Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr.2-05-17426/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 28.juuni 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi SL’i, SR’i ja AP vastu 15 238.37 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises hageja Eesti Vabariik, haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, asub XXX, eelistungil osales volitatud esindaja, Urmas Tammiksaar kostja SL, i.k. XXX, elukoht teadmata, eelistungil ei osalenud SR, i.k. XXX, elab XXX, eelistungil ei osalenud A P , i.k. XXX, elab XXX, XX, eelistungil ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts Hansapank ja SL 20.novembril 2000 õppelaenulepingu nr. XXX, mille täitmiseks andis pank laenusaajale 15 000 krooni. SR ja AP on andnud SL’i laenukohustuse täitmisele käenduse (õppelaenu käenduslepingud nr. XXX ja XXX). Hagiavalduse kohaselt on kostjad jätnud kohustuse osaliselt täitmata. Hageja on kehtinud haridusseaduse § 362 lg. 1 ja 2 alusel tasunud pangale kostjate võlgnevuse ning omandanud kostjate vastu lepingutest tuleneva nõudeõiguse. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 15 000.00 krooni ja SL’ilt täiendavalt 238.37 krooni, s.h. 13 120.82 krooni tagastamata laenuna ja 2 117.55 krooni tasumata intressina. Kostjad on kohtuistungist teadlikud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile põhjendatud vastuväiteid ei ole esitanud.

kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas tehingutest. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel tekkinud lepingust tulenev kohustis. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud; alusel tuleb laen laenuandjale kokkulepitud viisil ja ajal tagastada. lg. 1 ja 206 järgi võivad pooled kohustuse täitmise tagada käendusega; käenduslepingu järgi kohustub käendaja vastutama selle eest, et teine isik täidab oma kohustuse kreeditori ees. lg. 1 järgi omandab võlgniku kohustuse täitnud käendaja võlgniku kreeditorile kuulunud nõudeõiguse võlgniku vastu. Kostjad on jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata, mis on hinnatav kohustise täitmisest ühepoolse keeldumisena. Hageja nõue kohustuse täitmises on õiguslikult põhjendatud. kohtukulud Hageja on 19.augusti 2005 maksekorraldusega nr. 4587 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 050 krooni ja advokaadibüroo Amos arve alusel õigusabi eest 1 200 krooni. Kohus leiab, et hageja kohtukulu tuleb kostjatelt tagaseljaotsusega välja mõista kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 alusel. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st 413 lg. 1; 415; 420 ja VÕS RS §-st 2 ja 12, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §-st 30, TsÜS §-st 58 lg. 1 ja TsK §-st 173, 174 ja 190 ning HaS §- st 362 lg. 1 ja 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja SL’ilt, SR’ilt ja A P ’lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 15 000.00 (viisteist tuhat) krooni kohustuse täitmiseks. Mõista välja SL’ilt Eesti Vabariigi kasuks 988.35 (üheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni, s.h. 238.35 krooni kohustuse täitmiseks ja 750 krooni kohtukulude katteks. Mõista välja SR’ilt Eesti Vabariigi kasuks 750.00 (seitsesada viiskümmend) krooni kohtukulude katteks. Mõista välja AP’lt Eesti Vabariigi kasuks 750.00 (seitsesada viiskümmend) krooni kohtukulude katteks.