lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-356/1

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 29.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-356/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 76 lg 3Kohustuse täitmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 179 lg 6Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusTsMS § 631

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

29. juuni 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-05-356 AS Eesti Krediidipank versus J.K. ja A.K. võla 1 500 000 krooni väljamõistmiseks

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik toomas lillsaar

Hageja Hageja esindaja

AS Eesti Krediidipank (aadress Narva mnt 4, 15014, Tallinn) Tõnu Kirves

Kostja Kostja esindaja

J.K. advokaat Indrek Naur (aadress OÜ Õigusbüroo Indrek Naur, Tartu mnt 16, 10117, Tallinn) A.K. advokaat Margo Normann (aadress Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, Lossi tn 22, 71003, Viljandi linn)

Kostja Kostja esindaja

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1.Rahuldada AS-i Eesti Krediidipank hagi J.K.e ja A.K. ning välja mõista solidaarselt J.K.elt ja A.K.lt 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Otsustused menetluskulude jaotuses
2.Välja mõista menetluskulu: 2.1 J.K.elt 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni ja A.K.lt menetluskulu 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. 2.2 J.K.elt 58 (viiskümmend kaheksa) krooni 50 senti ja A.K.lt 58 (viiskümmend kaheksa) krooni 50 senti riigi (Rahandusministeeriumi pangakonto nr 10220034800017 SEB Ühispangas või Hansapangas nr 221023778606, tasumisel viitenumber 2800049874) kasuks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 13.08.20262-26-116524/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.08.20262-26-3973/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-12665/9Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 12.08.20262-26-115493/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-26-115353/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-19-15672/152Riigikohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebuse alus
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 146Võlausaldaja teatamiskohustus
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 397Laenuintress
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Kohtute Raamatupidamiskeskus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõuded AS Eesti Krediidipank on esitanud kohtusse hagi J.K.e ja A.K. vastu solidaarselt 1 500 000 krooni väljamõistmiseks AS Eesti Krediidipank kasuks. Hageja on taotlenud kostjatelt välja mõista ka hagi kohtusse esitamisel tasutud riigilõiv 72 000 krooni.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja on viidanud asjaolule, et 29. detsembril 2003 sõlmisid AS Eesti Krediidipank laenuandjana ja OÜ Munatalu laenusaajana laenulepingu nr ET-36-03 (koos üldtingimuste ja maksegraafikuga), mille kohaselt hageja andis Munatalu OÜ-le laenu summas 1 500 000 krooni, intressimääraga 9% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 10. detsember 2008. Vastavalt laenulepingu p-le 2.9. pidi laenu tagasimaksmine toimuma vastavalt maksegraafikule igakuuliste maksetena jooksva kuu 10. kuupäevaks. Laenulepingu põhitingimuste p 2.6. ja laenulepingu üldtingimuste p-de 8.1. ning p. 8.2. järgi kohustus kostja maksma pangale viivist 0,2% päevas kõigilt tähtaegselt tasumata maksetelt. AS-i Eesti Krediidipank (edaspidi ka pank) poolt vastustajale antud laen on tagatud järgmiste tagatistega (laenulepingu p-d 2.11.1- 2.11.19): 1) Panga kasuks seatud pant Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi külas asuvatele ehitistele ja rajatistele (kokku 16 tk); 2) A.K. käendus vastutusemääraga l 500 000 krooni (29. detsembri 2003 käendusleping; 3) J.K.e käendus vastutusemääraga 1 500 000 krooni (29. detsembri 2003 käendusleping); 4) Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES) garantii määraga 56% tagastamata laenusummast (20. jaanuari 2004 laenutagamisleping nr 1KPO4). Garantii realiseerimine on seotud panga ja MES-i vahel sõlmitud koostöölepingu tingimuste täitmisega. Panga ja MES-i vahel 17. augustil 1999 sõlmitud koostöölepingu (edaspidi nimetatud koostööleping) p-de 5.3 kuni 5.9 järgi käsitletakse kuni kõikide laenu tagatiseks seatud tagatiste realiseerimiseni MES-i poolt tasutud summasid garantiiavansina. See tähendab, et pangal on õigus kasutada MES-lt saadud summasid võlgnevuse kustutamiseks üksnes pärast seda, kui puudub võimalus kustutada seda võlgnevust muude tagatiste arvelt. MES tasus Munatalu poolt pangale võlgu olevast summast pangale garantiiavansina 618 750 krooni. Panga ja MES-i vahelise koostöölepingu p-st 5.4 tulenevalt on pank pärast temale garantiiavansi väljamaksmist (arvestamata garantiiavansina saadud summat) kohustatud jätkama kogu võlgnevuse sissenõudmist ja tagatiste realiseerimist. Pärast kõikide tagatiste realiseerimist selgub tegelik MES-i poolt pangale garantiina välja makstav summa. Munatalu OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse käigus panga kasuks panditud Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi külas asuvad ehitised ja rajatised on müüdud. Kuna tasumine nende ehitiste ja rajatiste eest toimus pankrotimenetluse kuludega tasaarvestuse teel, siis reaalset raha pankrotivara hulka ei laekunud ja pangale panditud varade müügist saadud vahenditest panga nõude rahuldamist ei toimunud. Panga ja A.K. ning panga ja J.K.ega sõlmitud käenduslepingute p-de 2 järgi on kumbki käendaja võtnud endale vastutuse Munatalu OÜ (pankrotis) võlgade eest 1 500 000 krooni ulatuses. Panga nõude kostjate vastu muutis sissenõutavaks asjaolu, et 28. septembril 2004 avaldati OÜ Munatalu pankrotiteade. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 42 loetakse pankroti väljakuulu2

tamisega kõikide võlgniku võlausaldajate nõuete maksetähtpäev saabunuks. Eeltoodust tulenevalt esitas pank käendajate J.K.e ja A.K. vastu 22. oktoobril 2004 nõude summas 1 500 000 krooni. Vastavalt käenduslepingute p-dele 4, oleks käendaja pidanud võlgniku rahalise kohustuse täitma ühe kuu jooksul pangalt vastava kirjaliku teate saamisest. Nõue käendajatele esitati tähitud postiga 22. oktoobril 2004 ning vastavalt käenduslepingute p-le 5 loetakse teade üleantuks, kui selle postitamisest on möödunud 7 päeva. Seega hakkas kohustuse täitmise kuuajaline tähtaeg kulgema mitte hiljem kui 30. oktoober 2004 ja lõppes 28. novembril 2004. Võlgniku rahaline kohustus muutus käendajate vastu sissenõutavaks alates

29.novembrist 2004. Vaatamata käendajate vastu esitatud nõudele käendajad võlgniku kohustust täitma ei asunud ega esitanud ka asjaolusid, mis välistaksid nende poolt võlgniku kohustuse täitmise. Hagi õiguslikes põhjendustes on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le l, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Laenulepinguid reguleeriv erinorm VÕS § 396 näol sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Samuti on seadusega sätestatud, et majandus-kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg l). Hageja on omapoolse laenusumma kostja omandisse üleandmise kohustuse täitnud, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud kostja konto väljavõttega laenusumma ülekandmise kohta. Nõude sissenõutavus tuleneb asjaolust, et Munatalu OÜ-le kuulutati 27. septembril 2004 välja pankrot, millest tulenevalt on kõikide võlausaldajate nõuete maksetähtpäev saabunud. Vastavalt VÕS § 142 lg-le l võib põhivõlgniku kohustust võlausaldaja ees käendusega tagada. Hageja ning A.K. ning J.K.e vahel sõlmiti 29. detsembril 2003 käenduslepingud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks (tl 19 - 22). Nõue käendajate vastu on muutunud sissenõutavaks ja see tuleneb käendajatele 22. oktoobril 2004 saadetud nõudeavaldustest ja nende kättesaamisest A.K. ning J.K.e poolt. Nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni ei ole käendajate poolt nõude lahendamiseks toimunud mingit täitmist, mis viitab kostjate soovimatusele ja pahausksusele endale lepinguga võetud kohustuste täitmisel. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostjate vastu on VÕS § 76 lg l ja lg 3, § 100; § 101 lg l p 1; § 108 lg l, § 142 lg l ja § 396 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ja hagi aluseks olevad asjaolud ning nõue on hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega täielikult tõendatud.
2.Kostjate põhjendused
2.1.Kostjate seisukohad nõudes J.K.e esindaja on hageja nõuet vaidlustanud. A.K. hageja nõuet vaidlustanud ei ole.
2.2.Kostjate väited, esitatud asjaolud ja tõendid J.K.e esindaja väitel käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist ei saa nõuda. Hageja sõlmis esialgse võlgnikuga laenulepingu nr ET-36-03, mille punktis 2.11. on nimetatud järjekorras laenulepingu tagatised: vallasasjade registerpant, Maaelu Edendamise SA garantii ja kostjate käendus vastutusmääraga l 500 000 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 11 järgi on laenu esimeseks tagatiseks esialgse võlgniku vara (registerpant) ja täiendavad tagatised on garantii ja käendus. J.K.e esindaja on oma vastuväidetes veel avaldanud, et VÕS § 146 kohaselt teatud asjaoludest, mis mõistlikult eeldades on käendajale olulised, tuleb käendajat teavitada. Üheks kreeditori kohustuseks on esialgse võlgniku pankroti teadasaamisest käendaja teavitamine, kuna käendajal on õigus esitada tingimuslik nõue (tagasinõue) pankrotimenetluses või võib käendaja vastutus omakorda olla kindlustatud tagatistega. Teatamiskohustusega kaitstakse tarbijat, kui suhte

nõrgemat poolt. Peale eeltoodu peab tarbijaga suhetes teatama talle kõigist temale olulistest asjaoludest, vastupidine käitumine on hea usu vastane ja teist poolt kahjustav. Kuna hageja jättis täitmata VÕS § 146 sätestatud kohustuse väheneb tema nõue käendajate vastu kohustuse rikkumusest käendajale tekkinud kahju ulatuses. J.K.e esindaja väitel on põhivõlgniku kohustus garandi MES-i poolt 618 750 krooni ulatuses täidetud ning põhivõlgniku võlg hageja ees on 881 250 krooni, milline fakt ei anna hagejale õigust suurendada nõuet kostjate vastu.

3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Viljandi Maakohtu 14. veebruari 2005 määrusega on asjas hagi tagatud ja hagi tagamise abinõuna seatud kohtulik hüpoteek J.K.ele kuuluvale Uuetoa kinnistule (asukoht Pulleritsi, Holstre, Paistu vald, Viljandi mk), s. o tehtud kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosas nr 3826 kohtuliku hüpoteegi kanne hüpoteegisummana 881 250 krooni AS Eesti Krediidipank kasuks.
3.2.Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolusid, et OÜ Munatalu on saanud hagejalt AS-lt Eesti Krediidipank laenu 1 500 000 ning laenu käendajateks on käenduslepingute alusel kostjad. Kostjad ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et Munatalu OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse käigus on panga kasuks panditud Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi külas asuvad ehitised ja rajatised müüdud ning müügist saadud vahenditest panga nõude rahuldamist ei toimunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb OÜ Munatalu ja AS-lt Eesti Krediidipank vahel 29. detsembril 2003 sõlmitud laenulepingust. Laen summas 1 500 000 krooni on tagatud pandilepinguga ehitistele, MES täiendava garantiiga ning J.K.e ja A.K. käendusega. Hageja on õigesti viidanud asjaolule, et hageja nõude sissenõutavus kostjatelt tuleneb sellest, et Munatalu OÜ-le kuulutati 27. septembril 2004 välja pankrot, millest tulenevalt on kõikide võlausaldajate nõuete maksetähtpäev saabunud. VÕS § 142 lg l kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ning A.K. ning J.K.e vahel sõlmiti 29. detsembril 2003 käenduslepingud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Laenulepingu tagatisena seatud pandiõigus on lõpetatud ja pandi esemeks olnud ehitised ja rajatissed< on pankrotimenetluses tasaarvestuse korras realiseeritud. Ka MES-i poolt avansina tasutud summa 618 750 osas on hagejal nõudeõigus. MES-i koostöölepingu eesmärgiks ei olnud võlgniku vabastamine võla tasumisest. Koostöölepingu p 5.4 sätestab otsesõnu, et pank on kohustatud pärast p-s 5.3 nimetatud avansilise osa tasumist MES-i poolt jätkama laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmist ja tagatiste realiseerimist. Seega avansilise väljamakse teostamine ei muuda panga nõude suurust laenusaaja vastu ning pank on kohustatud jätkama laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist ilma sihtasutuselt laekunud summat arvestamata. A.K. ning J.K.e laenu käendajatena lasub kohustus hagejale laenusumma tagastada.

J.K.e esindaja väide selles, et Jüri Kallakat ei teavitatud Munatalu OÜ pankrotimenetlust, ei ole arvestatav. Õige on hageja väide, et pankrotivõlgnik Munatalu OÜ on ise olnud pankrotimenetluse algatajaks, kusjuures kostjad olid Munatalu OÜ juhatuse liikmed. Ei ole usutav, et sellises olukorras ei olnud J.K. teadlik Munatalu OÜ pankrotimenetluse asjaoludest. AS-i Eesti Krediidipank hagi J.K.e ja A.K. vastu tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt J.K.elt ja A.K.lt 1 500 000 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 142 lg l, mille kohaselt käendajad vastutavad põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad on kohustatud käenduslepingutega võetud kohustusi täitma.

3.4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
01.jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb välja mõista kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõiv 72 000 krooni, s. o A.K.lt 36 000 krooni ja J.K.elt 36 000 krooni. Asjas on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (postikulu) kokku 117 krooni, mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb välja mõista kostjatelt, s. o A.K.lt 58.50 krooni ja J.K.elt 58.50 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-26-115585/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20262-26-115117/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja