Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud AM esitas hagi MK vastu 2 400 krooni saamiseks. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale ja andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1, 3 ja 6 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. VÕSRS § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 206 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepingu järgi käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 211 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustise lõppemisega. TsK § 238 lg 1 kohaselt lõpeb kohustis poolte kokkuleppega. AS-i ja AM vahel sõlmitud komplekslepingust nr nähtub, et erinevalt hagiavalduses esitatud asjaoludest on nimetatud lepingus võlausaldajaks AS , laenusaajaks AMja käendajaks MK. Kuna laenusaajaks on hageja, mitte kostja ja käendajaks kostja, mitte hageja, siis ei saa hagejal olla käendajana tagasinõuet kostja vastu ning poolte vahel puudub hagiavalduses märgitud võlasuhe. Seetõttu jätab kohus AM hagi MK vastu 2 400 krooni saamiseks rahuldamata. Kohus pöörab hageja tähelepanu ka asjaolule, et Tallinna Linnakohtu määrusega on menetlus AS-i (pankrotis) hagis AM vastu lõpetatud poolte kokkuleppe kinnitamisega. Seega on käendus lõppenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg-s 4 on sätestatud, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 157.60 krooni riigituludesse.

Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu määrusega on määratud OÜ-le esindajatasu 2 147,60 krooni. Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 määruse alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Hagejalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 64 lg 2 alusel riigilõiv 250 krooni riigituludesse.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.