Muud › Muud hagiasjad

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 alusel tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (08.06.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et poolte vahel on 16.02.2005.a. sõlmitud kirjalik võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkulepe, mille kohaselt R.A. kinnitas, et on teadlik oma võlgnevusest, mis tuleneb tema ja Sampo panga vahel sõlmitud järelmaksulimiidilepingust nr. 478JM0404795, summas 16441.25 krooni, millele lisandub intress ja viivis mittenõuetekohase täitmise korral. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama alates 06. märtsist 2005.a. igakuuliste osamaksetena summas 700.- krooni kuus, kuni võla tasumiseni 06.09.2007.a.. Kohustuse mittetäitmise korral lepiti kokku ka leppetrahvi tasumises summas 3000.- krooni. /tl.11-12/. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 21741.25 krooni ( 16441.25-700+3000+3000 ). Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1750 krooni.

Menetluse käik 03.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.14-15/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 06.01.2006.a. on kostja isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud / tl. 16 /. Seega 15-päevane vastamistähtaeg sai täis 23. jaanuaril 2006.a.. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani , s.o. 31.05.2006.a. kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. I. Kohustuse tekkealus „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse“ (TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse § 396 lg. 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Asja materjalidega on tõendatud, et poolte vahel on 16.02.2005.a. sõlmitud kirjalik võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkulepe, mille kohaselt R.A. kinnitas, et on teadlik oma võlgnevusest, mis tuleneb tema ja Sampo panga vahel sõlmitud järelmaksulimiidilepingust nr. 478JM0404795, summas 16441.25 krooni, millele lisandub intress ja viivis mittenõuetekohase täitmise korral. Seega on tegemist laenusuhtega ja poolte vahel eksisteerib laenulepingul põhinev kohustis. „Võlaõigusseadus“ (VÕS) § 396 lg. 1 kohaselt on laenu saaja kohustatud saadud rahasumma tagasi maksma. VÕS § 76 lg. 1 ja 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg. 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel päeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja § 108 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse, s.h. raha maksmise kohustuse täitmist. Kostja oli laenulepingu kohaselt kohustatud tasuma alates 06. märtsist 2006 igakuuliselt 700.- krooni kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 06. septembril 2006.a. Asjas esitatud võlgnevuse arvestusest tl. 12 nähtub, et kostja on 16441.25 kroonist tasunud 700.- krooni, mistõttu võlgneb hagejale 15741.25 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 15741.25 krooni hageja kasuks. II. Leppetrahv Poolte vahel 16.02.2005.a. sõlmitud lepingu p. 6 kohaselt kahe kuu jooksul makste mittemaksmisel või võla tekkimisel summas 1400.- krooni, mille tagajärjel hageja nõuab kogu võla korraga tasumist, kohustub võlgnik tasuma leppetrahvina 3000.- krooni. Kostja oma kohustust täitnud ei ole ning tulenevalt VÕS § 158 lg.-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja pole tasunud osamakseid, siis on hageja õigustatud õiguskaitsevahendina nõudma leppetrahvi lepingu punktis 6 toodud summas, s.o. summas 3000.- krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista leppetrahv summas 3000.krooni hageja kasuks. Sama lepingu punkti 7 kohaselt juhul, kui võlgnik ei tagasta vabatahtlikult võlga käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel, mille tagajärjel algatatakse kohtumenetlus, on võlgnik kohustatud tasuma leppetrahvi summas 3000.krooni. VÕS § 158 lg. 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Seega on leppetrahv üks õiguskaitsevahend kohustise täitmise tagamiseks, mitte aga vahend/sanktsioon juhuks, kui isik, kelle õigusi on rikutud, kasutab oma õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kohtumenetluse algatamisele ja läbiviimisele on kulutusi tehtud, siis on selleks õigustatud poolel õigus esitada vastavasisuline taotlus kohtule, st taotlus kohtukulude väljanõudmiseks teiselt poolelt koos kulutusi tõendavate dokumentidega

vastavalt kuni 31.12.2005.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus fikseeritud redaktsioonis. Eeltoodu alusel jätta rahuldamata hageja taotlus leppetrahvi summas 3000.- krooni väljamõistmiseks 16.02.2005.a. lepingu p. 7 järgi.

II. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 25.11.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 60 lg. 1 II lause kohaselt kuulub hagi osalise rahuldamise korral kohtukulude väljamõistmine hageja kasuks võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja on hagi esitamisel tasunud rahalise nõude eest riigilõivu 1750.- krooni / tl. 21 / ning nõuab hagiavalduses selle väljamõistmist kostjalt. Kuna kohus rahuldab hageja esitatud nõude summas 21741.25 krooni osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja summa 18741.25krooni, mis moodustab 86.20 % nõudesummast, siis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuludena väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1508.50 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega nõudnud asja läbivaatamise kulude väljamõistmist teiselt poolelt, tuleb poolte poolt kantud muud võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. III. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 467 lg. 1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg. 1 alusel.

Annemarie Gerassimov kohtunik 08.06.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.