Harju maakohus
Kohtunik
Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05- 3201/242
Tsiviilasi
OÜAhagi ARi vastu 19937.86 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜA(registrikood XXX; asukoht XXX); Kostja AR (isikukood: XXX elukoht: XXX)
esindajad
Välja mõista ARilt 19 937,86 (üheksateist tuhat üheksasada kolmkümmend seitse krooni ja 86 senti) krooni AS A kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista ARilt 2596,89 (kaks tuhat viissada üheksakümmend kuus krooni ja 89 senti) krooni AS A kasuks. Välja mõista ARilt 162,10 (ükssada kuuskümmend kaks krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna riigituludesse väljamõistetu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, mille katteks makse tasutakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 29.10.1997.a. sõlmisid RA ja AS Eesti Ühispank Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostatud tehinguid, ületades kokku 14874.85 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Seega on kostja sooritanud maksekaardiga tehinguid ja tekitanud
Tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 kohaselt, isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Asjaolu, et panga sularahaautomaadist oli võimalik välja võtta rohkem raha kui oli kostja kontojääk, ei anna alust kostjale nimetatud summa kasutamiseks. Võlaõigusseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõuda loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. AS Eesti Ühispank on loovutanud oma nõude hagejale, mida tõendab nõude loovutamise lepingu kohta esitatud teatis. Vastavalt tsiviilkoodeksi §-dele 191 ja 192 on kostja kohustatud tasuma kohustise mittetäitmise korral leppetrahvi (viivist). Tsiviilkoodeksi § 231 lg. 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivist kolm protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks viivise 5063.01 krooni väljamõistmine. Seadusega ette nähtud viivis on õiguskaitsevahend mitte leppetrahv ja seetõttu ei ole seadusliku viivise rakendamisel vajalik poolte kokkulepe. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 14 874.85 krooni. TsMS rakendusseaduse ja TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 ja 61 lg 1 alusel kuulub kostjal hageja kasuks väljamõistmisele riigilõivu summas 1600.00 krooni ja õigusabikulu summas 996.89 krooni ning riigituludesse asja läbivaatamise kulu 162,10 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.