1.Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi N. B.`i vastu tekitatud kahju 6 695,18 euro hüvitamise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista N. B.`ilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks ajavahemikul 13.01.2014-31.05.2016 makstud hüvitis summas 6 695 (kuus tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot 18 senti.
Riigile tagastatav hüvitis kanda üle Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 5420021062.
4.Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja N. B.`i menetluskulud puuduvad.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
kanda. Hüvitatavad
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas Viru Maakohtule hagi N. B.`i vastu tekitatud kahju 6 695,18 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5652 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Z. B. suri. V. B. esitas Sotsiaalkindlustusametile 29.01.2014.a. Ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri Z. B. matuste korraldamisega seotud kulude ja toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 30.01.2014.a. otsusega nr 430 hüvitati V. B.le matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448,00 eurot ja 11.02.2014.a otsusega nr 430/2 määrati Z. B. ülalpeetavale V. B.le toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 13.01.2014.a. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 13.01.2014.a kuni 31.05.2016.a on Z. B. ülalpeetavale makstud kokku hüvitist summas 6695,18 (sh 448,00 eurot matusekulud) eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja palub, juhindudes OAS § 31 rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja OAS alusel makstud hüvitis summas 6 695,18 eurot (tl. 3-13).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 16.02.2017 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja palus lõpetada tsiviilasja menetlus, vastuhagi esitada ei soovi. Kompromissi sõlmimiseks niivõrd suure nõude puhul ei näe võimalust. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. (tl. 34).
MENETLUSE KÄIK
3.17. veebruaril 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 15.03.2017. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.03.2017 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 36). Menetlusosalised täiendavaid taotlusi/seisukohti ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 6 695,18 eurot.
5.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud: Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5652 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Z. B. suri (tl. 19-25). Sotsiaalkindlustusameti 30.01.2014.a. otsusega nr 430 hüvitati V. B.le matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448,00 eurot (tl. 8-9). Sotsiaalkindlustusameti 11.02.2014.a otsusega nr 430/2 määrati Z. B. ülalpeetavale V. B.le toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 13.01.2014.a. Ajavahemikul 13.01.2014.a kuni 31.05.2016.a on Z. B. ülalpeetavale makstud kokku hüvitist summas 6695,18 (sh 448,00 eurot matusekulud) eurot (tl. 7-11).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Kriminaalasjas nr 1-14-5652 tehtud jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo (põhjustas Z. B. surma). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
7.Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Seega on hüvitise saamise õigus Z. B. emal. V. B.l on õigus saada Z. B. surma puhul hüvitist ning OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda hüvitist tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Kohus leiab, et kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos ja seega tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada.
8.Kostja esitas vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Samas ei esitanud kostja mitte ühtegi sisulist vastuväidet, kostja vastusest ei nähtu, miks ta hagiga ei nõustu. Kostja välistas kompromissi sõlmimise, viidates nõude suurusele. Sotsiaalkindlustusameti 30.01.2017 teatise kohaselt tasuti V. B.le kui Z. B. ülalpeetavale riiklikku hüvitist ajavahemikul 13.01.2014-31.05.2016 kokku summas 6 695,18 eurot. Tulenevalt OAS § 31 lg 1 on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigus Eesti Vabariigil (Sotsiaalministeeriumi kaudu).
9.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud OAS § 31 lg 1, VÕS § 129, § 1043, § 1045 lg 1 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 6 695,18 eurot.
Riigile tagastatav hüvitis tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole nr EE7422000011220057958 AS-s Swedbank või nr. EE761010002033069006 AS-s SEB Pank; viitenumber 5420021062. Menetluskulud
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 145 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
12.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.