Maris Viitkini hagi Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara, Tarmo Annuse ja Aivar Viitkini vastu vara arestist vabastamiseks ning kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Maris Viitkin (isikukood XXX, elukoht
XXXXX)
Kostjad: Marili Susi (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Tiina Elts (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Enn Virkus (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Eevi Kliimand (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Kristel Kivi (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Aino Kübar (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Tarmo Annus (isikukood XXX, elukoht XXXXX) Aivar Viitkin (isikukood XXX, elukoht XXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maris Viitkini hagi Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara, Tarmo Annuse ja Aivar Viitkini vastu vara arestist vabastamiseks ning kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamiseks.
2.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) Tartu Maakohtu 23.11.2004 vara arestimise määruse (kriminaalasi nr 1724/2004) alusel 26.11.2004 sisse kantud käsutamise keelumärkest Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara ja Tarmo Annuse kasuks.
3.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 19.04.2016 sisse kantud käsutamise
keelumärkest Eevi Kliimandi kasuks.
4.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 19.04.2016 sisse kantud käsutamise keelumärkest Enn Virkuse kasuks.
5.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 22.04.2016 sisse kantud käsutamise keelumärkest Kristel Kivi kasuks.
6.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 22.04.2016 sisse kantud käsutamise keelumärkest Tiina Eltsi kasuks.
7.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 22.04.2016 sisse kantud käsutamise keelumärkest Aino Kübara kasuks.
8.Vabastada kinnistu asukohaga XXX, XXX, XXX, Tartu maakond (registriosa nr XXXXX) 13.04.2016 kohtutäituri avalduse alusel 22.04.2016 sisse kantud käsutamise keelumärkest Marili Susi kasuks.
9.Kohtuotsuse täitmiseks ning keelumärgete kustutamiseks peab hageja pöörduma kohtutäituri poole.
10.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ning kindlaksmääramine
11.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Vabastada hageja tsiviilasjas nr 2-16-9069 tehtud 15.12.2016 kohtumääruse alusel määratud riigilõivu osamaksete tasumise kohustusest summas 630 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Maris Viitkin (hageja) esitas Tartu Maakohtule 09.06.2016 hagi (tl 2-6; 62-64) Eesti Vabariik Lõuna Ringkonnaprokuraatuuri kaudu, Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse,
Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara, Tarmo Annuse ja Aivar Viitkini (kostjad) vastu vara arestist vabastamiseks ning kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamiseks. Hagiavalduse järgi tehti Tartu Maakohtu 23.11.2004 määrusega kriminaalasja raames käsutamise keelumärge XXX vallas XXXs asuvale kinnistule (registriosa nr XXXXX), mis kuulus sellel hetkel kostja Aivar Viitkini ja hageja ühisvara hulka. Nõue, mille tagamiseks käsutamise keelumärge tehti, oli suunatud süüdistatava Aivar Viitkini vastu. Kostja Aivar Viitkini ja hageja faktilised abielulised suhted on juba aastaid lõppenud, mistõttu esitas hageja kohtusse hagiavalduse ühisvara jagamiseks. Tartu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1990 on poolte ühisvara jagatud ja XXXs asuv kinnistu on määratud hageja ainuomandisse. Samas ei ole võimalik kinnistusraamatusse omandikannet teha, kuna sellel on käsutamise keelumärked kostjate kasuks, kelle avalduse alusel on käimas täitemenetlus kostja Aivar Viitkini suhtes. Kinnistusraamatu kanne on selle kinnistu osas muutunud ebaõigeks. Hageja palub vabastada aresti alt XXX vallas XXXs asuv kinnistu (registriosa nr XXXXX) ja kustutada kinnistu registriosa nr XXXXX III jaost kostjate kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärked, mis on kantud kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu 23.11.2004 määruse alusel läbiviidavas täitemenetluses; täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Kristel Kivi); täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Tiina Elts); täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Enn Virkus); täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Marili Susi); täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Eevi Kliimand) ja täitemenetluses nr XXXXX (sissenõudja Aino Kübar). Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
24.01.2017 teatas kostja Enn Virkus, et temal ei ole vastuväiteid kinnistu arestist vabastamiseks ja keelumärgete kustutamiseks (tl 137-138).
27.01.2017 teatas kostja Tiina Elts, et temal ei ole vastuväiteid kinnistu arestist vabastamiseks ja keelumärgete kustutamiseks (tl 139).
31.01.2017 teatas kostja Aino Kübar, et ei esita nõudele vastuväiteid (tl 143-144).
31.01.2017 teatas kostja Eevi Kliimand, et ei esita nõudele vastuväiteid (tl 149-150).
01.02.2017 teatas kostja Marili Susi, et ei esita nõudele vastuväiteid (tl 152-153).
02.02.2017 teatas kostja Eesti Vabariik (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu), et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu, kuna Eesti Vabariik (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu) ei ole kriminaalasjas nr 1-04-128 esitanud tsiviilhagi Aivar Viitkini vastu ning kinnistule ei ole seatud keelumärget Eesti Vabariigi kasuks (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu). Kuigi Tartu Maakohtu 16.11.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-128 rahuldati ka Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja mõisteti A. Viitkinilt solidaarselt kaassüüdistatavatega välja Eesti Vabariigile tekitatud kahju, ei esindanud kannatanut kriminaalmenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kohus on rahuldanud Eesti Vabariigi tsiviilhagi summas 1 031 979,20 krooni, mis on esitatud läbi Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna. Eesti Vabariik Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu ei ole mitte üheski eelnimetatud täitemenetluses sissenõudjaks ega võlgnikuks (tl 155-157).
Kostjad Kristel Kivi, Tarmo Annus ja Aivar Viitkin said hagiavalduse koos kirjaliku vastuse nõudega kätte, kuid ei esitanud hagiavaldusele kirjalikku vastust.
14.03.2017 esitas hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks kostja Eesti Vabariik (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu) osas (tl 169).
10.15.03.2017 määrusega võttis kohus vastu hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja Eesti Vabariik (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu) osas ning jättis läbi vaatamata hageja hagi Eesti Vabariigi (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu) vastu vara arstist vabastamiseks (tl 170-171).
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hageja hagi kostjate Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara, Tarmo Annuse ja Aivar Viitkini vastu vara arestist vabastamise ja kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamise nõudes tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastab kohus järgmise:
12.1.Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on XXX kinnistu asukohaga XXXs XXX vallas Tartu maakonnas (registriosa nr XXXXX) ühisomanikud hageja ning kostja Aivar Viitkin alates 07.06.2004 (tl 9-12).
12.2.Tartu Maakohtu 23.11.2004 vara arestimise määruse (kriminaalasi nr 1-724/2004) alusel on XXX kinnistu registriosa III jakku 1. järjekohale seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi ning kostjate Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara ja Tarmo Annuse kasuks (tl 9-12).
12.3.Tartu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1990 rahuldas kohus Maris Viitkini hagi Aivar Viitkini vastu varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks ning jättis kinnistu asukohaga XXXs XXX vallas Tartu maakonnas (registriosa nr XXXXX, edaspidi kinnistu) hageja Maris Viitkini ainuomandisse (tl 7-8).
12.4.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 2. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Eevi Kliimandi kasuks (tl 9-12). Eevi Kliimand on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 28-30).
12.5.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 3. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Enn Virkuse kasuks (tl 9-12). Enn Virkus on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 21-24).
12.6.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 4. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Kristel Kivi kasuks (tl 9-12). Kristel Kivi on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 14-16).
12.7.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 5. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Tiina Eltsi kasuks (tl 9-12). Tiina Elts on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 17-20).
12.8.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 6. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Aino Kübara kasuks (tl 9-12). Aino Kübar on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 31-33).
12.9.Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel on kinnistu registriosa III jakku 7. järjekohale seatud käsutamise keelumärge kostja Marili Susi kasuks (tl 9-12). Marili Susi on sissenõudjaks võlgniku Aivar Viitkini suhtes algatatud täitemenetluses nr
XXXXX, täitedokumendiks kohtuotsus või määrus kriminaalasjas nr 1-04-128 (tl 25-27).
13.Hageja palub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel vabastada kinnistu aresti alt ja kustutada kinnistu III jaost kostjate kasuks seatud käsutamise keelumärked.
14.Kostjad Enn Virkus, Tiina Elts, Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi ei ole oma kirjalikes vastustes hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ning on sellega hagi õigeks võtnud. Kostjad Kristel Kivi, Tarmo Annus ja Aivar Viitkin ei ole hagiavaldusele kirjalikku vastust esitanud ning sellisel juhul saab hageja esitatud faktilised väited lugeda nende poolt omaksvõetuks.
15.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Tartu Maakohtu 23.11.2004 määrusega kriminaalasjas nr 1-724/2004 on kinnistu arestitud ja seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi ning kostjate Marili Susi, Tiina Eltsi, Enn Virkuse, Eevi Kliimandi, Kristel Kivi, Aino Kübara ja Tarmo Annuse kasuks (vt p 12.2). Nõue, mille tagamiseks kinnistule käsutamise keelumärge seati, oli kostja Aivar Viitkini vastu. Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku vara, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat. Tehtav määrus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes vara arestist vabastamist (RKKKm 31.10.2013, nr 3-1-1-95-13, p 9-10; RKKKm 10.05.2013, nr 3-1-1-49-13, p 9-10).
16.Samuti on kohus tuvastanud, et täitemenetlustes nr XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXX, XXXXX ja XXXXX on kohtutäitur seadnud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärked sissenõudjate Eevi Kliimandi, Enn Virkuse, Kristel Kivi, Tiina Eltsi, Aino Kübara ja Marili Susi kasuks (vt p 12.4-12.9). Täitemenetlusregistri andmete järgi on täitemenetlustes võlgnikuks kostja Aivar Viitkin (tl 14-33). TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on täitemenetluses sissenõudjaks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude, ja võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks nõue esitatud. TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist (TMS § 52 lg 1) ja vastavalt TMS § 142 lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta.
17.TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks samuti muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.
18.TMS § 222 sätestab eeldused kolmanda isiku hagi esitamiseks vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hageja nõude õiguslik alus on TMS § 222 lg 1, mis sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kui isik leiab, et temale kuuluv vara on alusetult arestitud, on tal õigus oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi temale kuuluva vara arestist vabastamiseks (RKTKm 24.11.1996, nr 3-2-1-116-96). TMS § 222 lg 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
19.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
20.Kinnistusraamatu väljavõtte järgi kuulub kinnistu hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomandisse alates 07.06.2004 (tl 9-12). AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega oli kinnistu hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomand ka sel ajal, kui Tartu Maakohtu 23.11.2004 kohtumääruse alusel 26.11.2004 kinnisasjale keelumärge seati (tl 9-12).
21.Tartu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-1990 jagati hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisvara ning kinnistu jäeti hageja ainuomandisse (tl 7-8). Kinnistusraamatusse kantud keelumärke tõttu ei olnud hagejal võimalik kinnistusraamatusse uut omandikannet teha. Kohtutäituri 13.04.2016 avalduse alusel kinnistusaamatusse keelumärgete sissekandmise ajal 19.04.2016 ja 22.04.2016 (tl 9-12) oli kinnistu kohtuotsuse alusel juba hageja ainuomandis. Kostjatel ei ole vastuväiteid asjaolule, et kinnistu ei ole hageja ning kostja Aivar Viitkini ühisomandis ning hageja on kinnistu ainuomanik.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja sundtäitmise eseme suhtes TMS § 222 lg 1 järgi kolmandaks isikuks, kellel on sundtäitmist takistav õigus, s.o omandiõigus.
23.Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hageja hagi kostjate vastu vara aresti alt vabastamise nõudes. TMS § 222 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kohus selgitab, et hageja peab ise pöörduma kohtutäituri poole kinnisasja koormavate keelumärgete kustutamiseks. Menetluskulud
24.Kohus rahuldas hageja hagi kostjate vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
25.Kostjad Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel (tl 143-144, 149-150, 152-153). Kostjad Enn Virkus ja Tiina Elts peavad vajalikuks jätta menetluskulud hageja kanda (tl 137-138, 139).
26.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kostjad menetlust venitanud või tekitanud hagejale menetluskulusid. Kostjad Enn Virkus, Tiina Elts, Aino Kübar, Eevi Kliimand ja Marili Susi on hagi koheselt õigeks võtnud ning kostjad Kristel Kivi, Tarmo Annus ja Aivar Viitkin ei ole hagiavaldusele isegi vastanud, võttes hagi faktilised väited omaks. Kohus kohtleb kostjaid võrdselt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.
27.Toimiku materjalide kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot (tl 1). Kohus rahuldas 15.12.2016 kohtumäärusega osaliselt hageja menetlusabi taotluse, vabastas hageja hagiavalduselt veel tasumisele kuuluva riigilõivu 1800 euro tasumisest 900 euro ulatuses ning ülejäänud 900 eurot tuli hagejal tasuda ositi 90 eurot kuus kümne kuu jooksul (tl 116-117). Hageja on praeguseks tasunud 270 (90 * 3) eurot (tl 122, 164). Hageja peab tasuma riigilõivu veel 630 eurot (900 – 270).
TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 I lause kohaselt menetluskulud, mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kohustatud isikult välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 630 eurot. Kohus rahuldas hageja hagi, jättis menetluskulud poolte endi kanda ning leiab, et ebamõistlik on jätta hagejale kohustus jätkata riigilõivu osamaksete tasumist.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.