Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja põhjendused

270108, 270252, 270343, 270423, 270584 ja 270631, mida kostja müüjale ei tasunud. Kuivõrd AS Servus Invest ei tasunud AS-le Arpa tarnitud toodete eest, loovutas AS Arpa eelnevas punktis nimetatud arvetest tuleneva nõude hagejale. 26.08.2008. a sõlmisid hageja ja Servus Invest OÜ võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas võlgnik tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 251 228,40 krooni, millest põhivõlgnevus moodustas 197 809 krooni (ca 12 642,30 eurot) ja kõrvalnõuded, sh viivitusintress ja kahjuhüvitis kokku 53 419,40 krooni (ca 3414,12 eurot). Pooled leppisid kokkuleppe sõlmimisel võlgnevuse tasumises osade kaupa, mis fikseeriti kokkuleppe lisaks olevas maksegraafikus. 26.08.2008. a sõlmitud kokkulepet käendas Servus Invest OÜ juhatuse liige ja osanik Erlend Kollom. Kuna kostja oli käenduse andmise hetkel Servust Invest OÜ juhatuse liige ja osanik, ei olnud tegemist tarbijakäendusega käenduse andmise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 tähenduses. Kuivõrd Servus Invest OÜ ei tasunud 26.08.2008. a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppes sätestatud makseid, oli hageja õigustatud võlgnevust sisse nõudma käendajalt. 4.09.2009. a esitas hageja kostjale teate nõude pööramisest käendaja vastu. 10.09.2009. a sõlmisid kostja ja hageja võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe, milles kostja tunnistas tingimusteta võlgnevust hageja eest summas 268 789 krooni, millest moodustas põhivõlgnevus 197 809 krooni (ca 12 642,30 eurot) ja vähendatud kõrvalnõuded kokku 70 980 krooni (ca 4536,45 eurot). Pooled leppisid kokkuleppe sõlmimisel võlgnevuse tasumise osade kaupa, mis fikseeriti kokkuleppe lisaks olevas maksegraafikus. Kuivõrd kostja kokkuleppe kohaseid makseid ei tasunud, sõlmisid pooled 30.08.2011. a uue võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe.

tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Käesoleval juhul on iga järgneva kokkuleppe sõlmimisega ja 31.10.2013. a 50-eurose makse teostamisega kostja tunnustanud hageja kehtivat nõuet, mistõttu on põhjendamatud kostja väited kokkulepetest tulenevate nõudeõiguste aegumise osas. Kostja seisukohad

hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et 30.08.2011. a tehing toimus hageja kontoris ja heas usus, mitte kostja kodus sunniviisiliselt ähvarduse teel;

-

asjaolu, et kostja allkirjastas 30.10.2013. a maksegraafiku ja teostas 31.10.2013. a makse summas 50 eurot, ei oma õiguslikku tähendust, kuna põhitehing on tühine ning kostja teostas hagejale makse summas 50 eurot ekslikult;

-

eksisteerib kas TsÜS § 96 lg 1 ja 96 lg 2 p-de 1-3 koosseis või on tegemist TsÜS § 86 ja VÕS § 6 lg 2 koosseisuga;

-

kostja sai 30.08.2011. a tehingu tühisusest teada hetkest, mil oli juristi vastuvõtul, st 2016. a detsembris;

-

TsÜS § 99 lg 2 alusel pikenes antud juhul tehingu tühistamise tähtaeg kümne aastani, mistõttu on tühistamisavaldus esitatud tähtaegselt;

-

kostja poolt 31.10.2013. a tehtud makse oli tehtud ekslikult, mistõttu hagejal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja tunnistas võlga ja seetõttu pole võlgnevus aegunud.

7.03.2017. a kohtuistung

KOHTU SEISUKOHT

AS Servus Invest ja AS Arpa sõlmisid 20.10.2006. a ostu-müügilepingu nr XXX (tl 26), mille alusel AS Arpa müüs AS-le Servus Invest müüja poolt pakutud tooteid ning esitas müüdud toodete eest arved nr 270056, 270108, 270252, 270343, 270423, 270584 ja 270631 (väljavõte arvetest tl 28);

-

kuna AS Servus Invest jättis tarnitud toodete eest tasumata, loovutas AS Arpa nõude AS-i Servus Invest vastu hagejale (nõude loovutamise teatis tl 27) AS-le Arpa tarnitud toodete eest ei tasunud, loovutas AS Arpa nõude hagejale;

-

26.08.2008. a sõlmisid hageja ja Servus Invest OÜ võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 29-30), mille kohaselt tunnistas võlgnik tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 251 228,40 krooni, millest põhivõlgnevus moodustas 197 809 krooni (ca 12 642,30 eurot) ja kõrvalnõuded, sh viivitusintress ja kahjuhüvitis kokku 53 419,40 krooni (ca 3414,12 eurot);

-

26.08.2008. a sõlmitud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled käenduslepingu (tl 31-32);

-

Servus Invest OÜ ei tasunud 26.08.2008. a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppes sätestatud makseid, mistõttu 4.09.2009. a esitas hageja kostjale teate nõude pööramisest käendaja vastu (tl 45);

-

10.09.2009. a sõlmisid pooled võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 36-37), milles kostja tunnistas tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 268 789 krooni, millest moodustas põhivõlgnevus 197 809 krooni (ca 12 642,30 eurot) ja vähendatud kõrvalnõuded kokku 70 980 krooni (ca 4536,45 eurot);

-

30.08.2011. a sõlmisid pooled uue võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 6-7), milles kostja tunnustas tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 17 178,74 eurot, millest põhivõlgnevus moodustas 12 642,29 eurot ja kõrvalnõuded 4 536,45 eurot;

-

30.10.2013. a allkirjastasid pooled 30.08.2011. a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe juurde uue intressivaba maksegraafiku (tl 9) perioodiks 16.09.2013. a kuni 10.05.2014. a;

-

31.10.2013. a teostas kostja hagejale makse summas 50 eurot.

Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (nt Riigikohutu 18.11.2015. a otsuse tsiviilasjas nr 32-1-125-15 p 13). Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja (nt Riigikohtu 23.09.2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-7208 p 12). Hageja leiab, et kokkuleppe näol oli tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, kuna kostja tunnistas kokkuleppe punktis 3 tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 17 178,74 eurot, kinnitades sealjuures vastuväidete puudumist kostja poolt; kokkuleppe eesmärgiks oli leppida kokku võlgnevuse tasumise ajatamises ning kokkuleppes kokku lepitud maksegraafiku järgsete maksete tasumises; kokkuleppe punktides 5 ja 7 on kokku lepitud viivise ja intresside tasumise kohustus ja määrad kokkuleppe rikkumise puhuks. Kohus leiab, poolte tahe luua iseseisev kohustus ei ole tõendatud ning 30.08.2011. a kokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. 30.08.2011. a kokkuleppe punktis 1.1 viidati varasematele lepingutele ning lepiti kokku nendest tulenevate nõuete ajatamine. Kokkuleppe punktis 3 kostja kinnitas võlgnevuse suurust ning vastuväidete puudumist. Sellest ei saa kohtu hinnangul järeldada tahet luua iseseisvat kohustust, vaid tahet kinnitada olemasolevat kohustust. Olemasoleva kohustuse kinnitamine on iseloomulik deklaratiivsele võlatunnistusele (nt Riigikohtu 24.04.2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 p 15). Ka uue maksegraafiku, intressi ja viivise kokkuleppimine ei anna alust pidada kokkulepet konstitutiivseks võlatunnistuseks. Riigikohus on märkinud, et deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb maksegraafikut käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromissilepingut (VÕS § 578) maksetähtaja pikendamise kohta juhuks, kui kohustus on sissenõutav (Riigikohtu 6.09.2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 p 14).

Kostja hinnangul on 30.01.2011. a kokkulepe heade kommetega vastuolus eelkõige tehingu tegemise asjaolude tõttu, täpsemalt hageja ebamoraalse käitumise tõttu kokkuleppe sõlmimise eesmärgil. Kostja tugineb sellele, et hageja tegeles ebaseadusliku jälitustegevusega, jälitades kostjat tema koduni, kus kahe isiku (sh hageja seaduslik esindaja A.U.) ähvardusel sunniti kostjat allkirjastama kokkulepe tema tahte vastaselt. Ilma allkirjata ei oldud nõus lahkuma. Tehingust keeldumise korral ähvardati kostja eraeluga seonduvate andmete avaldamisega ja edastamisega tuttavatele, töökaaslastele jne, mida hageja ka tegi. Hageja helistas XXXX telefonile ja rääkis kostja kohustustest kolmandatele isikutele, eesmärgiga survestada kostjat kokkulepet allkirjastama. Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolud ei ole tõendatud ning ei annaks ka alust lugeda kokkulepe heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja välja toodud asjaolud puudutavad mh võimalikku ähvardamist eesmärgil sundida kostjat kokkuleppele alla kirjutama. Riigikohus on asunud seisukohale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (nt Riigikohtu 13.02.2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 p 32; 3.04.2016. a otsuse tsiviilasjas nr 3-21-9-16 p 29). Vastavalt TsÜS § 90 lg 1 ja 96 lg 1 järgi on ähvardus tehingu tühistamise aluseks, seega ei saa see olla tehingu tühisuse aluseks heade kommete tõttu. Hageja kostja kirjeldusega kokkuleppe sõlmimise kohta ei nõustu. Ainsaks tõendiks on kostja vande all antud ütlused, mis on osaliselt vastuolus hageja seadusliku esindaja A.U. vande all antud ütlustega. Nimelt oli kostja sõnul kokkuleppe sõlmimise juures mh hageja seaduslik esindaja A.U., kes ise kostja korteris viibimist ja kostjaga isiklikku suhtlemist ning seega ka kostja poolt talle omistatud käitumist eitab. A.U. möönab, et võlamenetleja A.A. on käinud XXXXX võlgnikuga vestlemas: info selle kohta, et kostja töötab XXXXX oli avalikult kättesaadav XXXX kodulehel, A.A. läks XXXX kohale ning kostja ettepanekul mindi viimase koju rääkima. A.U. kinnitab, et kõik kokkulepped on allkirjastatud hageja kontoris. Vaidlusaluse 30.08.2011. a kokkuleppe sõlmis hageja esindajana võlamenetleja E.E., mis nähtub ka 30.08.2011. a kokkuleppest. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaks meest (sh hageja seaduslik esindaja) hagejat ähvardasid ning sundisid teda kokkulepet allkirjastama, keeldudes ilma allkirjata lahkumast. Nimetatud vastuolud (eelkõige asjaolu, et hageja seaduslik esindaja kostjaga suhtlemist ja tema korteris viibimis eitab ning et vaidlusaluse kokkuleppe sõlmis hageja esindajana E.E.) muudavad ebausaldusväärseks ka kostja välja toodud muud asjaolud kokkuleppe sõlmimise kohta, sh asjaolu, et tema suhtes üleüldse ähvardust või sundi kasutati. Kostja väited tema jälitamise kohta on paljasõnalised. 12.2 TsÜS § 90 lg 1 I lausest tuleneb, et tehingu, mis on tehtud muu hulgas ähvarduse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 I lause järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 1 kohaselt võib ähvarduse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul arvates ajast, mil ähvarduse mõju lakkas. Kostja tugineb sellele, et tegi tühistamisavalduse vastuses hagile. Kohus on eelnevalt leidnud, et võimalik ähvardamine ei ole tõendatud. Isegi kui kostja ähvardamine oleks tõendatud, ei nähtu asjaoludest, et ähvarduse mõju oleks edasi kestnud pärast 30.08.2011. a kokkuleppe sõlmimist. Seega ei ole kostja kokkulepet seaduses sätestatud tähtaja jooksul tühistanud. Kostja viitab TsÜS § 99 lõikele 2, millest tulenevalt ei või ähvarduse mõjul tehtud tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kõmme aastat. Kohus selgitab, et TsÜS § 99 lg 2 sätestab tehingu tühistamise maksimaalse tähtaja. TsÜS § 99 lg 2 kohaldub juhul, mil

TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgne tähtaeg ei oleks kümne aasta jooksul alates tehingu tegemisest veel möödunud. Kui TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgne tähtaeg on möödas, siis tehingut enam tühistada ei saa. TsÜS § 99 lg 1 p 1 järgne tähtaeg ei ole seotud sellega, millal isik võimalikust tehingu tühistamise alusest teada sai, vaid tähtaeg hakkab kulgema alates ajast, mil ähvarduse mõju lakkab. TsÜS § 100 lg 1 I lause näeb ette, et tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kui tehing on tehtud ähvarduse mõjul, kehtib TsÜS § 100 lg 2 kohaselt kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hilisema maksegraafiku sõlmimisel ei olnud ähvarduse mõju lakanud. Samuti on kostja pärast maksegraafiku sõlmimist teinud hagejale ühe makse summas 50 eurot. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et tegi makse ekslikult ning mitte sõlmitud maksegraafiku alusel. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et poolte vahel kehtiv.

30.08.2011. a sõlmitud kokkulepe

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis TsÜS § 86 lg 3 järgi eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa ainuüksi kõrge intressimäär kui soorituse eest makstav tasu (vastusooritus) olla aluseks lepingu tühiseks lugemisele heade kommete vastasuse tõttu (nt Riigikohtu 24.04.2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 p 20). Riigikohtu praktika kohaselt ei too ka ebamõistlikult kõrge viivisemäär kaasa lepingu tühisust vastuolu tõttu heade kommetega (nt Riigikohtu 14.06.2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-6605 p 14). Ebamõistlikult kõrge viivise korral võib võlgnik vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 ja § 162 lõikele 1 taotleda selle vähendamist. Antud juhul ei ole tegemist tarbijalepingutega. Kostja oli OÜ Servus Invest ainuosanik ja juhatuse liige. Käenduslepingu sõlmimise ajal (26.08.2008. a) kehtinud VÕS § 143 lg 1 järgi oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbija mõiste sätestas VÕS § 34, mille kohaselt tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus on nimetatud sätete alusel asunud seisukohale, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted ning et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (nt Riigikohtu 1.02.2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-21-148-11 p 13). Asja materjalidest ei nähtu, et kokku lepitud viivise- ja intressimäärad olnuksid ebamõistlikult suured. 26.08.2008. a kokkuleppes oli intressimäär 24% aastas ning viivisemäär 0,5% kalendripäevas, 10.09.2009. a kokkuleppes oli intressimäär 12% aastas ning viivisemäär 0,1% päevas, 30.08.2011. a kokkuleppes oli intressimäär 1% aastas ja viivisemäär 0,1% kalendripäevas. Tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tavapäraste intressi- ja viivisemääradega. 10.09.2009. a kokkuleppega on hageja kõrvalnõuete võlgnevust vähendanud, samuti on hageja vähendanud 30.08.2011. a kokkuleppe järgset viivist. Jooksvat viivist hageja ei nõua. Hageja nõuab kõrvalnõudeid ligikaudu samas summas mis on põhivõla summa.

30.08.2011. a kokkuleppe järgne kõrvalnõuete summa oli sama mis 10.09.2009. a kokkuleppes (70 980 krooni = 4536,45 eurot). Seega on kostja nõuet kahel korral tunnustanud. Poolte vahel 30.08.2011. a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma võlajäägilt intressi 1% aastas. Hagejal on õigus nõuda intressi alates kokkuleppe sõlmimisest 30.08.2011. a kuni uue intressivaba maksegraafiku alguseni 26.09.2013. a summas 262,54 eurot (intressi arvestus kontrollitud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Poolte vahel 30.08.2011. a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe punkti 7 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,1% päevas. Hagejal on õigus nõuda viivist kogu põhivõla summalt alates maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast 11.05.2014. a kuni hagi esitamiseni 21.11.2016. a summas 11 706,76 (viivisearvestus tl 11). Hageja on vähendanud nõuet 7558,72 euroni. Kostja ei ole viivise täiendavat vähendamist taotlenud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.