lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-3439/2

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 21.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-05-3439/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKindlS § 47 lg 6LKindlS § 48 lg 2TsMS § 57Digitaalse toimiku pidamise võimatusTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineVÕS § 137 lg 2Kahju hüvitamine mitme isiku pooltAÕS § 33ValdajaAÕS § 34Seaduslik ja ebaseaduslik valdusKarS § 215Asja omavoliline kasutamineLE § 70

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis istungisekretär

Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. juuni 2006. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-05-3439 (end. nr. 2-558/2005)

Tsiviilasi

AS IF Eesti Kindlustus hagi EZ ja BV vastu solidaarselt liikluskahju regressnõudes summas 88 277.- krooni.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS IF Eesti Kindlustus, asuk. Pronksi 19, Tallinn 10124, volitatud esindaja Avo Laande; Kostja: EZ, lepinguline esindaja advokaat Alla Raudsepp; Kostja BV, lepinguline esindaja advokaat Ants Nõmmik.

Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2006.a avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ning lähtudes Liikluskindlustuse seaduse § 47 lg. 2, 3, 6, § 48 lg. 2 p.2 ja 4, TsMS ja TMS RakS § 3, TsMS § 317, § 414 lg 1, § 455 ja TsMS § 60 lg 1, § 64 lg.1 (redaktsioon kuni 31.12.2005). Rahuldada AS-i IF Eesti Kindlustus hagi osaliselt. Välja mõista EZ lt liikluskahju ja käsitluskulud summas 58 818 (viiskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kaheksateist) krooni AS IF Eesti Kindlustus kasuks. Välja mõista BV lt liikluskahju ja käsitluskulud summas 29 409.(kakskümmend üheksa tuhat nelisada üheksa) krooni AS IF Eesti Kindlustus kasuks.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista EZlt kohtukuluna riigilõiv summas 3666.70 kr (kolm tuhat kuussada kuuskümmend kuus krooni ja 70 senti) riigituludesse. Välja mõista BVlt kohtukuluna riigilõiv 1833.30 kr (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm krooni ja 30 senti) riigituludesse. Anda EZle ja BVle tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2900072369) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
LKindlS § 35
LKindlS § 5
LKindlS § 7 lg 1
LKindlS § 48
RaKS § 3Kindlustusandja
RLvS § 16
TsMS § 317Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine

Edasikaebamise kord

2-05-3439 apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagi nõue ja asjaolud 20.06.2005.a esitas AS IF Eesti Kindlustus Pärnu Maakohtusse hagiavalduse solidaarselt EZ ja BV vastu liikluskahju regressinõudes summas 88 227.- krooni, s.o. kahjuhüvitise summas 86907 krooni ja kahjujuhtumi käsitluskulude summas 1320 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt põhjustas 16.09.2001.a Pärnus, Ehitaja tee ja Niidu ristmikul liiklusõnnetuse kostja EZ, kes, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, juhtis BVle kuuluvat sõiduautot Austin Rover, reg. märgiga 244 AJV ning veendumata manöövri ohutuses, pööras ette vasakpoolsel sõidurajal liikunud veoautole Volvo FH12L ning kokkupõrke tagajärjel sai kannatada Volvo FH12L esiosa. Sellega põhjustasid kostjad EZ sõidukit juhtinud isikuna ja BV avarii põhjustanud sõiduki omanikuna, kes on andnud sõiduki juhtimise üle juhtimisõigust mitteomavale isikule, varalise kahju Baltlink AS-ile. 25.09.2001.a. karistati kostja EZ Pärnu Politseiprefektuuri poolt LE § 70 p1, § 76 p.1 ja § 61 nõuete rikkumise eest haldusõigusrikkumiste seadustiku § 96 lg.4 alusel rahatrahviga kokku 5300 krooni. Kostja EZ juhitud Austin Rover suhtes kehtis avarii hetkel hageja AS IF Eesti Kindlustus ja kostja BV vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping nr. E092088945T, kehtivusega 14.10.2000-13.10.2001. Seetõttu lasus hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindS) § lg.1 alusel kohustus hüvitada kannatanule kostja poolt tekitatud liikluskahju. 08.02.2005.a. tasus hageja Powerparts OÜ-le ja Bavo AS-ile vastavat LKindlS § 35 lg.1 ja 6 veoauto Volvo FH12L taastusremondi eest kokku 86 907.35 krooni. Juhtumi käsitluskuludena arvestati kokku 1320.- krooni. LKindlS § 48 lg 2 p.2 ja 4 alusel esitas hageja 05.12.2001.a.a kostjatele pretensiooni nr 88 227 krooni tasumiseks, vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostjad asunud võlga tasuma ega ole esitanud vastuväiteid. Hageja on hagis esitatud asjaolude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: pretensioonid E4212819L/2.4-4/01/4928 kuupäevaga 01.11.2001 ja 03.02.2003.a.; Pärnu Politseiprefektuuri otsus 25.09.2001.a. haldusrikkumise asjas nr. AB351484; liiklusõnnetuse akt nr. 009725; MV teade liiklusõnnetusest, MV 17.09.2001 seletus, sõiduki ülevaatuse akt 17.09.2001; liikluskindlustuse poliisi nr. E092088945T väljavõte, Baltlink Ltd taotlus 28.09.2001, AS Balvo 03.10.2001 arve nr. T2702; OÜ Powerparts 24.09.2001.a saateleht; maksekorraldused nr. 50886 ja 50882, AS If Eesti Kindlustus 09.02.2005.a. volikiri Avo Laande’le. Kostjate vastuväited Kostja BV kirjalikus vastuses 11.11.2006.a. ei tunnistanud hagi, palus jätta hagi tema suhtes rahuldamata ning kohtukulud kostja EZ kanda, leides, et tema ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ega ka soodusolukorra loomises, mille põhjuslikus seose tõttu sai kaaskostja EZ nimetatud liiklusõnnetuse põhjustada. Kostja arvates puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks tema andnud sõiduki juhtimise üle kaaskostja EZle, haldusõigusrikkumise asjas on tuvastatud üksnes kaaskostja süü ja puudub märge selle kohta, et ka BVl lasuks süüd hageja ees. 07.04.2006.a täiendavas vastuses leidis kostja taas, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite kinnituseks, et kaaskostja EZ juhtis sõidukit BV loal ja eelnevalt heakskiidul. Kui politsei oleks kaaskostjat karistanud sõiduki tahtevastase kasutamise eest, siis oleks kaaskostja vastutusele võetud mitte ainult väärteokorras, vaid hoopis KarS § 215 järgi. Ühtegi tõendit oma vastuväidete kinnitamiseks kostja ei esitanud. Kostja EZ 30.11.2005.a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt, palus jätta hagi rahuldamata ning nõustus kokkuleppe mittesaavutamisel tasuma vaid põhjendatud kulu kostja arvestuse kohaselt summas 15 000 krooni. Kostja leidis, et kahjunõude suurus ei ole kooskõlas LKindlS § 47 nõuetega, kuna kulutused ei olnud mõistlikud, kulude vältimatus ei ole millegagi tõendatud, 2 (5)

2-05-3439 puudub tõendusmaterjal asjaolude kohta, mis tingisid just AS Balvo arvel kirjas olevate varuosade paigaldamise ja tööde teostamise, s.h. loetelus nr. 1, 2, 5, 9, 23, 40, 42, 44, 45 all nimetatud varuosad - puudus vajadus sõidukil Volvo FH12L kahe uue, nii vasaku kui parema astmelaua vahetuseks, samuti ei olnud vajalik esitule kojamehe mootorivahetus, iluvõre asendamine, kuna selle kahjustatud osa oli võimalik parandada, ka puudus vajadus kanduri, laterna, laterna harja ning varre vahetuseks. Kostja leiab ka, et hageja poolt esitatud sõiduki ülevaatuse akt ei vasta tõendi nõuetele, kuna puudub tehnoseisundi kirjeldus, koostamata eelarve ning märkimata, kes osales sõiduki ülevaatusel. Samas kostja hagejaga selles osas, mis puudutab kaaskostja BV kohustust solidaarvõlgnikuna vastutada kahju eest. Ühtegi tõendit, kuluarvestust vms kostja oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Hageja täiendavalt 06.03.2006.a. kirjalikus arvamuses jäi varasemate seisukohtade juurde – hageja leiab, et sõiduki Austin Rover 244 AJV omanik kostja BV poolt sõiduki juhtimise üleandmist vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta EZle võib järeldada nähtuvalt Pärnu PP 16.09.2001 liiklusõnnetuse aktist nr. 009725, mille järgi EZ omas liiklusõnnetuse hetkel nii sõiduki käivitamiseks vajalikku süütevõtit kui ka sõiduki registreerimistunnistust ja kindlustuspoliisi. Ka ei ole sõiduki omanik BV teinud avaldust politseile, et tema sõiduk oli õnnetuse hetkel EZ valduses omaniku tahte vastaselt. Kahjunõue kostjate vastu summas 88 227 kr on seaduslik ja põhjendatud hageja arvates järgmiste selgitustega: vigastuste ulatust tõendavad MV teade liiklusõnnetusest, kust on p.11 „nähtavad vigastused“ juures kirjeldatud, et kannatada sai sõiduki parem ning vasak esinurk, ka Pärnu PP 16.09.2001 liiklusõnnetuse aktis on sõiduki Volvo FH12 vigastusteks märgitud muljutud parem nurk, iluvõre, esistange, purunenud suunatuled, ja parem esituli. Vigastuste ulatuse põhjuslikku seost tõendab ka liiklusõnnetuse akti skeem, mille järgi asub õnnetuse põhjustanud sõiduk Austin Rover pärast liiklusõnnetust poolpõigiti Volvo FH12 vasakpoolses esinurgas. Vigastuste tõendamiseks esitas hageja 17.09.2001 Volvost FH12 tehtud fotod, millelt nähtuvad vigastused kogu sõiduki esiosale. Hageja hüvitas kahju kannatanule, kasutades kahte remondiettevõtet – AS Balvo ja OÜ Powerparts, millega hoidis märkimisväärselt kokku varuosade maksumuselt. Seda tõendavad Powerparts OÜ 24.09.2001 saateleht ja AS Balvo 17.09.2001 remonditööde kalkulatsioon. Asjaolu, et teostatud remontööd olid eelnevalt kindlustusandjaga kooskõlastatud, tõendab hageja 28.09.2001.a garantiikirjadega AS-ile Balvo ja Powerparts OÜ-le. AS Balvo 03.10.2001 arve nr T2702 detailide loetelus nr, 1, 2, 5, 23, 40, 42, 43, 44, 45 vahetamine oli hageja arvates põhjendatud ning põhjuslikus seoses avariiga, millest iga detaili vahetuse vajaduse kohta esitas hageja täpse selgituse. Kannatanu nõude olemasolu kinnitab AS Baltlink 28.09.2001 taotlus hagejale, milles palutakse hüvitada nende sõiduki Volvo FH12 remonditööd AS-ile Balvo. Menetluse käik 29.05.2006.a. toimunud istungil jäid kõik pooled varasemate seisukohtade juurde. Hageja leidis, et kuna mõlemad kostjad ei olnud valmis võla võrdsetes osades ja osamaksetega tasumiseks kokkulepet sõlmima, jääb hageja nõudeks 88 227 krooni solidaarselt mõlema kostja vastu. Riigilõivu ei ole hageja 2005.a. kehtinud RLvS § 16 vabastuse alusel hagilt tasunud. Kostja EZ esindaja kinnitas, et kostja jääb 30.11.2005.a ja 03.04.2006.a esitatud kirjalike seisukohtade juurde ega tunnista täies mahus kahju tekitamist, kuna tema süü ei ole tõendamist leidnud täies mahus. Nõustub, et kahju tuleb sisse nõuda solidaarselt. Kostja BV esindaja teatas, et kostja jääb samuti kirjalike seisukohtade juurde - ei tunnista hageja nõuet, kuna tema süü puudub ja täies ulatuses on süüdi kaaskostja EZ, kellelt tuleb kahju välja mõista. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide, kostjate vastuväidete ning istungil poolte esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses mõlema kostja suhtes. Üldise tõendamiskoormise reegli kohaselt (TsMS § ) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega pidi hageja tõendama regressnõude 3 (5)

2-05-3439 korras liikluskahjuhüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi saabumise, kostjate vastutuse ja kahju suuruse ning kostjad hüvitise väljamaksmisest keeldumise õigustamiseks tõendama, et nende vastutus puudub või et, kahju nõude suurus ei vasta tegelikule, esitades vastava omapoolse arvestuse ja tõendid kulutuste kohta. Kumbki kostja ei ole oma vastuväiteid küllaldaselt selgitanud ega tõenditega kinnitanud. Vaidlus käesolevas tsiviilasjas on kahe küsimuse üle – kas hageja poolt nõutava liikluskahju suurus vastab LKindlS § 47 sätetele ning kas kostja BV kui liikluskahju põhjustanud sõiduki omanik vastutab liikluskahju eest solidaarselt kaaskostja EZga LKIndlS § 48 lg.2 p. 2 ja 4 alusel.

1.Kahju suuruse osas esitas vastuväiteid kostja EZ. LKindlS § 47 lg. 2 , 3 ja 4 kohaselt Varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel Varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Eeldatakse, et vara taastamisel kasutatakse kvaliteetseid detaile ja osasid. LKindlS § 47 lg 6 kohaselt vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. Hageja on kulutuste tõendamiseks kõik kahju suurust tõendavad materjalid (s.h. liiklusõnnetuse akt - tl.8-12, kannatanu sõidukit juhtinud MV seletus, 17.09.2001 sõiduki ülevaatuse akti, remontööde kalkulatsioonid, remondiettevõtete arved jms). Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et mõistlikud kulutused olid 15 000 krooni, kuid ei ole esitanud omapoolset arvestust ega mingeid tõendeid, kuidas selline summa kujunes, ei ole taotlenud ka sõiduki tehnilist ekspertiisi olemasolevate dokumentaalsete tõendite alusel.
2.Kostjate vastutus. Kahju põhjustanud sõiduki suhtes oli kehtiv kohustusliku liikluskindlustuse leping (kindlustuspoliis tl. 15). LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Hageja on hüvitanud kannatanule, s.o. sõiduk Volvo FH12 omanikule AS-ile Baltlink põhjustatud liikluskahju summas 86 907 krooni (tõendatud 9.10.2001.a. maksekorraldustega nr. 50882 ja 50886 – tl. 20) ning kandnud kahjujuhtumi käsitluskulud 1320 krooni ulatuses. LKindlS § 48 lg 2 sätestab kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas liikluskahju, eksides liiklus- või kindlustusõiguse normide vastu. LKindlS § 48 lg 2 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKindlS § 5 määratleb kindlustusvõtja ja kindlustatu mõisted, millega loetakse sõiduki omanikku kindlustusvõtjaks ning sõiduki valdajat kindlustatuks sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Liikliuskindlustuse seaduse tähenduses saab lugeda valdust laiemaks – valdajaks saab olla nii sõiduki omanik, s.o. AÕS § 33 sätetele vastav isik, kui ka sõidukit juhtinud ja sellega tegelikku võimu realiseerinud isik. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus 14.06.2006.a otsuses ts.asjas nr 3-2-1-48-06. Kostja EZ poolt BVle kuulunud sõiduki juhtimine alkoholijoobes ning vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata on tõendatud Pärnu Politseiprefektuuri poolt 16.09.2001 koostatud liiklusõnnetuse akti ning 25.09.2001 otsusega haldusõigusrikkumise asjas nr. AB 351484. Kumbki kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Seega on hagejal LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel regressiõigus mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud kolmanda isiku vastu. LKindlS § 48 lg.2 p. 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada nõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. AÕS § 34 lg. 2 tulenevalt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja BV ei ole aga tema suhtes LKindlS § 48 lg. 2 p. 4 tuleneva vastutuse välistamiseks mitte ühegi tõendiga kinnitanud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Austin Rover valdus oli õnnetuse toimumise hetkeks kaaskostja EZle üleläinud BV tahte vastaselt. Hageja on märkinud vastuväidetes õigesti, et sõiduki omanik BV ei ole pöördunud politseisse ega astunud muid samme, mis viitaksid, et sõiduk oli ärandatud või muul viisil tema tahte vastaselt valdusest välja läinud. Samuti ei ole kosja esitanud mingeid seletusi ega selle kohta, kuidas said temale kuuluva sõiduki Austin Roveri süütevõti ja sõiduki 4 (5)

2-05-3439 dokumendid kaaskostja EZ kätte, samas kui kaaskostja EZ on nii kirjalikes seisukohtades 30.11.2001 kui ka istungil õigeks võtnud asjaolu, et juhtis sõidukit BV nõusolekul. Seega on tõendatud mõlema kostja vastutus hageja ees regressnõude korras, kusjuures kostja EZ vastutab tulenevalt LKindlS § 48 lg.2 p. 2 ja p. 4 ning kosja BV LKindlS § 48 lg. 2. p. 4. Samas ei ole nende vastutus solidaarne. VÕS § 137 lg. 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt, s.t. solidaarne vastutus kannatanu ees tulenevalt liikluskindlustuslepingust oli nii hagejal, kui ka kostjatel. Liikluskindlustuse seadus ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Kannatanule kahju hüvitamisel tekkis hagejal VÕS § 137 lg 2 ja § 69 lg 2 alusel regressiõigus kahju tekitamise eest vastutavate isikute vastu osas, mille eest hageja ise ei vastuta. Kahju tekitamise eest vastutavad isikud saavad hageja ees vastutada üksnes osavõlgnikena. Sellistele seisukohtadele on asunud ka Riigikohus 14.06.2006.a otsuses ts.asjas nr 3-2-1-48-06. VÕS § 137 lg 2 järgi kolmandale isikule tekitatud sama kahju eest vastutavate isikute omavahelises suhtes jaguneb nende vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kuivõrd kostja EZ vastutus hageja ees tuleneb nii LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 kui ka p. 4 ning kostja BV vastutus LKindlS § 48 lg. p.4, samuti arvestades kostjate rikkumise raskust ja käitumise õigusvastasuse laadi, leiab kohus, et kostja EZlt tuleb välja mõista 2/3 tekkinud kahju, s.o. kahju summas 58 818.- krooni ning kostja BVlt kahjus summas 29 409 krooni hageja kasuks. Menetluskuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivu täismäär käesoleva hagi eest on 5500 krooni. Kuna hageja oli TsMS § 57 lg.1 ja Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 4 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb nõudelt, millelt hageja ei tasunud riigilõivu, kostjatelt välja mõista riigilõiv riigituludesse summas 5500 krooni võrdeliselt rahuldatud nõudeosadega – EZlt 3666.70 kr ja BVlt 1833.30 kr. Rein Pokk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja