Tsiviilasi nr 2-04-719
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 20.juunil 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
JR hagi AS ja RR vastu töövõtulepingu täitmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
30.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja ja hageja esindaja V.V kostjad ja kostjate esindaja J.K iseseisva nõudeta kolmanda isiku AS-i esindaja P.M iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ esindaja U.L
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista RR ́ilt ja AS ́ult solidaarselt välja JR ́u kasuks tekitatud kahju summas 87 590.00 (kaheksakümmend seitse tuhat viissada üheksakümmend) krooni, riigilõiv 5500.00 (viis tuhat viissada) krooni ja tasu õigusabi eest 4379.50 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa krooni 50 senti) krooni. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid elamu asukohaga ... korterite omanike (edaspidi tellija) esindaja AP ning AS ja RR (edaspidi kostjad) töövõtulepingu, mille objektiks oli elamu asukohaga ... rekonstrueerimine ja kahe korteriga kolmanda korruse peale ehitamine vastavalt tellija poolt etteantud juhistele. Kostjad eemaldasid ... elamul katuse, kuid ei katnud elamut nõutaval viisil
läbijooksu tõkestava materjaliga. Juulis ja augustis asetleidnud vihmasadude ajal valgus vesi JR’ule (edaspidi hageja) kuuluvasse korterisse ja tekitas tema varale materiaalset kahju kokku summas 147 410.00 krooni. Sinna hulka on hageja arvestanud ka ... köögi laepaneeli purustamise alkoholijoobes tööliste poolt. Samuti kandis hageja seoses kostjatepoolse lepingurikkumisega mittevaralist kahju, tuues hagejale kaasa olulisi ebamugavusi talle kuuluva korteri kasutamisel. Hageja oli sunnitud katkestama varasemalt planeeritud puhkuse ja tekitatud niiskuskahjustuse tagajärjel halvenesid oluliselt hageja elamistingimused ning tõid kaasa elukvaliteedi languse. Mittevaraliseks kahjuks hindab hageja 50 000.00 krooni. Kostjad olid ka kohustatud sõlmima kuni ehitustööde vastuvõtmiseni tellija poolt koguriskikindlustuse, mille soodustatud isikuks on tellija, kuid seda kostjad ei teinud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud kahju kokku 197 410.00 krooni ja menetluskulud. 08.04.2005 toimunud kohtuistungil lisas hageja, et kostjatega oli kokkulepe, et ainult 1/3 katusest lõhutakse korraga ja et kostjad garanteerivad kohese katusele kile paneku. Tegelikkuses võeti maha korraga kogu maja katus ja kiled pandi alles 3 päeva pärast. Kostjad käisid ise iga päev kohal ja nägid olukorda. Enne veekahjustusi tegi hageja korteris remondi. Hageja abikaasal on tekkinud hallituse tõttu probleemid hingamisteedega ja külma tõttu seljavalud. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et kostjad teostasid ehitustöid ebakvaliteetselt ja jätsid muuhulgas ka kolmanda korruse korteri rõdu põranda/hageja korteri toa lae soojustamata, mistõttu rõdu alla jääv hageja korteri üks tuba ei hoia talvel soojust üle 7 plusskraadi. Küttele on läinud 3 korda rohkem raha. Hageja vähendas varalise kahju nõuet 12 991.40 krooni võrra. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja vähendatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et kõige enam sai nimetatud elamus kannatada hageja korter. Hageja on pensionär ja raha puudumise tõttu ei olnud hagejal võimalik varem ise remonti teha. Hageja nõude näol on tegemist lepingulise kahjuga. II Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnista, kuna hagiavalduses toodud asjaolud ei ole kahju tekkimise õiguslikeks alusteks ja hagiavaldusele lisatud tõendid ei ole asjakohased. Kostjate poolt elamul katuse eemaldamine oli õiguspärane, kuna vastav töö oli töövõtulepinguga ettenähtud ja kuulus täitmisele. Samuti elamu rekonstrueeriti, ehitati peale kahe korteriga kolmas korrus ja paigaldati uus katusekate. Kõik nimetatud tööd teostati, vaadati üle ja võeti tellija poolt vastu. Lepingut ei rikutud ning ka tellija ei esitanud kostjatele ühtegi pretensiooni. Võimalikes vihmasadudes ei ole aga kostjad süüdi, mistõttu ei tekitanud kostjad ka hagejale kahju. Tsiviilvastutusele saab aga võtta üksnes isikuid, kes kahju põhjustasid ja kelledele saab seda ette heita. Tellija oleks pidanud vihmasadusid lepingus ette nägema. Tavaline on ka see, et kapitaalremondi tegemine tekitab teatud ulatuses ebamugavusi, kuid ka seda ei saa kostjatele ette heita. Välja tuleb selgitada, kas kahju tekitamisel on olnud osa ka kellegi teise isiku käitumisel. Samuti ei ole hagiavalduses toodud loetelu kahjustatud asjadest ega asjade seisukorra kirjeldust enne ja pärast kahjujuhtumit. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust peab aga tõendama hageja. Seega on hagiavalduses toodud asjaolud paljasõnalised. Kostjad on seisukohal, et hagi on rajatud hõlptulu teenimisele. Tegemist ei saa olla lepingulise kahjuga. Eeltoodu alusel paluvad kostjad jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses hagiavalduse täiendusele leidsid kostjad, et hagi on esitatud valede isikute vastu. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad selgelt seda, et kahju on tekitanud Aileko Ehituse OÜ kui tööde vahetu tegija. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel ega kostjate süüd. Sisulisel kohtuistungil jäid kostjad esitatud seisukohtade juurde ja lisasid, et lepingulise kahju korral on mittevaralise kahju hüvitamise nõudmine välistatud. III Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostjate poolel AS-i seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AS leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning toetab kostjate seisukohti. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleneb faktist, et hageja elas
pikka aega defektidega korteris. Kuna hagejal oli aga vastavalt 20.11.2003 sõlmitud kokkuleppele kohustus ise oma korterit remontida, ei ole ehitajad selle kahju tekkimises süüdi. 08.04.2005 toimunud kohtuistungil selgitas AS , et OÜ pidi tööd lõpetama juba enne vihmasadude algust, kuna objekt oli selleks ajaks neile üle antud. Sisulisel kohtuistungil jäi AS esitatud seisukohtade juurde. IV Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel OÜ seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning toetab kostjate seisukohti. OÜ lisab, et lammutustöid ei tellitud neilt vaid teiselt alltöövõtjalt, kellel lasus ka katuse esmase katmise kohustus. ... leidis aset erakordselt tugev äikesetorm koos vihmasajuga, mis rebis lahti mõned kilenurgad ja ujutas üle kogu teise korruse korterid. OÜ ei saanud loodusjõududele vastu, kuigi terve esimene töönädal tegeleti ajutise katuse ehitamise ja vihmavee eemaldamisega kiledelt. Kõigi korterite omanikega saavutati kokkulepe kahjude hüvitamise ja tööde teostamise suuruse kohta, mis ka ... allkirjastati hagejaga. Kõik kokkulepped peale hagejaga sõlmitud kokkuleppe on täidetud. Paneeli kukkumise ja rõdu põranda soojustamise eest vastutab aga AS . OÜ ei saa ainuisikuliselt kõige eest vastust kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi OÜ esitatud seisukohtade juurde. V Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate ning kolmandata isikute esindajate seletused ja tunnistajate L.P, S.A ja A.P ütlused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
esitatud tõendit alltöövõtja(te) astumise kohta töövõtjate asemele pooltevahelises lepingus VÕS § 175 mõttes. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga nagu saaks sellise lepinguna tõlgendada OÜ ja hageja vahel allkirjastatud kokkuleppe protokolli ... (t lk 154). Kohus on seisukohal, et nimetatud kokkulepet oleks võinud selle realiseerumise korral tõlgendada kui tegelikult töid teostanud isiku soovi heastada tekitatud kahju VÕS § 107 mõttes otse kannatanule (mitte oma lepingupartnerile AS-le , milline siis omakorda kostjatele kui enda lepingupartneritele ning kostjad siis tellijatele) ning hageja soovi selline heastamine vastu võtta. Menetluses leidis tõendamist, et allkirjastatud kokkulepe tegelikkuses ei realiseerunud. Kohus on seisukohal, et mitterealiseerumise põhjused antud juhul tähtsust ei oma, kuna ka kokkuleppe realiseerumine ei oleks vastavalt VÕS § 107 lg-le 4 võtnud hagejalt õigust nõuda enda lepingupoolelt tekitatud kahju hüvitamist. Sisulise arutamise tulemusena nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjate tegevus nende alltöövõtjate tegevuse kaudu lepingu täitmisel katusega seotud tööde tegemisel ei vastanud mõistlikkuse põhimõttele. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et peale katusekatte eemaldamist kaeti elamu katus küll kilega, kuid see ei taganud vihmavee pidavust ja elamus asuvad eluruumid, sealhulgas hageja oma, „uputati“ üle. Nimetatud asjaolu möönsid ka kostjad ise (t lk 163-164) ja kolmas isik OÜ (t lk 381) ning see on tõendatud lisaks tunnistajate ütlustega. ...aasta juuli- ja augustikuus Tallinnas sadanud sademete hulk on tõendatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi teatisega ... (t lk 85). Kohus on seisukohal, et kostjad mõistlike töövõtjatena ja oma ala tundvate isikutena oleksid pidanud arvestama Eesti kliimas esineva vihma ja tuulega ning tagama katuse vahetamisel sellise tehnoloogia kasutamise, et oleks olnud välistatud või vähemalt viidud miinimumini eluruumide omanikele kahju tekitamise võimalus. Kostjad ei tõendanud, et nad selliselt oleksid käitunud. Kostja A.S selgitas kohtuistungil, et tema teada oleks vihma suhtes olnud vastupidavam ajutine katus, kuid alltöövõtjatele nad juhiseid ei andnud (t lk 164). Ka selgitasid kostjad kohtuistungil, et nii majaelanike kui alltöövõtjaga oli juttu katuse 1/3 kaupa maha võtmisest (t lk 163, 165). Puudub vaidlus, et tegelikkuses võeti korraga maha kogu katus ja kaeti vaid kilega. Kohus on seisukohal, et kostjad pidid lepingu sellisel täitmisel aru saama ja ette nägema, et vihma korral võib vesi läbi ebapiisava ajutise kilekatte tungida eluruumidesse ja tekitada nende omanikele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et VÕS § 127 lg 3 ja 4 alusel on kostjad kohustatud hüvitama hagejale töövõtulepingulise kohustuse rikkumisega vihmavee tungimise tagajärjel eluruumidesse tekitatud varalise kahju. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostjate poolt tahtlik või raske hooletuse tõttu kahju tekitamine antud asjas tõendatud ei ole. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellised seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tõendatud on ka, et „uputamise“ tagajärjel sai hageja eluruum vee- ja niiskuse kahjustusi (põhjuslik seos). Nimetatud asjaolu on eelkõige tõendatud eksperdiarvamusega (t lk 251-290), aga ka ... kuupäeva kandva kokkuleppe protokolliga (t lk 154). Viimati nimetatud tõendi esitas kohtule kolmas isik OÜ ning selle punktist 1 nähtub, et kostjate alltöövõtja omakorda alltöövõtjana tunnistas kolmas isik juba tööde teostamise ajal sadevee läbijooksu toimumist ja selle tagajärjel majas asuvate korterite ja nende sisustuse kannatada saamist. Ekspert on konkreetselt hageja eluruumi nr 3 osas seisukohal, et kõigis ruumides on ehituslikke kahjustusi, mis oma iseloomu tõttu on tingitud 2003.aasta suvel toimunud vihmavee läbijooksust ning et kahjustatud on kõik ruumid (t lk 264 vastus küsimusele 1.2.1). Ekspertiisiaktis on ekspert kirjeldanud ruumide ja ruumiosade kaupa ehituslike kahjustuste jääknähtusid (t lk 259 punkt
3.4.3, lisa 10 fotod t lk 282-290). Eksperdiarvamusega on tõendatud ka hagejale tekitatud kahju rahaline suurus 81 820.00 krooni (t lk 265 vastus küsimusele 1.2.6, lisa 9 t lk 275-281). Vastavalt ekspertiisiakti punktile 3.5 (t lk 262) on ehituslike kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde maksumuse määramisel võtnud ekspert aluseks ... poolt koostatud ehitustööde maksumuse hinnakogumikud ja korrigeerinud neid arvestades käesoleva aja hinnatasemega. Vajalike tööde kirjelduste, mahtude ja maksumuste puhul on arvestatud, et töid teostab ehitusfirma. Arvestatud on kõiki vajalikke kulutusi (materjalid, tööjõud, mehhanismid, transport, firma üldkulud, riigimaksud). Kostjad eksperdi arvamust ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Lisaks eksperdiarvamuses tõendamist leidnud veekahjustusele on hageja esitanud nõude ka vee poolt täiendavalt kahjustatud 4 akna väärtuse hüvitamiseks kokku summas 16 430.00 krooni. Selle nõude osas nõustub kohus kostjate seisukohaga selle tõendamatuse ja põhjendamatuse kohta. Ekspert vaatas hageja eluruumi üle augustis 2005 ja talle oli esitatud küsimus veekahjustuse tagajärgede kohta kõigi ruumide ulatuses. Ekspert ei leidnud, et vajalik oleks 4 akna vahetamine. Vastavalt arvamuse punktile 3.4.3 ja eelarvele (ehitustööd köögis) on vajalik vaid köögi akna värvimine valge õlivärviga ja aknapõskede värvimine vesiemulsioonvärviga. Kohtule esitatud OÜ hinnapakkumisest (t lk 20-21) ei selgu samuti akende vahetamise vajadus ja selle toimingu seos 2003.aastal toimunud vee läbijooksuga. Seega on selle toimingu tegemine hageja vaba valik ning puudub seaduslik alus akende maksumuse välja nõudmiseks kostjatelt.
rõdu põranda väljaehitamisega seotud soojapidavuse nõuet/normi esitatud ei olnud. Töövõtulepingu lõppresultaadi vastavust kokkulepitule tõendab ka tööde üleandmisevastuvõtuakt 27.03.2004 (t lk 88). Eeltoodu alusel on tõendatud, et töövõtjad teostasid töid vastavalt kokkulepitud kvaliteedile ja mahus ning tellijate soovidega kooskõlas. Tellijate poolt algselt planeeritud ja soovitud lõpptulemuse ning tegeliku lõpptulemise mittevastavuse hilisemal ilmnemisel tuleb see mittevastavus tellijail oma kuludega kõrvaldada.
Imbi Sidok (allkiri)
Kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.