kokkulepet ettevõtte või selle osa ülevõtmiseks, oleks kostja võinud tahta kõikide partnerite ülevõtmist. Kuivõrd kostja tegutseb aga iseseisvalt ja täielikult AS-i Camel-Mööbel tegevusest eraldiseisvalt, on kostjal oma tehingupartnerid ja kostja pole kunagi tahtnud üle võtta ega tegelikkuses pole ka võtnud ühtegi AS-i Camel-Mööbel partnerit. Juhul kui kostja ja AS-i Camel-Mööbel partnerid kattuvad juhuslikult teatud madalas proportsioonis, ei tõenda see ühelgi juhul ettevõtte või selle osa üleminekut. Kostja juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et mööblikaubandus on piiratud mahuga tegevusala ning ühegi alustava ettevõtte eesmärgiks ei saaks ega tohiks olla partnerite 100%-line erinevus teistest turuosalistest. Eeltoodu oleks mõeldamatu ning viiks sisuliselt olukorrani, kus turul lakkaks igasugune konkurents ja vabamajandus. Kostja ei ole üle võtnud ühtegi AS-i Camel-Mööbel töötajat. Kostjale teadaolevalt koondas AS Camel-Mööbel pea kõik oma töötajad juba mais 2012.a. Kostja rõhutab, et kostja on sõlminud töölepingud enda töötajatega iseseisvalt ning pole kunagi võtnud üle ühtegi AS-i Camel-Mööbel töölepingut. Kostja ja AS-i Camel-Mööbel kauplustel on erinevad nimed ning kostja ei kasuta AS-i Camel-Mööbel kaubamärki. Kostja selgitab käesolevaga, et kostja ei kasuta Peeter Plotnik ́ule kuuluvat kaubamärki ning kostja ja Peeter Plotnik ́u vahel puuduvad mistahes
kokkulepped viidatud kaubamärgi kasutamiseks. Veelgi enam, Peeter Plotnik on varasemalt keelanud kostjal Camel Mööbel kaubamärgi kasutamise ning kostja on selle peale soovitanud Peeter Plotnik ́ul eemaldada hoone fassaadilt temale kuuluv kaubamärk. Asjaolu, et AS Camel-Mööbel või Peeter Plotnik ei ole hoone välisfassaadilt eemaldanud pika aja vältel Camel Mööbel kaubamärki, ei viita sellele, justkui kasutaks kostja mistahes kokkuleppe alusel viidatud kaubamärki. Kostjal puudub mistahes seos kolmandale isikule kuuluva hoone fassaadil asuva ning omakorda kolmandale isikule kuuluva reklaamiga. Kostja tegutseb iseseisva sümboolika ja identiteediga, mistõttu on hageja vastupidised väited tõendamata ja täielikult meelevaldsed.
11.Kostja tugineb ka aegumise vastuväitele. Kostja leiab, et kui hageja toetub väitele, et kostja omandas hiljemalt (s.o. mitte ühelgi juhul hiljem) 17.08.2012.a. kogu AS-ile CamelMööbel kuulunud vara ja jätkas AS-i Camel-Mööbel majandustegevust hiljemalt 17.08.2012.a., algas ka eelnimetatud kuupäevast aegumistähtaja arvestus. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, millest tulenevalt aegus hageja nõue kostja vastu hiljemalt 18.08.2015.a. Kohtu põhjendused
12.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Esmalt võtab kohus seisukoha kostja vastuväidete osas, mis puudutavad seda, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu ning, et hageja nõue kostja vastu on alusetu, kuna hagejal on AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõue AS Camel-Mööbel (pankrotis) vastu.
15.Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja vastu tuginedes asjaolule, et kostjale on üle läinud AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõte VÕS § 180 mõttes, millest tulenevalt kohustub kostja tasuma ka hageja kui võlausaldaja kasuks AS-lt Camel-Mööbel (pankrotis) kui võlgnikult väljamõistetud summad, st täitma võlgniku poolt täitmata rahalise kohustuse summas 158 036, 85 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 04.12.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi AS Camel-Mööbel (pankrotis) vastu saamata jäänud üüritasu ja viiviste väljamõistmiseks ning, et esitatud hagi alusel on AS-lt Camel-Mööbel (pankrotis) hageja kasuks Harju Maakohtu 06.01.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-0964859 välja mõistetud võlgnevus ja viivised ning Harju Maakohtu 19.07.2013 kohtumäärusega menetluskulud (tl 2, tõendid tl 20-53 I kd, kohtumäärus ning kohtuotsuse ja kohtumääruse jõustumine nähtav AET-s). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja avalduse alusel on Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-1350423 AS Camel-Mööbel suhtes välja kuulutatud pankrot (tl 13-17 I kd) ning, et hageja võlausaldajana on esitanud pankrotimenetlusse nõude summas 158 036,85 eurot, mis on pankrotimenetluses tunnustatud (tl 20-22, 18-19 I kd). Pooled ei vaidle ka selle üle, et
pankrotimenetluses tunnustatud nõuet rahuldatud ei ole. Hageja on kirjalikult ja suuliselt selgitanud, et AS-st Camel-Mööbel (pankrotis) viidi osaliselt välja kasumit ja vara CM Mööbli OÜ-sse, kuid kogu AS Camel-Mööbel (pankrotis) ülejäänud majandustegevus viidi 2012.a. vältel üle CM Sisustus OÜ-sse, mistõttu on hagi esitatud õige isiku, so kostja CM Sisustus OÜ vastu. Kohtu hinnangul on hagejal hagis esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik esitada hagi CM Sisustus OÜ vastu. Hageja ei ole väitnud, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõte kui majandusüksus oleks üle läinud CM Mööbli OÜ-le. Hageja on seisukohal, et AS CamelMööbel (pankrotis) ettevõte on üle läinud kostjale, mistõttu puudub alus pidada kostjat ebaõigeks isikuks. VÕS § 183 lg 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Poolte vahel ei ole vaidlust kohustuse sissenõutavuse osas VÕS § 183 lg 1 mõttes. Seega, õiguslikult on võimalik AS Camel-Mööbel (pankrotis) kui ettevõtte üleandja ja kostja kui omandaja solidaarne vastutus, mistõttu asjaolu, et hageja on esitanud sama nõude pankrotimenetlusse, ei välista hageja õigust esitada nõue kostja vastu hagimenetluses. Nimetatud situatsiooni reguleerib PankrS § 96, mille järgi juhul, kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada pankrotivõlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Nimetatud norm ei muuda kohustuste solidaarsust ega vabasta vastutusest teisi solidaarvõlgnikke. Kuigi pankrotisituatsioon paneb võlausaldaja olukorda, kus solidaarvõlgnike vastu korraga ühes menetluses nõuet esitada ei saa, ei välista see nõude esitamist siiki täies ulatuses mõlema võlgniku vastu- ühe vastu pankrotimenetluses ja teise vastu tsiviilkohtumenetluses. Mõlema nõude rahuldamisel saavad võlgnikud ennast kaitsta täitmisvastuväite esitamisega. Käesoleval juhul ei ole nõude rahuldamist pankrotimenetluses toimunud. Seega, ei ole hageja nõue kostja vastu sel alusel, et hagejal on tunnustatud nõue pankrotimenetluses, alusetu. Kohus märgib, et käesolevas punktis ei anna kohus veel hinnangut kas ettevõtte üleminek on tuvastatud, millest sõltub see, kas esineb alus hagi rahuldamiseks või mitte.
16.Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite osas. Kostja on hagivastuses leidnud, et kuna hageja on hagiavalduses lugenud AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõtte ülemineku kuupäevaks hiljemalt 17.08.2012.a., siis aegus TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt hageja nõue kostja vastu 18.08.2015. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul aegumise kontekstis kohaldatav TsÜS § 146 lg 1, vaid kohaldamisele kuulub VÕS § 183 lg 3, kui aegumise regulatsiooni erinorm. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-83-08 p-s 12 sedastanud, et VÕS § 183 lg 3 on TsÜS § 146 lg 1 suhtes erisätteks. VÕS § 183 lg 3 sätestab, et VÕS § 183 lg 1 nimetatud kohustusest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust. Hageja on menetluses täiendavalt nii kirjalikult kui ka suuliselt selgitanud, et ettevõtte üleminek on toimunud 2012 aasta teises pooles ehk, et ettevõte üleminek toimus etapviisiliselt, so esimeste esemete/õiguste üleminek (sõiduki üleminek, liisingulepingu ülevõtmine) toimus 19.06.2012 ning viimane ettevõtte koosseisu kuuluv vara (sõiduk) läks kostjale üle 21.12.2012. Seega toimus ettevõtte üleminek ajavahemikul 19.06.2012 kuni 21.12.2012. Nimetatud perioodil lõpetati üürileping AS-ga Camel-Mööbel (pankrotis), võõrandati kogu AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) vara, lõpetati töösuhted töötajatega ja ilmselt ka muud lepingud lepinguparneritega (tl 67, 185 II kd). Hageja selgitustele ettevõtte ülemineku ajavahemiku osas, ei ole kostja vastuväiteid esitanud, on jäänud seisukohale, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1 (tl 23 III kd). Kohtu hinnangul, on võimalik
käesoleval juhul lähtuda ettevõtte ülemineku kontekstis hageja poolt esitatud ajavahemikust, so 19.06.2012 kuni 21.12.2012, määratlemata täpsemalt ettevõtte ülemineku ajahetke, kuna aastast 2012 hagi esitamise hetkeni, so 22.12.2015 ei ole möödunud 5 aastat ettevõtte üleminekust. Seega, ei ole hageja poolt esitatud nõue kostja vastu aegunud.
17.Sisuline vaidlus on käesolevas asjas selle üle, kas AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõte on kostjale üle läinud ning sellest tulenevalt, kas hagejal on võimalik AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) kohustusest tulenevat rahalist nõuet esitada ka kostja kui ettevõtte omandaja vastu.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes (lk 214 p 3.2.) on märgitud, et „ettevõtte määratluse järgi peaks ettevõte olema selline spetsiifiline varakogum, mille kaudu saab ettevõtja majandustegevust läbi viia. Seega on ettevõte sellistest õigustest ja kohustustest koosnev varakogum, millesse kuuluvad teatud majandustegevuse läbiviimiseks vajalikud asjad ja õigused ning kohustused. Selle üle otsustamisel, kas tegemist on ettevõttega, on muu hulgas määrav see, et konkreetne varakogum moodustaks ühe terviku, st et tegemist oleks tervikliku varakogumiga, mille kaudu saab ettevõtja tegutseda“. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste (ja nendega koos üleminevate kohustuste) üleminekut reguleeritakse VÕS § 182 lg-tes 1 ja 2. VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, mis tähendab, et omandajale tuleb üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused, kuid see ei pea toimuma tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1105-09, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga. Üleminekuga on kohtupraktika kohaselt tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 10 koos seal viidatud Euroopa Kohtu praktikaga).
19.Väitele, et ettevõte on üle läinud, on praegusel juhul tuginenud hageja. Seega on TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt ka hageja kohustus tõendada neid asjaolusid, millele selline väide tugineb. Kostja on seisukohal, et hageja poolt viidatud õigussuhe AS-i Camel-Mööbel ja kostja vahel eeldab tehingu tegemist TsÜS tähenduses ehk lepingu sõlmimist ettevõtte omandamise ja ülemineku või kohustuse ülevõtmise kohta, millist kostja ja AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) vahel sõlmitud ei ole ning pooled ei ole ka kunagi soovinud subjektiivselt selliste tagajärgede tekkimist. Kohus selgitab, et VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ehkki Eestis kehtib põhimõtteliselt lepingu vormivabadus VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (ka vaikivalt), kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, - eeldab
ettevõtte ülemineku tuvastamine kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu tuvastamist. Asjas ei ole esitatud tõendeid sellekohase lepingu (suuliste vm vormis kokkulepete), ka mitte lepingueelsete läbirääkimiste olemasolust, mille alusel tuvastada poolte tahet ettevõtte ülemineku osas. Samas kohus möönab, et kui eesmärgiks on ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla üleandja ja omandaja huvides varjata tegelikke kokkuleppeid, mis siiski peab olema tuvastatav.
20.Hageja kohustuseks on välja tuua, millised asjad ja õigused AS Camel-Mööbel (pankrotis) majandusüksuse kui terviku moodustasid ehk, et mis oli ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste kogum. Hageja on leidnud, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõtte kui terviku moodustasid eelkõige AS Camel-Mööbel (pankrotis) tegevusala, nimi, kasutatav kaubamärk, üürileping, mööblikaubad ja muu vara, mida AS Camel-Mööbel (pankrotis) kasutas oma igapäevaseks tegevuseks (eelkõige sõidukid). Hageja hinnangul on oluline, et ettevõttena ja ettevõtte üleminekuna tuleb käsitleda äriühingu tegevusala, tegevuskohta, üürisuhet, varade ja struktuuri sarnasust. Hageja on seisukohal, et hageja on tõendanud eelnimetatud ettevõtte oluliste osade üleminekut kostjale ning lisaks on hageja tõendanud, et kostjale on läinud üle ka osad võlgniku töötajad ja koostööpartneid.
21.Järgnevalt annab kohus hinnangu kas hageja poolt nimetatud asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut või mitte. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sõltuvalt ettevõtte tüübist, võib olla ettevõtte ülemineku kriteeriumidel erinev kaal. Kuigi hageja hinnangul ei oma tähtsust ettevõtte ülemineku tuvastamiseks kostja vastuväited selles osas, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) ja kostja on erinevat tüüpi äriühingud, siis märgib kohus, et ettevõtte tüüp või liik ei ole küll iseseisev kriteerium, kuid toimib siiski koosmõjus teiste kriteeriumidega. Pooled ei vaidle selle üle, et väidetav ettevõtte üleandja ehk AS Camel Mööbel (pankrotis) ja väidetav ettevõtte omandaja ehk kostja on asutatud üks aktsiaseltsina ja teine osaühinguna. Pooled ei vaidle ka selle üle, et AS Camel Mööbel (pankrotis) on asutatud ja alustas tegevust 1996 aastal ning CM Sisustus OÜ on asutatud 2011 aastal ja alustas tegevust 2012 aastal. Sellest tulenevalt on ka selgitatav, et äriühingutel on erinev kapital, erinev korporatiivne struktuur, erinevad tegevusmahud, majandustulemused, rentaablus. Nimetatu on tuvastatav majandusaasta aruannetest (Camel-Mööbel 2010 majandusaasta aruanne ja CM Sisustus OÜ 2011 ja 2012 majanduaasta aruanded, tl 60-75, 128-135, tl 136-151 I kd) ja kostja äriregistri väljavõttest (tl 126-127 I kd). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatud ka see (mille üle pooled ka ei vaidle), et ettevõtetel ei kattu juhtorganite liikmed ja omanikud ning registreeritud aadressid. Asjaolu, et ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ja omanikud ei ole samad, võib olla ettevõtte üleminekut mittekinnitavaks argumendiks, kuid nimetatu ei saa olla ainsaks argumendiks. Registreeritud asukoha ees prevaleerub kohtu hinnangul tegevuskoht (mida kohus analüüsib eraldi). Seega, analüüsib kohus järgnevalt ka teisi kriteeriume, mis hageja on ettevõtte ülemineku kontekstis esitanud.
21.1.Hageja on esile toonud ettevõtte ülemineku kontekstis, et üle läksid üürileping, kaupluse sisustus ja kaup ning liisinguleping ja sõidukid (so õigused/kohustused/varad, va töölepingud).
21.1.1.Tuvastatud on, et 21.09.2009.a. sõlmisid Estconde Invest OÜ ja Camel-Mööbel AS üürilepingu, mille kohaselt Estconde Invest OÜ andis Camel-Mööbel AS-ile üürile Pärnu mnt 158 asuva büroohoone I korrusel ja seal asuval vahekorrusel asuvad ruumid pindalaga 973 m2 (tl 75-87 II kd) ning 30.10.2009 sõlmisid üürilepingu lisad nr 3, millega anti üürile parklakohad tähistusnumbritega 162, 163, 164 ja 165 (tl 88-91 II kd). Tuvastatud on, et nimetatud üürileping öeldi üürileandja poolt üles üürniku üürivõlgnevuse tõttu
(ülesütlemishoiatus kuupäevaga 19.06.2012 ja üleütlemise teade kuupäevaga 18.07.2012, tl 102-104 II kd). Tuvastatud on, et 16.07.2012 sõlmis Estconde Invest OÜ üürilepingu kostjaga andes üürile sama pinna(ruumi) ehk Pärnu mnt 158 asuva büroohoone I korrusel ja seal asuval vahekorrusel asuvad ruumid pindalaga 973 m2 ja parklakohad (tl 122-133 II kd). Nimetatud üürilepingust nähtub mh, et üürileandja annab oma tegevuse raames üürile üüripindu; üürnik on sisustuskaupade müügiga tegelev ettevõtja, kes soovib esinduslikku üüripinda sisustuskaupade poe pidamiseks; pind on lepingu sõlmimise hetkel kolmanda isiku (võlgnik, so Camel-Mööbel AS- kohtu märkus) valduses ja kasutuses; võlgnikul on üürileandja ees võlgnevus, mis on eelduslikult piisav lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tuvastatud on ka, et 08.08.2012 sõlmisid üürileandja ja kostja lisakokkulepe eelnimetatud üürilepingule, millest nähtub, et üürileandja on pinnal asuvate vallasjade suhtes rakendanud üürileandja pandiõigust ning kavatseb need avalikul enampakkumisel maha müüa; üürnik soovib pinna võimalikult kiiresti kasutusse saada ning on seejuures valmis pinna enda kasutusse võtma ka koos sellel asuvate eelmise üürniku vallasasjadega; üürileandja annab ja üürnik võtab lepingu järgse pinna ja parklakohad lepingu järgsesse kasutusse 08.08.2012 (tl 136-137 II kd). Tuvastatud on, et Camel-Mööbel AS-i mööblipoe kaup ja kauplusesisustus müüdi pandivarana avalikul enampakkumisel, mille tulemusel sai vara omanikuks kostja (tl 106-121, 138, 146-172, 173-174 II kd). Kostja on ostuhinna tasunud ülekandega vara müüjale (tl 175 II kd). Hageja leiab, et kuna üürilepingud olid sõlmitud sarnastel tingimustel samale pinnale ning kuna kostjaga sõlmiti leping enne kui eelmise üürnikuga oli leping lõpetatud, siis hoolimata asjaolust, et vormistuslikult on vormistatud ühe üürilepingu lõpetamine ja sõlmitud uus üürileping, on sisuliselt tegemist AS Camel-Mööbel üürilepingu üleminemisega kostjale. Hageja leiab ka, et antud juhul ei oma olulist tähtsust asjaolu, et formaalselt kostja omandas hagejale kuuluva kaupluse sisustuse ja mööbli enampakkumiselt. Hageja hinnangul oli nimetatud vara ettevõtte üheks osaks ning oluline on asjaolu, et vara on kostja poolt omandatud ning vara omandamiseks tasutud rahast osa on jõudnud ka Camel-Mööbel AS-ni. Hageja hinnangul oli üürilepingu lõpetamise, uue üürilepingu sõlmimise ja vara enampakkumisel võõrandamise näol tegemist näilike tehingutega, millega tegelikkuses sooviti varjata AS Camel-Mööbel üürilepingu ja vara üleminemist kostjale. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul eeltoodud tõenditest hageja poolt tehtud järeldust teha ei ole võimalik. Kohtu hinnangul on võimalik eelolevatest tõenditest teha järeldus, et tegemist on kahe eraldi lepinguga, lepingute alusel üürisid ettevõtted küll ühelt üürileandjalt sama büroohoone pinda, kuid lepingud sõlmiti siiski erinevatel tingimustel. Oluline ei ole, et kostjaga üürilepingu sõlmimise hetkel ei olnud AS Camel- Mööbel (pankrotis) üüripinna valdust veel üle andnud. See ei ole takistuseks uue üürilepingu sõlmimisel, kuna selleks ajaks oli üürileandjale teada, et esineb alus üürilepingu erakorraliseks üleütlemiseks, mis ka realiseerus. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks üürilepingu sõlmimisega mingeid AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) õigusi ega kohustusi üle võtnud. Ainuüksi sellest, et üüriti sama pinda, ei saa teha järeldust ettevõtte üleminekuks. Täiendavalt on tuvastatud, et kogu AS Camel-Mööbel kaupluse sisustus ja kaup omandati kostja poolt 17.08.2012. a avalikul enampakkumisel. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et enampakkumisel osales peale kostja veel 2 pakkujat ning vara müüdi kostjale hinnaga 126 000 eurot. Ostuhinna on kostja vara müüjale, so üürileandjale ülekandega tasunud. Hageja väide, et vara omandamiseks tasutud rahast osa on jõudnud ka Camel-Mööbel AS-ni, ei ole hageja poolt viidatud tõendi (tl 176 II kd) alusel tuvastatav. Kohtu hinnangul, ei ole ka esitatud tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, et üürilepingute sõlmimise ja vara enampakkumisel võõrandamise puhul on tegemist näilike tehingutega. Kohus asub seisukohale, et üürilepingu ja kauba üleminekut ettevõtte ülemineku kontekstis toimunud ei ole. Siinkohal märgib kohus vastuseks kostja seisukohale, et kohaldada tuleks VÕS § 181 kuna kostja omandas asjad (kaupluse sisustuse ja kaubad) sundtäitmise raames, et kostja seisukoht ei ole õige. VÕS § 181 kohaselt
käesolevas jaos, so 4.jagu, sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS §-s 181 sätestatud olukorraga. Ettevõte kui tervik ei ole üle läinud VÕS §-s 181 nimetatud alustel ning asjad on omandatud pandipidaja poolt välja kuulutatud avaliku enampakkumise tulemusel mitte sundtäitmise raames. Kohtu hinnangul analoogiat kohaldada ei ole võimalik.
21.1.2.Tuvastatud on, et 25.06.2012 on Swedbank Liising AS, CM Sisustus OÜ ja AS Camel-Mööbel (pankrotis) vahel sõlmitud liisingulepingu ülevõtmise kokkulepe ja liisingueseme- kaubik Opel Movano üleandmise-vastuvõtu akt (tl 163-164 I kd). Hageja hinnangul on esitatud tõendiga tõendatud kostja poolne AS Swedbank Liising ja AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) vaheline liisingulepingu ülevõtmine. Kohtu hinnangul on iseenesest õige hageja seisukoht, et eelnimetatud tõendist nähtuvalt on kostja üle võtnud AS Swedbank Liising ja Camel-Mööbel AS (pankrotis) vahel 05.02.2008.a. sõlmitud liisingulepingust nr 0190138L tulenevad õigused ja kohustused, kuid kohus nõustub ka kostjaga, et eelnimetatud tõendi p-st 8, milles valdaja ja liisinguvõtja kinnitavad, et lepingu ülevõtmine ei ole tõlgendatav ettevõtte ja/ või ettevõtte osa üleminekuna VÕS § 180 ja § 185 tähenduses, tuleneb, et üleandja ja omandaja on välistanud selle lepingu ülevõtmise ettevõtte ülemineku kontekstis. Kui ka asuda seisukohale, et selline välistus ei oma tähtsust võlausaldaja jaoks, siis ei saa kohtu hinnangul üksnes antud tõendi ehk liisingulepingu ülevõtmisega tuvastada ettevõtte üleminekut. Muude lepingute ülevõtmist hageja tõendanud ei ole.
21.1.3.Hageja leiab, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) oli seotud viie sõidukiga, millest nelja omanikuks on hilisemalt saanud kostja ning seejuures on sõiduki kasutajad peale omaniku vahetust olnud valdavalt samad isikud. Seega on sõidukitega seonduv üheks asjaoluks, mis kogumis teiste tõenditega tõendab ettevõtte üleminekut kostjale. Kohus nõustub selles osas hagejaga, et sõidukitega seonduv saab olla üheks asjaoluks, mis kogumis teiste tõenditega tõendab ettevõtte üleminekut kostjale. Seni teisi asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Sõidukitega seonduvalt esitatud tõendite (tl 153-162 I kd) alusel on võimalik tuvastada, et üksnes ühe sõiduki (Opel Vivaro, reg.märk 791ATX, tl 159-160) omanikuks on saanud AS Camel-Mööbel (pankrotis), kuid on nimetatud sõiduki võõrandanud mitte kostjale vaid kolmandale iskule, so VTS Haldus OÜ-le. Teiste sõidukite omanik AS Camel-Mööbel (pankrotis) olnud ei ole, seega kostja sõidukite omanikuks saamine peaks olema tõendatud täiendavate tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditega ettevõtte üleminek tõendatud. Kohus nõustub selles osas kostjaga, et sõiduk omab mööblipoe puhul väheolulist tähendust ning kui ettevõttest eraldada üürileping ja mööblipoe kaup, siis vaatamata muudele AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) ja kostja tegevuse võimalikele sarnasustele, kaob nn ettevõtte tuumik ära. Vaatamata eeltoodule, kontrollib kohus ka muid kriteeriume, mida hageja on ettevõtte ülemineku kontekstis esile toonud.
21.2.Hageja on esile toonud ettevõtte ülemineku kontekstis, et üleandja ja omandaja tegevuskoht/tegevusala on sarnased ning nimi ja kaubamärk kattuvad.
21.2.1.Eelnevalt nimetatud tõenditest (üürilepingud) ning lisaks ka majandusaasta aruannetest (tl 60-75, 136-148 I kd) nähtub, et tegevuskoht on ettevõtetel sama, so Pärnu mnt 158 Tallinn, mida kostja ei ole ka vaidlustanud. Tegevuskoha aadressi tõendamine täiendavalt Google. ee otsingu väljatrükiga (tl 188-189 II kd) seega vajalik ei ole. Tegevuskoha saranasus on tingitud kohtu hinnangul sellest, et mõlemad ettevõtted on mööbli müügiga tegelevad ettevõtted, mis omakorda põhimõtteliselt kinnitab hageja arusaama, et ettevõtete tegevusala on sarnane. Samas on mõistetav, et kui on olemas mööblipoe pidamiseks sobiv ruum, milles on olemas ka vastav kaupluse sisustus, siis on alustaval ettevõtjal (käesoleval juhul kostjal) mõistlik kasutada võimalust sellise ruumi
omandamiseks/rentimiseks. Seda kostja ka tegi, kuid kuna kohus ei tuvastanud üürilepingu üleminekut, siis ka tegevuskoha sarnasus ei anna alust asuda seisukohale, et selle kriteeriumi alusel on ettevõte üle läinud. Majandusaasta aruannetest nähtub, et ettevõtete põhitegevusalaks on Itaalia mööbli müük. Eeltoodust tulenevalt on äriühingute tegevus küll analoogne (nagu ilmselt ka mõne teise mööblimüügiga tegeleva ettevõtte puhul), kuid mitte sama. AS Camel-Mööbel (pankrotis) 2010. a majandusaasta aruandest nähtub, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) tegeles valdavalt mööbli siseriikliku jaemüügiga. Kostja 2012.a. majandusaasta aruandest nähtub, et tegemist on ekspordiettevõttega, kelle müügitulust ligi 100% moodustab müük väljapoole Eestit. Nimelt AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) 2010.a. majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu 2010.a. müügitulust 982 607 EUR oli müük Euroopa Liidu riikidesse kokku ca 509 756 EUR ja müük väljapoole Euroopa Liitu kokku ca 472 851 EUR. St müük Euroopa Liitu moodustas ca 52% ja müük väljapoole Euroopa Liitu ca 48% müügitulust. Kostja 2012.a. majandusaasta aruandest nähtub, et kostja 2012.a. müügitulust 2 900 874 EUR oli müük Euroopa Liidu riikidesse kokku 118 186 EUR ja müük väljapoole Euroopa Liidu riike kokku 2 782 688 EUR. Eeltoodust nähtub, et kostja müük Euroopa Liidu riikidesse moodustas ca 4% ja müük väljapoole Euroopa Liitu ca 96%. Ka on AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) ja kostja tegevusmahtudes ja töötajate arvus olulised erinevused. AS-i Camel-Mööbel 2010.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli äriühingu müügitulu 2010. a 982 607 EUR, kostja 2012.a. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kostja müügitulu 2012.a. 2 900 874 EUR. Seega üksnes analoogne tegevusala ei võimalda järeldada ettevõtte ülevõtmist. Täiendavalt märgib kohus, et majandusaasta aruannetest ei nähtu, et kostja alustas oma majandustegevust samaaegselt kui AS Camel-Mööbel (pankrotis) oma majandustegevuse lõpetas, nii nagu seda on leidnud hageja. Asjas esitatud muudest tõenditest (vaatlusprotokollid, tl 167-172, 188-201 I kd) nähtub, et AS-l Camel Mööbel lõppes reaalne majandustegevus 03.06.2012 ning CM Sisustus OÜ-l algas reaalne majandustegevus 16.03.2012. Seega, nähtub eelviidatud tõenditest, et kostja alustas oma majandustegevusega varem kui AS Camel-Mööbel (pankrotis) oma majandustegevuse lõpetas, mis ei ole iseloomulik tunnus ettevõtte ülemineku kontekstis. Kohus ei lähtu kostja poolt esitatud tõendist (tl 21 III kd) väidetava majandustegevuse jätkumise kohta 2013 aasta alguses, kuivõrd viidatud tõenditega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud majandustegevuse alustamise ja lõpetamise asjaolu.
21.2.2.Hageja leiab, et ettevõtte üleminek on tuvastatav ka seeläbi, et kostja kodulehekülg viitab Camel-Mööbel AS nimele ning kostja kasutab kaubamärki Camel Mööbel, mida kasutas ka varasemalt AS Camel-Mööbel (pankrotis). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutab sõnaühendit „Camel Mööbel“ oma kaupluse nimena, sest varasemalt tegutses seal sellenimeline kauplus (tl 24pöördel III kd), kuid see ei tähenda, et kostja kasutab kaubamärki Camel Mööbel ja/või kostjal oleks selle kaubamärgi kasutamise õigus. Kaubamärgiregistri väljavõttest (tl 204 I kd), nähtub mh, milline on kaubamärgi visuaal ehk kujund ja see, et kaubamärk Camel Mööbel kuulub Peeter Plotnik`ule. Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba-ja teenindusmärkide registrisse kantud isik (kaubamärgiseadus § 4 lg 2). Kostja poolt on esitatud tõendid, millest nähtuvalt ei ole Peeter Plotnik kostjale andnud mingeid õigusi kaubamärgi kasutamiseks (tl 210-211 II kd) ning kostja on avaldanud, et tema poolt ei ole P.Plotnikule kuuluvat kaubamärki kasutatud reklaamides (tl 212-213 II kd). Kuigi hoone fassaadil on kiri Camel Mööbel, ei tõenda see seda, et kaubamärk oleks ettevõte ülemineku kontekstis üle antud. Camel Mööbel kaubamärki ei ole kujutatud ka kostja koduleheküljel (tl 203 I kd). Kohus möönab, et hoone fassaadil olev kiri Camel Mööbel võib olla üldsust eksitav, kuid see asjaolu ei ole käesoleva vaidluse kontekstis relevantne. Hageja leiab ka, et kuna koduleheküljel toodud kontaktideks on [email protected] ja [email protected] (tl 202-203 I kd), milline domeen vastab kostja nimele, siis on selge,
et tegemist on kostja kasutuses oleva koduleheküljega. Iseenesest ei ole kostja sellisele väitele ka vastuväiteid esitanud. Kostja on avaldanud, et tegutseb iseseisva sümboolika ja identiteediga, samas ei ole kostja neid väiteid tõendanud. Kohtu hinnangul ei piisa siiski eelnimetatud faktist, et tuvastada ettevõtte üleminekut. Hageja ei ole esitanud täpsemaid asjaolusid domeeni võimaliku üleminekuga seonduvalt.
21.3.Hageja on esile toonud ettevõtte ülemineku kontekstis, et üleandja ja omandaja koostööpartnerid ja töötajad kattuvad. Hageja on oma väite kinnitamiseks esitanud tõendid, so Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud kolm vaatlusprotokolli, mille raames on võrreldud AS Camel Mööbel arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.01.2010.a. kuni 12.02.2015.a., CM Mööbli OÜ arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.01.2010- 12.02.2015.a. ja CM Sisustus OÜ arvelduskonto väljavõtet perioodil 12.01.2012.a. kuni 12.02.2015.a (tl 167-201 I kd). Hageja hinnangul nähtub eelolevatest tõenditest, et kostja on teinud makseid ehk võtnud üle ca 1/3 võlgniku koostööpartneritest, kellelt erinevaid tooteid ja teenuseid osteti. Samuti nähtub nimetatud vaatlusprotokollidest, et kostja on teinud palgamakseid vähemalt 7-le töötajale, kellele on varasemalt palka maksnud ka Camel-Mööbel AS või CM Mööbli OÜ Camel-Mööbel AS-i eest. Kohtu hinnangul nähtub eelolevatest tõenditest, et perioodil 01.01.2010.a. kuni 12.02.2015.a. on AS Camel-Mööbel (pankrotis) teinud väljamakseid 89 isikule, CM Mööbli OÜ on teinud väljamakseid 108 isikule ja CM Sisustus 145 isikule. Seega on perioodil 2012 kuni 2015 kostja teinud makseid 55-le erinevale juriidilisele ja füüsilisele isikule, kellele on varasemalt makseid teinud ka AS Camel- Mööbel (pankrotis) või CM Mööbli OÜ viimase eest. Kohtu hinnangul ei saa maksete saajaid automaatselt võrdsustada koostööpartneritega. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, mis koostööpartnerite seost kinnitaksid. Kui ka lähtuda hageja seisukohast, et maksete saajad on olnud koostööpartnerid, siis kattuv osa, so 1/3 on kohtu hinnangul selline, mille alusel ei ole põhjendatud rääkida ettevõtte üleminekust. On mõistetav, et analoogsel tegevusalal tegutsevad isikud omavad ka selliseid koostööpartnereid, kes kattuvad. Seonduvalt töötajate kattuvusega, märgib kohus, et vaatlusprotokollidest nähtuvalt on tehtud väljamakseid 7-le kattuvale füüsilisele isikule. Kostja ei ole vaidlustanud, et Erkki Iliste, Heily Kaarna, Martin Kuusik, Mirkko Tinnuri, Rea Linnamäe ja Naima Oitmaa puhul oli tegemist AS Camel-Mööbel (pankrotis) töötajatega (kostja kirjalikud seisukohad ja tõend tl 21 III kd). Tõnu Vainküla osas on kostja esitanud tõendi, et tegemist oli FIE- ga (tl 20-21 II kd). Kostja on esitanud ka tõendi (tl 20-21 III kd), millest nähtuvalt eelnimetatud isikutega lõpetati töölepingud 2012 aastal koondamise tõttu ja isikutele maksti välja seadusest tulenev hüvitis. Seega saab asuda seisukohale, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) ütles töölepingud kooskõlas TLS §-ga 89 erakorraliselt üles. See asjaolu vaatamata sellele, et sellekohaseid lepinguid kohtule esitatud ei ole, on seostatav ka ajaga, millal loeti AS Camel-Mööbel (panrotis) tegevus lõppenuks, so 03.06.2012. Kohtu hinnangul, kui kostja võttis tööle osad endised AS Camel-Mööbel (pankrotis) töötajad, ei tähenda see seda, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Tegemist on eelduslikult olukorraga, kus kostja on tööle võtnud vabaks jäänud varem analoogsel tegevusalal töötanud ja vastavate kogemustega inimesed. On mõistetav, et ettevõte otsib endale võimalusel juba konkreetseks tööks vastavate teadmiste ja kogemustega töötajaid selle asemel, et hakata neid ise koolitama. Kui ühelt poolt tekkis vaba tööjõud ja teisalt vajadus tööjõu järele, siis kostja poolt AS Camel-Mööbel (pankrotis) osade töötajate töölevõtmises ei ole midagi ebaharilikku. Kuna CM Sisustus OÜ asutas Naima Oitmaa (kes vaem töötas AS-s Camel-Mööbel) ning kes jäi ka ettevõtet juhtima (tl 126-127 I kd), siis on mõistetav, et tema huvi oli, et koostöö jätkuks talle tuttavate isikutega/töötajatega. Sel viisil käitumine, ei anna alust asuda seisukohale, et toimunud oleks ettevõtte üleminek. Eeltoodu alusel, kohus leiab, et koostööpartnerite ja töötajate üleminekut ettevõtte ülemineku kontekstis toimunud ei ole.
22.Kokkuvõtlikult, leiab kohus, et kuigi eeltoodust võib leida üksikuid elemente, mis võiksid viidata ettevõtte üleminekule, ei ole asjaolusid kogumis hinnates võimalik asuda seisukohale, et AS Camel-Mööbel (pankrotis) ettevõte oleks üle läinud kostjale. Seetõttu, ei ole ka hagejal võimalik AS-i Camel-Mööbel (pankrotis) kohustusest tulenevat rahalist nõuet esitada kostja kui ettevõtte omandaja vastu.
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskuluks käesolevas asjas on kulud õigusabile. Õigusabi on kostjale osutatud 38,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot. Kokku on tasu 4972 eurot (ilma käibemaksuta) Kostja on esitanud ka taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (tl 42-43 III kd). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kostjale õigusteenust osutatud keskmise tunnihinnaga, arvestades, et õigusteenust osutas vandeadvokaat. Õigusteenusele kulunud aeg 38, 25 tundi on põhjendatud. Kuna kostja on avaldanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis mõistetakse menetluskulud välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodus tulenevalt, on põhjendatud õigusteenuse kulu kokku 4972 eurot (38,75x130). Eeltoodud summa tuleb hagejal kostjale hüvitada. Hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.