Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatüki VII kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma AS-le Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 1170 päeva (alates 03.04.2002-17.06.2005). 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1343,68 krooni, viivise summas 1343,68 krooni, riigilõivu summas 280 krooni ning õigusabikulud summas 134,37 krooni. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja perekonnaliige on hagimaterjalid vastu võtnud 12.04.2006.a. Vastavalt TsMS § 322 lg 1 loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. 19.05.2006.a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kostja perekonnaliige on nimetatud määruse vastu võtnud 17.05.2006. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. 26.05.2006.a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid, s.h Q GSM lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on 06.12.2000.a. sõlmitud Q GSM leping nr. 10088849, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud 14.01.2002 kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu 08.02.2002.a. Tele2 Eesti AS 20.04.2005 saldo kinnitusest ja 06.05.2005 väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 242,90 krooni, kõneteenuste eest 600,78 krooni ja leppetrahv 500 krooni, kokku 1343,68 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist.

Kohus leiab, et hageja on leppetrahvi nõude esitanud varjatult põhivõla koosseisu, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõttest. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg novembris aprillis 2002.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Hagiavalduses palub hageja vähendada viivist põhivõla summani, mis on kohtu hinnangul ka mõistlik. Hageja loeb lepingu lõppenuks 8.02.2002.a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 661,80 krooni (486,05+448,64500+182,12+44,99). Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest 8.02.2002.a. kuni 19.05.2002.a. veel 621,91 krooni, s.h. kuumaks 121,92 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 500 krooni ning teenuse peatamise eest 60 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 5.1.14 kohaselt oli AS-il Ritabell õigus loobuda lepingust või see lõpetada. Vastavalt p 5.1.5 oli AS-il Ritabell õigus sulgeda alaliselt või ajutiselt mobiiltelefonside. Teenuse peatamist kasutamise tingimused ei kajasta. Tele2 Eesti AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 661,80 krooni tasumata maksete katteks ning viivis põhi võlaulatuses summas 661,80 krooni, kokku 1323,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 109,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.