Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14507 (endine number 2/228-7326/05)
Tsiviilasi
AShagi P.A`u vastu 24 439,80 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS hageja esindaja L.L kostja P.A
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Rahuldada AShagi P.A`u vastu 24 439,80 krooni saamiseks. Välja mõista P.A`ult võlgnevus 24 439,80 krooni (kakskümmend neli tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja kaheksakümmend senti) ja menetluskulud 2970 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend) krooni ASkasuks. Välja mõista P.A`ult menetluskuluna postikulu 41,40 krooni (nelikümmend üks krooni ja 40 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas 2-05-14507, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 01.07.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja poolte vahel 03.06.2002.a sõlmitud rendilepingust tulenev võlgnevus 12 219,90 krooni ja viivised 12 219,90
krooni, kokku 24 439,80 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ja õigusabi kulud 1220 krooni. Kostja tunnistab hagi ning nõustub asja kirjaliku menetlemisega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asja lahendamine kirjalikus menetluses on õiguslikult põhjendatud, kuna pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus ja viivis kokku 24 439,80 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 1750 krooni. lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 1220 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kokku tuleb kostjalt hagejale kohtukulude katteks välja mõista 2970 krooni. Tulenevalt p 4 ja § 146 lg 1 p 3 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 41,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.