Võlaõigus › Võõrandamislepingud

õigust esitada ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja viited kostjapoolsele rikkumisele on alusetud, kuna kostja pole ühtegi temal lasuvat kohustust rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selles, et .a sõlmis VJ kostjaga ostu-müügi lepingu nr , mille objektiks oli sõiduk , maksumusega 707 000 krooni. Hageja liisinguvõtjana ja AS liisinguandjana sõlmisid liisingulepingu nr , mille esemeks on ülalnimetatud sõiduk .a sõlmisid AS liisinguandjana, hageja liisinguvõtjana ja VJ valdajana liisingulepingu lisa nr 1 „Liisingulepingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt”, millega anti sõiduki valdus üle hagejale. Ostu-müügi lepingu nr punktis 4.1. on sätestatud, et transpordivahendile laieneb tootjatehase garantii, ning punktist 4.2. tuleneb, et garantiiaja pikkuseks on 3 aastat alates transpordivahendi müügist või läbisõit 100 000 kilomeetrit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 230 lõike 1 kohaselt on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii regulatsiooni tarbijalemüügi puhuks täpsustab VÕS § 231. Tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses on tulenevalt VÕS §-ist 34 füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VJ sõlmis müügilepingu väljaspool majandus- või kutsetegevust, seega on ta vaadeldav tarbijana ning tema poolt sõlmitud müügilepingule kohalduvad tarbijalemüüki reguleerivad sätted. VÕS § 231 lõike 4 punktist 1 tulenevalt on tarbijal garantiitähtajal õigus nõuda kas asja tasuta parandamist või asendamist. Kostja ei ole müügilepingus seadnud iseseisvaid garantiitingimusi, vaid on lepingu punktis 4.1. teinud viite tingimustele ning võtnud endale kohustuse garanteerida müügilepingust tulenev nõue vastavalt tingimustele. tingimuste punktist 4 nähtub, et garantii alla kuuluvate remonttööde eest ei võeta tasu, samas on täpsustatud, et kõik garantii alla kuuluvad remonttööd teeb tasuta üksnes esindus. AS-i hinnapakkumisega nr. ja arvega nr on tõendatud, et .a tellis hageja AS-ilt sõidukile remonditöid, mida teostati kokku 44 037 krooni väärtuses. Arve tasus hageja AS-ile sularahas. Arvelt ei nähtu, et tegemist oleks sõiduki garantiiremondiga ega kokkulepet kostjaga remondi maksumuse hüvitamiseks. Kostja ja kolmandate isikute vahelised kokkulepped ei oma tähendust hageja ja kostja vahelistes suhetes, kui hageja ja kostja ei ole selles eraldi kokku leppinud. Kostja ei ole müügilepingus hagejaga ega sõiduki esialgse ostjaga kokku leppinud sõidukite remontimises AS-is. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus hageja kostja poole pärast sõidukile remondi teostamist, edastades arve ning nõudes selle tasumist. Kostja keeldus arve tasumisest, kuna remont oli teostatud kostja kui garantiiandjaga kooskõlastamata. Hageja ei ole kostja sellekohaseid vastuväiteid ümber lükanud ega tõendanud, et ta esitas kostjale asja tasuta parandamise või asendamise nõude ning kostja keeldus garantiist tuleneva kohustuse täitmisest, mis annaks talle VÕS § 115 lõike 1 kohaselt koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi kostja ei ole Toyota esindaja, oleks hageja pidanud pöörduma kostja kui garandi (kohustatud isiku) poole kui ilmnes väidetav müügigarantii juhtum. tingimuste punkti 4 kohaselt peab sõidukit hooldama vastavalt tootjapoolsetele määrustele ja juhistele. Vastasel korral võib vastavate osade garantii kaotada kehtivuse. Ühtlasi on sätestatud omaniku vastutus selles, et auto hooldused kajastuks ka dokumentides (Garantii- ja hoolderaamatus). hoolde- ja turvaprogramm punkti 3 kohaselt on hoolde- ja turvaprogrammis toodud soovitustele vastav sõiduki hooldamine üheselt seotud garantiikaitse kehtimisega, seega üksnes soovitustele vastav hooldus tagab hoolduse alla kuuluvate autoosade garantiikatte. Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule garantii- ja hoolderaamatut, mis tõendaks, et kõnealuse sõiduki osas on järgitud tingimustest tulenevat nõuet sõiduki hooldamiseks vastavalt hoolde- ja turvaprogrammile.

Kohus leidis, et kuna garantiitingimustes on nõue, et auto hooldused peavad kajastuma garantiija hoolderaamatus, siis ei saa eelnimetatud tõendit asendada NK Ekspertiisibüroos koostatud aktiga. Eelnimetatud ekspertiisiakt ei ole kohtu arvates asjakohane tõend müügigarantii juhtumi tõendamisel, kuna ekspertiisi eesmärk on teine - määrata sõiduauto tehnilise teeninduse hinnapakkumise 44 112 krooni vastavus lepingule. Ka on ekspertiisi meetodiks sõiduauto visuaalne vaatlus ja esitatud dokumentide uurimine, mitte aga sõiduki defektide ja rikete ning nende põhjuste kindlakstegemine, mille alusel saaks tuvastada nende garantii alla kuulumise. Seega ei ole eksperdi järeldus usaldusväärne selles, et vastavalt sularahaarvele nr. teostatud tööd kuuluvad garantiiremondi alla. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et osas on järgitud tingimusi hoolduse osas, et tal on tekkinud müügigarantiist tulenev nõue kostja vastu ning, et kostja on müügigarantiist tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu tuleb hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 52 sätestab, et asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Eelnimetatud kulusid ette tasutud ei ole, seega tuleb hagejalt välja mõista kohtukulu postikulu 127.10 krooni riigituludesse , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.