2-05-23952
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-23952
Tsiviilasi
BAS hagiavaldus KK’i vastu 11 971.35 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BAS (reg kood XXX asuk XXX); hageja esindaja volik alusel Helmeri Indela; Kostja: KK (IK XXXeluk XXX).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 29.12.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2004. a tarbijakrediidilepingu nr 04219/27kt, millega hageja andis KK’ile laenu summas 25 000 krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 28.8% krediidisummast aastas. Kostja jättis alates dets 2004. a, s.o. esimesest maksepäevast nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Hageja ütles 10.10.2005.a lepingu üles. 06.03.2006. a hagiavalduse muutmise avalduse kohselt võlgneb KK hagejale 11 971.35 krooni, millest 3 923.01 krooni moodustab intress, 4 154.63 krooni leppetrahv, 1 613 krooni viivis ja 2 280.71 tekitatud kahju hüvitis. Kostja vastus Kohtule 09.02.2006. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused 24.05.2006. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 219.20 krooni ning TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 800 krooni. Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.