Täiendav tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Jaanus Saaremõts 22. juuni 2006.a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-2525 AShagi S.Kvastu 5000 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS esindaja T.T
esindajad
Kostja: S.K
23.05.2006. a tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas rahuldati AShagi. S.Kvastu ning kohus mõistis välja võlgnevuse 5000 krooni ASkasuks. Pärast otsuse teatavakstegemist ilmnes, et kohus ei ole võtnud seisukohta kostjalt hageja kasuks viiviste ja intressivõlgnevuse väljamõistmise taotluse kohta. Hageja esitas 02.06.2006 taotluse otsuse täiendamiseks ning palus mõista kostjalt täiendavalt välja ASkasuks kõrvalnõuded 1094,85 krooni ning lisaks viivis protsendina põhinõudest (0,026% päevas) kuni põhinõude täitmiseni alates 01.02.2006.a Kohus teeb vastavalt TsMS § 448 lg 1 p 2 alusel täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Vastavalt TsMS § 448 lg 5 on täiendav otsus täiendatava otsuse osa.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 25.01.2006.a. (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,026%). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõrvalnõuded on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.