Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2006.a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-24551
Viimase kohtuistungi aeg
4. mai 2006. a
Tsiviilasi
O.N. hagi J.H. vastu 36 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja: O.N.; nõustaja Sven Jakobson . kostja: J.H. ; kostja esindaja: vandeadvokaat Leonid Tolstov, advokaadibüroo Paul Varul.
esindajad
Kohtukulude jaotus Välja mõista O.N. J.H. kasuks õigusabikulu 1800 krooni. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
Vastavalt hageja ja AS Intres vahel 11. oktoobril 1996. a. sõlmitud lepingule andis AS Intres hageja valdusesse teisaldatava ketassae Laimet 120 koos selle juurde kuuluvate lisadega (terade teritamise seade, 5 ketassae tera, ketassae kaitsekate, ketassae transportimisrattad, teravahetuse võtmed, järkamissaag, terade korrastamise vahendite täiskomplekt – alasi, spetsiaalsed vasarad, joonlauad, jagamisrauad). Kuna saag ei olnud töökorras, lõpetas hageja lepingu ühepoolselt ja palus kostjal oma saag ära viia. Kuna kostja nimetatud ettepanekule ei reageerinud, leidis hageja, et kostja soovib hoida saekaatrit tema juures ning on sõlmitud suuline hoiuleping. AS Intres on nõude loovutanud kostjale ning kostja omandiõigust saele on tunnustatud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-2256/04. Hageja rakendas kõiki meetmeid, et tagada hoiule antud vara säilimine. Ta on palganud töötajad, kelle ülesandeks oli peale hagejale kuuluva vara ka hoiule antud vara valvamine. Töötajate töötasu on 3800 krooni ja 4000 krooni. Lähtudes kohtuotsusest on saekaarti väärtuseks 120 000 krooni, mis moodustab hageja valduses olevast varast 25%. Seega on hoiule antud vara säilimiseks tehtud kulutusi kolme aasta jooksul 36 000 krooni ulatuses (1000 krooni kuus). Vastavalt VÕS §-le 888 peab hoiuleandja hoidjale hüvitama hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikuks. Kulude hüvitamise ja tasunõude tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlasumma 36 000 krooni, riigilõiv summas 2800 krooni ning õigusabikulud.
Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel puudus kokkulepe ketassae hoidmiseks. Hageja ja AS Intres vahel oli sõlmitud ketassae Laimet 120 ostu-müügileping. Asi oli puudustega, mistõttu oli hagejal õigus nimetatud leping üles öelda, mida viimane ka tegi. Kostja omandas 6. septembril 2002. a kõik AS Intres nõuded kolmandate isikute vastu, misjärel asus kohe hagejaga läbirääkimistesse ketassae üleandmiseks. Suuliselt peeti hagejaga läbirääkimisi alates 2002. a.
Hageja nõuab kolme aasta jooksul tehtud kulutuste hüvitamist. Esitatud hagist ei nähtu, millise perioodi kohta on nõue esitatud. Kui hageja nõuab kulutuste hüvitamist hagi esitamisele eelnenud viimase kolme aasta eest, tuleb vastav nõue jätta rahuldamata, kuna kostja on viimased kolm aastat üritanud oma ketassaage aktiivselt kätte saada, kuid hageja on selle üleandmisest alusetult keeldunud. Kui hageja nõue puudutab aga varasemat perioodi, siis palub kostja kohaldada selle nõude suhtes aegumist. Kostja leiab ka, et hageja kulutuste tegemine kõnesoleva ketassae hoidmisele või valvamisele on tõendamata. Hageja ähvardas kostjat juba omandiõiguse tunnustamise hagi esitamisel, et kui kostja oma nõudest ei loobu, siis kavatseb hageja fabritseerida vastunõude, mille kohaselt ta oleks justkui teinud kulutusi ketassae valvamisele. Tegelikkuses on hageja ise varasemalt kinnitanud, et „kuna kostja ketassaele järele ei tulnud, siis ta paigutas selle Haaslava valla maale. Käesolevaks ajaks on ketassaag seisnud lageda taeva all üle 7 aasta ning on muutunud vanarauaks“. Seega on hageja ise varasemas kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei ole ketassae hoidmisele ega valvamisele midagi kulutanud. Hagile lisatud töölepingutest nähtub, et hageja on palganud endale ehitustöölised. Töölepingutest ei nähtu, et töötajate ülesandeks oleks olnud Haaslava valla maal asuva ketassae valvamine ning et neile oleks selle töö eest ka eraldi palka makstud. Hageja oleks vastavad töölised palganud ja neile tasu maksnud sõltumata vaidlusaluse ketassae olemasolust. Eelnevast tulenevalt palub kohus jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt välja kohtukulud.
Hageja täpsustab, et nõuab hoiukulude hüvitamist viimase kolme aasta eest. Muus osas jäävad hageja ja kostja oma seisukohtade juurde.
Kohus, kuulanud pooled ära ja hinnanud tõendeid, jõudis järgmisele seisukohale. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Kohus leiab, et arvestades eelmainitud tingimusi ei ole tegu hageja ja kostja vahelise hoiulepinguga. Kohus on tuvastanud, et kostja on viimase kolme aasta jooksul pidevalt hageja käest ketassaagi tagasi nõudnud, hageja pole seda aga talle andnud. Seega puudub poolte vahel ühine arusaam ketassae hoidmisest. Eelmises kohtumenetluses on hageja väitnud, et paigutas ketassae Haaslava valla maale ning et käesolevaks ajaks on ketassaag seisnud lageda taeva all üle seitsme aasta, mistõttu on ta sisuliselt muutunud vanarauaks (tl 28-29). Antud tsiviilasjas ei ole hageja öeldut eitanud, seega puudub kohtul põhjus selles kahelda. Sellest tulenevalt ei saa hageja tugineda ka sellele, et on palganud töötajad kõnesolevat saagi valvama, kuna tulenevalt töötajate ametijuhendist (tl 10) oli nende kohustuseks tööandja valduses oleva vara valvamine. Antud asjaolude valguses on ilmne, et töötajad ei olnud palgatud selleks, et valvata kostja vara, kuna kostja vara ei asunud hageja valduses. Samuti ei ole tõendatud, et töötajatele makstava tasu suurus sõltus ketassae olemasolust. Hageja ei ole tõendanud, et on sae olemasolu tõttu lisakulutusi teinud. Lisaks sätestab VÕS § 891 lg 2, et asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti. Hageja käes olles sai ketassaest sisuliselt vanaraud ja seda hageja enda ütluste kohaselt. Seega ei ole hageja asja selliselt hoidnud, nagu hoiuleping mõistlikult ette näeks.
Järelikult ei ole hageja valdus ketassaele viimase kolme aasta jooksul olnud seotud hoiulepingu hagejapoolse täitmisega. Igasugune pooltevaheline hoiusuhe puudub. Kostja on korduvalt püüdnud oma omandit tagasi saada. Seega ei ole hagejal ka alust nõuda kostjalt hoiukulude hüvitamist. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Nii hagiavaldus kui hagejapoolne käitumine käesoleva kohtumenetluse kestel viitavad sellele, et hagi on esitatud pahatahtlikkusest kostja vastu. TsMS § 386 lg 4 sätestab , et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega , kui hagi jääb rahuldamata. Seega kuulub 28 10. 2005. a. hagi tagamine tühistamisele ja J.H. le kuuluv ketassaag Laimet koos selle juurde kuuluvate lisadega tuleb vabastada aresti alt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.