12.03.2025. a Kohus teeb TsMS § 410 alusel hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ilmunudkohtuistungile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja laenulepingust nr BL3065126 tulenev võlg kokku summas 2584,15 eurot, sh 1915,33 eurot põhivõlg, 158,80 eurot intress, 40,40 eurot lepingu haldustasu ja 469,62 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja alates 29.03.2025. a viivis 1915,33 euro suuruselt põhivõlalt 24,87% aastas kuni nõude täitmiseni.
4.Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja laenulepingust nr BL3191160 tulenev võlg kokku summas 4745,04 eurot, sh 3569,20 eurot põhivõlg, 243,88 eurot intress, 74,40 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasu lisateenuste eest ning 721,37 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
5.Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja alates 29.03.2025. a viivis 3569,20 euro suuruselt põhivõlalt 20,5% aastas kuni nõude täitmiseni.
6.Jätta menetluskulud B.H kanda.
7.Mõista B.H-lt Bondora AS-i kasuks välja kasuks välja menetluskulud summas 935 eurot, sh 665 eurot tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja tasu.
8.B.H-lt uleb temalt Bondora AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. 1 (6)
9.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 08.04.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.H-lt 6138,92 euro saamiseks. Kohus tegi 09.04.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mille peale viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 19.04.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Bondora AS (hageja) esitas 08.05.2024. a Tartu Maakohtule oma nõude B.H (kostja) vastu hagiavalduse vormis. 30.05.2024. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu 1 raames 2162,16 eurot, millest 1915,33 eurot on põhivõlg (tagastamata krediidisumma), 158,80 eurot intress, 40,40 eurot lepingu haldustasu ja 47,63 eurot 08.05.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks taotleb hageja kostjalt põhivõlalt viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 09.05.2024. a 24,87% aastas kuni nõude täitmiseni. Hageja taotleb veel, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu 2 raames 4097,56 eurot, millest 3569,2 eurot on põhivõlg (tagastamata krediidisumma), 243,88 eurot intress, 74,40 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasumata lisateenused ning 73,17 eurot 08.05.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks taotleb hageja kostjalt põhivõlalt viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates 09.05.2024. a 20,5% aastas kuni nõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2022. a laenulepingu nr BL3065126, mille alusel andis hageja kostjale laenu 2020 eurot, intressiga 24,87% tagastamata laenusummalt aastas. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 13. päeval lõpptähtajaga 13.09.2027. a. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja maksma igakuiselt ka intressimakseid ja lepingu haldustasu, mis oli kokku lepitud 4% laenusummast aastas. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma hagejale lepingutasu 120 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv kogusumma oli 3929,27 eurot ja krediidi kulukuse määr oli 39,48%. Laenu taotlemisel
2 (6)
märkis kostja enda sissetulekuks 1970 eurot ning igakuisteks kohustusteks 118 eurot. Kostja pangakonto väljavõtet analüüsides selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 2018,81 eurot ning igakuised väljaminekud olid 1344,81 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 605 eurot. Kulutusi hasartmängudele konto väljavõttelt ei nähtunud. Maksehäireregistrile tehtud päringu järel selgus, et isikul on olnud küll maksehäireid, kuid need on lõpetatud 1-2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Saadud teabe põhjal hindas hageja, et kostja on krediidivõimeline ning hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 65,87 eurot. 10.11.2022. a sõlmisid pooled laenulepingu nr BL3191160, mille alusel andis hageja kostjale laenu 3721 eurot intressiga 20,5% tagastamata laenusummalt aastas. Kostja kohustus laenu tagastama hagejale igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 13. päeval lõpptähtajaga 15.11.2027. a. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja maksma igakuiselt ka intressimakseid ja lepingu haldustasu, mis oli kokku lepitud 4% laenusummast aastas. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma hagejale lepingutasu 221 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv kogusumma oli 6728,91 eurot ja krediidi kulukuse määr oli 33,71%. Selle laenu taotlemisel märkis kostja enda sissetulekuks ka 1970 eurot ning igakuisteks kohustusteks 118 eurot. Kostja pangakonto väljavõtet analüüsides selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 2697,43 eurot ning igakuised väljaminekud olid 1656,62 eurot. Kulutusi hasartmängudele konto väljavõttelt ei nähtunud. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 809 eurot. Maksehäireregistrile tehtud päringu järel selgus, et isikul on olnud küll maksehäireid, kuid need on lõpetatud 1-2 aastat enne laenutaotluse esitamist. Saadud teabe põhjal hindas hageja, et kostja on krediidivõimeline ja hageja sõlmis kostjaga laenulepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 112,02 eurot. Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada hageja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Tegemist oli lisateenusega, mida kasutades saadetakse kliendile SMS-i ja e-kirja teel teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga ning mida kasutades saab klient piiramatult võtta põhiosa maksepuhkust, pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut, muuta kuumaksete kuupäeva ning millega kaasnesid kliendile mitmed täiendavad hüved, muu hulgas õigus laenu ennetähtaegsele tagasimaksele lisatasuta, õigus peatada laenulepingujärgsed põhiosa tagasimaksed viieks aastaks. Tegemist oli tasuliste teenustega ja kostja kohustus maksma teenuste eest 27,98 eurot kuus. Kostja kasutas lisateenusest (Bondora Secure+) tulenevat võimalust pikendada laenulepingute tagasimakse graafikut ja 16.10.2023. a sõlmis hagejaga laenulepingute lisa, mille kohaselt ei pidanud kostja tasuma kuni 2028. a põhiosa vaid üksnes kõrvalnõuded. Kostja jäi lepingu täitmisel võlgnevusse alates 27.12.2023. a osamaksest. Hageja saatis kostjale võlgnevuse maksmiseks meeldetuletuskirjad 02.01.2024. a ja 27.01.2024. a, kuid kostja kohustust ei täitnud. 28.02.2024. a saadetud teatisega hoiatas hageja kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukord ning võlgnevust ei tasunud. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja 01.04.2024. a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6159,68 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata laenusummasid, lepingu ülesütlemise seisuga intressi ja muid kulusid. Kostja nõuet ei täitnud. Hageja nõuab hagis kostjalt laenulepingute järgi tagastamata laenu põhiosa, lepingute ülesütlemise seisuga tasumata intressi, lepingute haldustasu, kahe meeldetuletuskirja eest
3 (6)
sissenõudmiskulu ning lisaks viivist laenude põhiosade tasumisega viivitamise eest alates lepingute ülesütlemisest, s.o alates 02.04.2024. a lepingutes kokkulepitud intressimääras kuni põhivõla nõude täitmiseni.
3.Kohus võttis hagi 04.06.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, B.H esitas 19.06.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta ei ole hageja nõudega nõus ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõudes olevatel summadel ei ole mingit alust. Kostja väitel on ta ta kolm aastat maksnud võlga ja temalt ei tohiks nõuda suuremat summat, kui ta on laenanud.
5.15.07.2024. a esitas kostja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus jättis kostja taotluse käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase taotluse, majandusliku seisundi teatise ja oma majandusliku seisundi kohta tõendite esitamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul neid puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu jättis kohus 07.11.2024. a määrusega kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
6.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 08.01.2025. a. Seoses sellega, et kostja esitas paar päeva enne istungit uue taotluse riigi õigusabi saamiseks, lükkas kohus istungi edasi. Kohus tegi 07.02.2025. a määruse, millega jättis kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldada.
7.Kohus määras asjas uue kohtuistungi, toimumisajaga 12.03.2025. a. Kostjale toimetati kohtukutse isiklikult kätte 13.02.2025. a.
8.Kostja 12.03.2025. a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei esitanud ka kohtule mõjuvat põhjust istungile mitteilmumise kohta ega taotlenud istungi edasilükkamist. Istungil osales hageja lepinguline esindaja, kes taotles, et kohus teeks asjas tagaseljaotsuse.
KOHTU SEISUKOHT
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 näeb erisusena ette, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.
10.Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ja võimalik on teha TsMS § 410 kohaselt hageja taotlusel tagaseljaotsus. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning on võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 413 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Kohus ei tuvastanud tehingute
4 (6)
tühisuse aluseid. Muu hulgas ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul saab hageja esitatud asjaolude põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjaga lepingute sõlmimisel järgis hageja VÕS §-st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendus kostja krediidivõimelisuses. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus otsust muus osas õiguslikult ei põhjenda. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) laenulepingust nr BL3065126 tuleneva võla kokku summas 2584,15 eurot, sh 1915,33 eurot põhivõlg, 158,80 eurot intress, 40,40 eurot lepingu haldustasu ja 469,62 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt; 2) alates 29.03.2025. a viivise 1915,33 euro suuruselt põhivõlalt 24,87% aastas kuni nõude täitmiseni; 3) laenulepingust nr BL3191160 tuleneva võla kokku summas 4745,04 eurot, sh 3569,20 eurot põhivõlg, 243,88 eurot intress, 74,40 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,19 eurot tasu lisateenuste eest ning 721,37 eurot 28.03.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt; 4) alates 29.03.2025. a viivise 3569,20 euro suuruselt põhivõlalt 20,5% aastas kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 270) kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 955 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 270 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.
13.Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 665 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 219,87 eurot ja hagi esitamisel lisaks 445,13 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 665 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
14.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks ei saa lugeda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu sama seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS § 4881 sätestab, et kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Selles asjas ei lõpetanud kohus maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu, mistõttu TsMS § 4842 20 euro suuruse menetluskulu kindlaksmääramise kohta ei kohaldu.
5 (6)
15.Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 270 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana jurist Elari Arjakas. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja lepinguline esindaja tasu toimingute eest ajakuluga kokku 2,25 tundi alljärgnevalt: 1) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine – 1,5 h; 2) 12.03.2025. a istungiks ettevalmistamine – 0,25 h; 3) 12.03.2025. a istungil osalemine – 0,25 h; 4) menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,25 h. Hageja esindaja taotleb tasu tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikuks ning ajakulu neile toimingutele 2,25 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Ajakulu istungil osalemisele vastab istungi kestuse ajale. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu, mis jääb keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiresse.
16.Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 935 eurot, sh 665 eurot tasutud riigilõiv ja 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 935 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.