Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number
2-05-24661( uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/220- 21646/05)
Otsuse kuupäev
13.06.2006.a.
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS ( endise ärinimega AS Balti Investeeringute Grupp, registrikood 10183757, Rüütli 23 51006 Tartu) hagi I.S’e( ) ja J.A’i ( ) vastu 30 382,90 krooni nõudes. 22. mai 2006.a., avalikul kohtuistungil.
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam, kostja J.A ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Hagi rahuldada. Mõista välja I.S ́elt ja ja J.A ́ilt solidaarselt 34 332,90 krooni BIG Pank AS kasuks, sh 30 383,90 krooni kohustise täitmiseks ja 3950 krooni kohtukulude katteks.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohtule 08.07.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I.S (edaspidi põhivõlgnik) 18.11.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04999/25kt (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 20 000 kr krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 kr. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.3% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse Lepingule AS Balti Investeeringute Grupp Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.1 (edaspidi Üldtingimused). Hageja sõlmis käendaja J.Aiga 19.11.2004 käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 04999/25kt ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja
nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.01.2009. Kuna põhivõlgnik, jättes alates 2005. a märtsikuust tasumata igakuised lepingujärgsed maksed, rikkus Lepingut, oli hageja 29.03.2005 ja 12.04.2005 sunnitud saatma kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Hageja saatis 18.04.2005 kostjatele hoiatuse, et kui kahe nädala jooksul Lepingust tekkinud võlgnevust ei likvideerita või võla tasumiseks teistsugust kokkulepet ei saavutata, öeldakse Leping üles. Kuna põhivõlgnik ega käendajad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikuse kuu jooksul võlgnetavaid summasid ning hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlga ei tasunud, ütles hageja 18.05.2005 ülesütlemisavaldusega Lepingu üles. Kuna kostjad ei ole pärast Lepingu ülesütlemist hagejale mitte midagi tasunud, siis on põhivõlgniku poolt Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 18 927.08 kr, intressiks 2 228,49 krooni, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. 07.07.2005 seisuga tuleb kostjatelt VÕS § 113 lg 1, Üldtingimuste p 6.1 ja VÕS § 145 lg 1, 2 alusel viivisena krediidisumma tagasimaksmisega viivitamise eest solidaarselt välja mõista 1 002.61 kr (61.44 kr + 941.17 kr). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 3 785.42 kr (18 927.08 kr * 20%), mis tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning Üldtingimuste p 6.3 alusel solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 ning Üldtingimuste p 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (hinnakiri hagile lisatud). Kostjad on jätnud Lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 450 kr 29.03.2005 ja 12.04.2005 kostjatele saadetud võla sissenõudmiskirjade, 18.04.2005 saadetud hoiatuse ning 18.05.2005 saadetud ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning Üldtingimuste p 9.3 alusel solidaarselt 1 450 kr välja mõista. Lisaks 18.05.2005 kirjas esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 2 989.28 kr, mille moodustab Lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja Lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostjate poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. Lepingu põhitingimuste alusel on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 29.3% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks Lepingu kehtivuse korral tasuda 12 210.38 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjate poolset kohustuste rikkumist ning Lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb Lepingus kokkulepitud intressist maha arvata kostjate poolt Lepingu täitmise raames tasutud intress summas 2204.58 kr, Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 228.49 kr, Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud leppetrahv 3 785.42 kr ja viivis krediidisumma tagastamisega viivitamise eest 1 002.61 kr. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista Lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 2 989.28 kr (12 210.38 kr - 2204.58 kr - 2 228.49 kr - 3 785.42 kr - 1 002.61 kr). Lepingust tulenevaid nõudeid tagab käendaja J.A, kes ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingu punktides 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad
käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja palub mõista kostjatelt tarbijakrediidilepingu nr 04999/25kt alusel solidaarselt välja 30 382.90 kr, mis koosneb tagastamata krediidisummast 18 927.08 kr, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 2 228.49 kr, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud viivisest 1 002.61 kr, leppetrahvist 3 785.42 kr, võla sissenõudmisega seotud kuludest 1 450 kr ning kahjuhüvitisest summas 2 989.28 kr. ja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kohtukulud. Kostjate kohtukulud palub hageja jätta nende endi kanda.
Kostja I.S hagile kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kostja J.A kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda, et kohustuse täitmine kreeditori ees jääks üksnes põhivõlgniku kohustuseks, kuivõrd VÕS § 148 lg 1 p 2 kohaselt on käendajal vastav õigus, kui tema riisiko oluliselt on suurenenud põhivõlgniku raske hooletuse või tahtluse tõttu. Kostjad on töökaalased AS-s Elqotec ning kostja teab, et põhivõlgnik on saanud pidevalt töötasu, mis võimaldaks tal tegelikult oma kohustusi kreeditori ees täita. Põhivõlgnik on kinnitanud, et tal on sõlmitud võlausaldajaga uus kokkulepe võla tasumiseks. Alles hagimaterjalidest sai kostja teada, et põhivõlgnik on tasunud ainult ühe makse. Kostja palub jäta hagi tema vastu rahuldamata.
Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja palus hagi rahuldada ja selgitas, VÕS § 148 lg 1 p 2 ei anna alust kostja J.Ai vastu hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja I.S kohutistungile ei ilmunud, istungi toimumisest on teadlik, mida tõendab tema isiklik allkiri kohtutoimikus ( tl 70). Kohus, kuulanud ära pooled kohtuistungil ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja I.S’e vahel on 18.11.2004 tarbijakrediidileping nr 04999/25kt (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 20 000 kr krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 kr. Lepingu järgi on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.3% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse Lepingule AS Balti Investeeringute Grupp Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.1 (edaspidi Üldtingimused). Hageja on sõlminud käendaja J.Aiga 19.11.2004 käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 04999/25kt ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.01.2009 VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 20 000 kr krediiti. VÕS § 76 lg
1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et põhivõlgnik on rikkunud Lepingut, jättes täitmata Üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et hageja hoiatas 18.04.2005 teatega kostjaid Lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata 18.04.2005 hagejapoolsele hoiatusele ja ettepanekule läbirääkimiste alustamiseks, ei tasunud põhivõlgnik ega ka käendaja võlgnetavaid summasid, mistõttu hageja ütles põhjendatult oma 18.05.2005 teatega Lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostjad ei ole pärast Lepingu ülesütlemist hagejale lepingust tulenevaid makseid teinud, siis on põhivõlgniku poolt Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks hageja arvestuse järgi, mida kostjad ei ole vaidlustanud, 18 927.08 kr, mis tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja Üldtingimuste p 5.3 alusel solidaarselt välja mõista. Lepingu põhitingimuste alusel on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 29.3% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on 2 228.49 kr, mis tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja Üldtingimuste p 5.3 alusel solidaarselt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse
viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on Lepingu järgselt viivise määraks 36.3% (29.3% + 7%) võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 18.05.2005 hageja poolt oli Lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 61.44 kr. Kuna kostjad ei ole käesoleva ajani Lepingu alusel saadud krediidisummat tagastanud, on viivisenõue perioodil 19.05.200507.07.2005 suurenenud 941.17 kr võrra (18 927.08 kr * 36.3% * 50 päeva / 365 päevaga). Seega leiab kohus, et 07.07.2005 seisuga tuleb kostjatelt VÕS § 113 lg 1, Üldtingimuste p 6.1 ja VÕS § 145 lg 1, 2 alusel viivisena krediidisumma tagasimaksmisega viivitamise eest solidaarselt välja mõista 1 002.61 kr (61.44 kr + 941.17 kr). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 3 785.42 kr (18 927.08 kr * 20%), mis tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning Üldtingimuste p 6.3 alusel solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 ning Üldtingimuste p 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (hinnakiri hagile lisatud). Kostjad on jätnud Lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 450 kr 29.03.2005 ja 12.04.2005 kostjatele saadetud võla sissenõudmiskirjade, 18.04.2005 saadetud hoiatuse ning 18.05.2005 saadetud ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjatelt VÕS § 108 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning Üldtingimuste p 9.3 alusel solidaarselt 1 450 kr välja mõista. Hageja on esitanud ka leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 2 989.28 kr, mille moodustab Lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja Lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused põhivõlgniku ees nõuetekohaselt täitnud. Põhivõlgnik on hagejaga sõlmitud Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast Lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Lepingu rikkumisest on teavitatud ka käendajat, kes samuti ei ole oma käenduslepingujärgseid kohustusi täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja põhivõlgnik kokku leppinud Lepingu põhitingimustes ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja Lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva
intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud ning VÕS § 113 lg 5 alusel võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Lepingu põhitingimuste alusel on krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 29.3% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks Lepingu kehtivuse korral tasuda 12 210.38 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjate poolset kohustuste rikkumist ning Lepingu ülesütlemist. Kohus leiab, et hageja käsitlus lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks on põhjendatud. Lepingus kokkulepitud intressist tuleb maha arvata kostjate poolt Lepingu täitmise raames tasutud intress summas 2204.58 kr, Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2 228.49 kr, Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud leppetrahv 3 785.42 kr ja viivis krediidisumma tagastamisega viivitamise eest 1 002.61 kr. Seega leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista Lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 2 989.28 kr (12 210.38 kr - 2204.58 kr - 2 228.49 kr - 3 785.42 kr - 1 002.61 kr). Kohus leiab, et Lepingust tulenevaid nõudeid tagab käendaja J.A, kes ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingu punktides 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kohus leiab, et VÕS §-le 148 lg 1 p 2 ei anna alust käendajale kohustuse täitmisest vabanemiseks. Nimetatud sätte kohaselt võib käendaja nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale, kui käendaja riisiko on oluliselt suurenenud põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise, tagatiste väärtuse vähenemise või põhivõlgniku tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et antud õigusnorm käsitleb käendaja võimalikku nõudeõigust põhivõlgniku vastu, mis aga ei vabasta käendajat põhivõlgnikuga solidaarsest vastutusest võlausaldaja ees. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kõik Lepingu alusel võlgnetavad summad tuleb nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel 07.07.2005.a maksekorraldusega nr 11359 tasunud riigilõivu 2450.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 1500.00 krooni. Nimetatud summa tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.