Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

xxxx,

ajutisele

pankrotihaldurile

ja

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Asjaolud Xxxx esitas 23.01.2017 pankrotiavalduse, milles selgitas, et tal puuduvad rahalised vahendid ja vara tekkinud rahaliste kohustuste täitmiseks. Avalduse kohaselt on tekkinud kohustuste suuruseks 128 197,35 eurot, millest Maksu- ja Tolliameti poolt nõutava maksuvõlgnevuse summa moodustab 124 625,62 eurot. Võlgnik märgib, et tema igakuine sissetulek ei ole piisav eespool märgitud summade tasumiseks. Võlgnik on esitanud ühtlasi kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohus võttis 01.02.2017 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivandi. Kohus tegi 07.03.2017 määruse, millega andis tähtaja Xxxx pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 14.03.2017.a. Vastavat summat kohtu poolt antud tähtaja jooksul ei tasutud. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas aruande 16.02.2017 ning on tuvastanud järgmist. Xxxx ei oma kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel registreeritud kinnis- ega vallasvara ning ainuke vara on arvelduskontol olev 3,21 eurot. Võlgniku nõue 958,04 eurot xxxx vastu on ajutise halduri hinnangul perspektiivitu. Ajutine haldur tuvastas kohustuste kogusummaks 131 197,83 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused said alguse 2016. a lõpus, kui Maksu- ja Tolliamet pööras algselt äriühingu (kus võlgnik juhatuse liige oli) vastu suunatud maksunõude täitmise võlgniku vastu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutine haldur on 28.02.2017 esitanud seisukoha, milles leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku suhtes on välistatud. Ajutine haldur tugineb Maksu- ja Tolliameti 14.12.2016 vastutusotsusele, mis jõustus 14.01.2017 ning mida võlgnik pole vaidlustanud. Ajutine haldur viitab PankrS § 171 lg 2 p 2, mis sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Ajutine haldur leiab, et vastutusotsusest nähtuvalt on võlgnik korraldanud xxxxosaühingu (registrikood xxxx) majandustegevust selliselt, et vältida maksude maksmist ja seda viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri määramist. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Võlgnik esitas 21.02.2017 vastuväiteid PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaldamise võimalikkuse kohta ning oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse saab algatada tema suhtes. Ajutise halduri tasu arvestusele võlgnik vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning 28.02.2017 esitatud täiendavas seisukohas leidis, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine on välistatud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust leiab, et Xxxxpankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 131 197,83 euro ulatuses ja vara vastavate kohustuste täitmiseks puudub. Antud juhul on tuvastatud, et võlgnikul pole registrisse kantud vara, samuti pole teada muud vallasvara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et pole tuvastatavad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Seega on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, millega on täidetud PankrS § 171 lg 11 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, siis analüüsib kohus alljärgnevalt, kas esineb PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis oleksid pankroti välja kuulutamata jätmise aluseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. 20.02.2017 kohtuistungil kohustas kohus võlgnikku esitama 14.12.2016 vastutusotsuse, millega Maksu- ja Tolliameti nõuab 124 625,62 euro tasumist ning esitama omapoolne seisukoht PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaldamise kohta antud vastutusotsuse valguses. Võlgnik esitas 21.02.2017 seisukoha, milles leidis, et PankrS § 171 lg 2 p 2 ei kuulu vaatamata tema suhtes tehtud vastutusotsusele antud juhul kohaldamisele, sest võlgniku eesmärgiks ei olnud maksude tasumata jätmine ning tekkinud maksukohustus on tingitud vastava aja majanduse madalaseisust ning ettevõtte majandusraskustest. Ajutine haldur asus 28.02.2017 seisukohale, et antud juhul tulenevalt 14.12.2016 vastutusotsusest esineb PankrS § 171 lg 2 p 2 sätestatud alus ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Kohus analüüsinud võlgniku ja ajutise halduri esitatud selgitusi, tõendeid ning kohtu poolt tuvastatud asjaolusid on seisukohal, et esineb PankrS § 171 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maksu- ja Tolliameti poolt on 14.12.2016 vastutusotsuses (p 5.3) tuvastatud, et võlgnik on tema ainuomandis olnud äriühingu xxxx osaühingu juhatuse liikmena tahtlikult jätnud äriühingu maksud maksmata ning vastutusotsuses esile toodud arved ja toimingud puudutavad perioodi, mis jääb 2014. a II poolde. Seega on tegemist PankrS § 171 lg 2 p 2 mõttes ajaliselt perioodiga, mis mahub ajavahemikku 3 aastat enne ajutise halduri määramist, kuivõrd ajutine haldur määrati 01.02.2017 Harju Maakohtu määrusega. Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsus on edasi kaebamata jõustunud 14.01.2017. Kohus on seisukohal, et võlgniku selgitus, mille kohaselt polnud tal vastutusotsusele kaebuse esitamiseks rahalisi ressursse, ei tõenda tema süü puudumist maksude tasumata jätmisel. Vastutusotsuses on selgitatud täpsustavalt, et Xxxx tegevust (ebaõigete deklaratsioonide esitamine) saab pidada üksnes ja

ainult tahtlikuks tegevuseks, kuna see oli otseselt kantud eesmärgist vältida käibemaksu ja tulumaksu tasumise kohustust ja saavutada seeläbi oluline maksueelis. Vastutusotsuses on tuvastatud, et Xxxx oli äriühingus ainus vastutav juhatuse liige ning tegeles aktiivselt äriühingu juhtimisega maksuvõla tekkimise perioodil (vastutusotsuse lk 11). Vastutusotsuse punktis 5.2. märgitakse, et Xxxx korraldas xxxx osaühingu majandustegevust selliselt, et deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning jättis riigile käibemaksu tasumata. Samuti korraldas Xxxx äriühingu majandustegevust selliselt, et hoiduda kõrvale tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustusest, viis äriühingust rahalisi vahendeid välja, mille seos ettevõtlusega ei ole tõendatud ning jättis selles osas tulumaksukohustuse täitmata. Sealjuures on tuvastatud, et xxxx osaühingul oli rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks, kuid Xxxx hoidus maksude tasumisest ning selle asemel viis rahalised vahendid ettevõtlusest välja kasutades selleks reaalselt mittetegutsevaid äriühinguid. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 asunud seisukohale, et maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on 07.03.2017 määrusega andnud pankrotimenetlusest huvitatud isikutele teada ettemaksu tasumise võimalusest. Kohtu poolt määratud tähtajaks pole ettenähtud summat tasutud. Kohus leiab, et kuna xxxxei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse kulude katteks pole kohtu poolt nõutud ettemaksu tehtud, siis on põhjendatud lõpetada Xxxxpankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 56 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 504 eurot (sh sotsiaalmaks). Vajalike kulutuste hüvitisena palub ajutine haldur välja mõista 6,20 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri

tasust ja vajalikest kuludest 397 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänu jätta võlgniku kanda. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja lg 5 alusel, kuna kohus lõpetab Xxxxpankrotiavalduse menetluse raugemisega ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Xxxxpankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 113,20 eurot (510,20 eurot – 397 eurot) välja xxxx ajutise halduri Aet Liivandi kasuks arvelduskontole . /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.