2-16-18962
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.04.2017. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-16-18962
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Txxx Jxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]); Kostja: Txxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; e-post: x Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale.
Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-18962 menetlus Rävala Õigusbüroo OÜ hagis Txxx Jxxxxxxxxxvastu laenulepingust tuleneva võla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 16.12.2016. a kohtule hagiavalduse Txxx Jxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 1508,80 eurot, intressid summas 499,97 eurot, seisuga 16.12.2016. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 700,08 eurot ning võla sissenõudmise kulu summas 55 eurot, kokku 2763,85 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt (s.o 1508,80 eurolt) alates 17.12.2016. a kuni põhivõla kohase tasumiseni 0,20 % põhivõlalt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Kohus võttis hagi 21.12.2016. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 22.02.2017. a. Pooled määratud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostja teatas, et on nõus, et kohus teeb hageja taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja kirjalikus menetluses. Kostja palus, et temale tehtaks hagis nõutava võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Kohus andis 01.03.2017. a kirjaga pooltele tähtaja läbirääkimisteks ja kompromissi sõlmimiseks. Muu hulgas hindas kohus hageja nõude õiguslikku põhjendatust ja nõude rahuldamise ulatuse perspektiivi ning tegi pooltele ettepaneku nimetatud asjaolusid kompromissi sõlmimisel silmas pidada. 21.03.2017. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel 21.03.2017. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, kompromiss ei riku avalikke huve ning seda on võimalik täita.
Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 16.12.2016.a riigilõivu lähtudes hagihinnast summas 325 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.