Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

täitmisavalduse Xxxxvastu laenu taganud hüpoteegi realiseerimiseks. Kohtutäituri läbiviidud enampakkumisel müüdi kinnisasi hinnaga 12 600 eurot hagejale. Täitetoimingu tasu oli 1251,18 eurot. Kinnisasja müügiga vähenes kostja võlgnevus laenuandjate, sh hageja ees 21.05.2013 kokku 11 348,82 euro võrra. See summa arvestati võrdses ulatuses laenuandjate nõuete rahuldamiseks. Kostja kohustus hageja ees vähenes 5674,41 euro ulatuses (11 348,82 : 2 = 5674,41). Kostja kohustuste katteks on kokku laekunud 8825,70 eurot. Selle on hageja arvestanud perioodil 28.09.2009 kuni 28.09.2010 tekkinud intressi (1489,36 eurot) ning osaliselt põhivõla ja viivise katteks (arvutuskäik t lk 23). Hageja nõue ei ole aegunud, sest kostja tunnustas nõuet 04.12.2012 e-kirjaga. Nähtuvalt 02.12.2012 Xxxxe-kirjast Xxxx selgitas Xxxx, et tagatise müügi oksjon ei lõppenud edukalt ning viitas sellele, et Xxxxpole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Xxxxesitas ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Xxxxsaatis 04.12.2012 e-kirja, milles lubas järgmisel nädalal otsustada ja vastata. Samuti kinnistas kostja, et on e-kirja kätte saanud ja mõtleb pakutule. Selle toimel ja vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-le 1 nõude aegumine katkes ja algas uuesti. Lisaks toimusid hageja ja kostja vahel seoses laenuga läbirääkimised perioodil 05.11.2012 kuni 23.07.2013. Seega toimusid läbirääkimised juba enne nõude aegumise katkemist nõude tunnustamisega 04.12.2012. Olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõpeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Kostja ei keeldunud läbirääkimistest ka pärast 23.07.2013 ekirja saamist, milles tehti kostjale järjekordsed ettepanekud kokkuleppe saavutamiseks. Arvestades, et kostja poolt võlgnevuse tasumise osas kaalutletud otsuse tegemine eeldab mõningast analüüsi ja rahaliste võimaluste ülevaatamist, võib hageja hinnangul pidada kuni 2nädalast viivitust mõistlikuks ajaks läbirääkimiste ettepanekule vastamiseks. Seega olnuks kostjal mõistlik aeg vastata kuni 06.08.2013. Seega ei hakanud aegumine uuesti 04.12.2012 kulgema, sest aegumine oli peatud vastavalt TsÜS § 167 lg-le 1 läbirääkimiste tõttu. Nõude aegumine katkes 04.12.2012 ning peatus läbirääkimiste tõttu kuni 06.08.2013, mistõttu hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 07.08.2013. Seetõttu on 28.06.2016 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud tähtaegselt. Xxxx loovutas 02.04.2012 lepinguga laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Seega olid hüpoteegiga tagatud mõlema laenuandja nõuded kostja vastu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 7 kohaselt tuleb lugeda, et kohustus täideti hüpoteegi müügist laekunud summadega võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Seega on hageja õigesti võtnud arvesse, et laenu taganud kinnistu müügist saadud rahast tuli lugeda laenulepingust tulenevad kostja kohustused hageja antud laenu osas täidetuks laekunud vahenditest poole ulatuses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Kinnisasja täitemenetluses müümisel on täiturile tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS § 174 lg 2 järgi sel viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Seega oli kohtutäituril õigus kinnisasja müügi tulemist täitekulud maha arvata. Seega ei pidanud hageja täitekulusid tasuma ega nõua kostjalt täitekulude hüvitamist, vaid on kostja vastu esitanud laenulepingust tuleneva nõude, mille võlgnevusest on arvestanud maha hüpoteegi realiseerimisest tuleneva hüvitise summas 1251,18 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on 7654,36 eurot, millele lisandub alates 21.05.2013 viivis määraga 0,022% päevas. Lähtudes maksekäsu kiirmenetluses kehtivast piirangust nõude suurusele, jääb hageja kokku nõudesumma 6400 euro juurde. Kostja seisukoht

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kinnitab, et on ajavahemikus 10.02.2010–30.12.2011 tasunud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 3151,29 eurot. Väär on hageja käsitus, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügiga vähenes kostja võlgnevus hageja ees üksnes 5674,41 euro ulatuses. Lepingu p 5.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenuandja I kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenuandja I ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingus sisalduvast laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Lepingu p 5.2.2 täpsustab, et hüpoteegiga on tagatud laenuandja I kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, kui laenuandja II loovutab nimetatud lepingust tulenevad laenusaaja II vastu suunatud nõuded laenuandjale I. Käesoleval juhul ei ole laenuandja II lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu laenuandjale I loovutanud. Hüpoteegiga olid tagatud üksnes laenuandja I (so Xxxx) nõuded kostja vastu. Vaatamata sellele, et hüpoteegi realiseerimise tulemusena on Xxxxkõik laenulepingust tulenevad nõuded kaetud, oleks Xxxxhagis esitatud väidetav võlanõue muu hulgas tänaseks aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tähtajalise laenulepingu aegumise kulgemine algab nõude sissenõutavaks muutumisega TsÜS § 147 lg 1 alusel. Xxxxnõue muutus sissenõutavaks 28.09.2010. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tasus võlgnevust osaliselt ajavahemikus 10.02.2010 kuni 30.12.2011 Seega algas nõude aegumine uuesti 31.12.2011 ning Xxxxlaenulepingust tulenev nõue aegus 01.01.2015. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue seoses täitetoiminguga. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nõuab Xxxxkostjalt 21.05.2013 hageja tasutud kohtutäituri tasu 1251,18 eurot. Hagile lisatud kohtutäituri arvest nähtub, et kohtutäituri tasu on nõutud vastavalt KTS §-le 38, mille kohaselt maksab selle sissenõudja (ehk Xxxx). Lisaks on hageja nõue 21.05.2013 makstud kohtutäituri tasu saamiseks aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike ja suuliste seisukohtade ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastab, et Xxxx(laenuandja I), Xxxx(laenuandja II), Xxxx(laenusaaja) ja Xxxx(omanik) sõlmisid 28.09.2009 laenulepingud, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (t lk 26-32), mille p-s 2.1 leppisid kokku, et lepingu sõlmimise seisuga on laenuandjal I laenusaaja vastu nõue summas 194 255 krooni (12 415,16 eurot), mille laenusaaja võlgneb laenuna. Laenuandja I ja laenusaaja leppisid kokku, et laenusaaja maksab laenuandjale intressi 1% laenusummalt kuus iga kuu 23ndaks kuupäevaks. Laenusaaja kohustub laenuandjale I laenusumma tagasi maksma laenuandja I kontole hiljemalt 28.09.2010. Lepingu p 5.1 kohaselt lepiti kokku, et omanik seab laenuandja I kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi summas 394 255 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 5.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenuandja I kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenuandja I ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingus sisalduvast laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Lepingu p 5.2.2 kohaselt on tagatud laenusaaja I kõik nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad laenuandja II ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingus sisalduvast laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, kui laenuandja II loovutab lepingust tulenevad laenusaaja vastu suunatud nõuded laenusaajale II. Pooled ei vaidle, et kostja laenu tagastamise kohustust kohaselt ei täitnud ning kostja on ajavahemikus 10.02.2010–30.12.2011 tasunud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 3151,29 eurot. Tuvastatud on, et hageja 05.04.2012 avalduse alusel müüs kohtutäitur

täitemenetluse raames Ardo Laurile kuulunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja hinnaga 12 600 eurot hagejale. Täitemenetluse tulemist arvestas kohtutäitur maha täitekulud summas 1251,18 eurot, mistõttu laekus täitemenetluse tulemusena võlgnevuse katteks 11 348,82 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas täitemenetluse tulem tulnuks arvestada täielikult hageja ees tekkinud võlgnevuse katteks ning kas hageja nõue on aegunud. 28.09.2009 lepingu p-st 5.2.2 tuleneb, et juhul, kui Xxxxloovutab laenulepingust tuleneva nõude hagejale, tagab hüpoteek ka laenulepingu p-s 3.1 nimetatud nõuet. Hageja esitatud 02.04.2012 nõude loovutamise lepingu järgi (t lk 68) loovutas Xxxxlaenulepingust tulenevad nõuded (mille suurust pole kohtule eraldi esile toodud) hagejale. Seega tagas hüpoteek ka loovutuse teel saadud Xxxxnõudeid. Hageja esitas 05.04.2012 täitmisavalduse (t lk 33-34), milles märkis nõude suuruseks 25 197,49 eurot, hõlmates ka loovutuse teel saadud nõuet. Arvestades hagiavalduses märgitud nõude kujunemiskäiku, mille kohaselt oli 30.12.2011 seisuga kostja tasunud hageja ees olevast võlgnevusest 3151,29 eurot (mis arvestati täielikult intressi ning viivise ja osaliselt põhivõlgnevuse katteks), oli 30.12.2011 seisuga laenuandjaga I sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurus 11 988,89 eurot, mis koosneb ainult põhivõlast. Arvestades viivisemäära (lepingu p-st 2.4 tulenevalt 0,022%) ja perioodil 30.12.2011 kuni 05.04.2013 viivitatud päevade arvu (462 päeva) oli laenulepingust I tulenev viivisenõue täitmisavalduse esitamise seisuga 1218,55 eurot. Kokku oli laenulepingust I tulenev nõue seega 13 207,44 eurot. Laenuandja II loovutatud nõude suurus pidi täitmisavaldusse märgitut arvestades olema 11 990,05 eurot. Kahe eri kohustuse katteks laekus raha täitemenetluse käigus pärast täitekulude mahaarvamist kokku 11 348,82 eurot. Poolte esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik või võlausaldaja oleks kooskõlas VÕS § 88 lg-tega 1-5 määranud, kumma kohustuse katteks on hageja täitemenetlusest laekunud raha arvestanud. Ka hageja ja kostja vahel pärast täitemenetluse toimumist peetud kirjavahetusest nähtub, et võlgnevustest räägitakse kogumis, mainimata eri laenulepinguid (t lk 66-67). VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja pole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tagatud olid kaks kohustust: laenulepingust I tulenev kohustus ja laenulepingust II tulenev kohustus, mis mõlemad muutusid põhinõude osas sissenõutavaks alates 29.09.2010. Mõlemad kohustused olid tagatud sama hüpoteegiga, mistõttu ei saa vastavalt VÕS § 88 lg 6 p-le 2 öelda, kumb kohustus oli võlausaldaja jaoks vähem tagatud. Samuti pole võimalik kohustuse täitmise järjekorda määrata VÕS § 88 lg 6 p-de 3 ja 4 järgi, sest kohustuste koormavus (intressid, viivised) ning tekkimise aeg oli mõlema kohustuse puhul sama. Kohus nõustub seetõttu hagejaga, et kohaldada tuleks VÕS § 88 lg-t 7, mille kohaselt tuleb lugeda, et täitemenetlusest saadud raha tuleb jagada võrdeliselt kõigi kohustuste katteks. Kuna laenulepingust I tulenev kohustus täitmisavaldusest nähtuvalt kokku 13 207,44 eurot ja laenulepingust II tulenev kohustus 11 990,05 eurot, jaotub täitemenetluse tulem järgmiselt: laenulepingu I katteks 5946,8 eurot (52,4%) ja laenulepingu II katteks 5402 eurot (47,6%). Seega, pärast täitetulemi mahaarvamist jäi laenulepingu I alusel nõue 21.05.2013 seisuga, arvestades ka perioodil 05.04.2013 kuni 21.05.2013 lisandunud viivist (kokku 1339,88 eurot), 7381,97 eurot. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 146 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt hageja ja kostja 28.09.2009 lepingust muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 29.09.2010. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule nõude osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja möönab, et aegumine katkes kostja poolt nõude osalise tasumisega TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kostja tasus

viimase makse 30.12.2011 (seda on kinnitanud ka hageja). Seega algas aegumine igal juhul uuesti 31.12.2011 (siis oleks aegumistähtaeg 31.12.2014). Hageja toob lisaks esile, et nõude aegumine katkes ka 04.12.2012 e-kirjaga, milles kostja tunnustas nõuet. Hageja lisatud kirjavahetusest (t lk 65) nähtub, et 02.12.2012 on hageja saatnud kostjale kirja, milles selgitab, et enampakkumine nurjus ning viitab sellele, et kostja pole võlgnevuselt tasunud intressi. Hageja pakub välja võimalusi seoses tagatise realiseerimisega. Kostja on kirjale 04.12.2012 vastanud, et lükkab vastamise ja otsustamise järgmisesse nädalasse ning mõtleb pakutule. Kohtu hinnangul on kostja 04.12.2012 e-kirjast raske nõude tunnustamist välja lugeda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt (Varul, P jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 504-505) hõlmab säte kõiki faktilisi tegusid, millest ilmneb võlgniku võla tunnustamise tahe. See on võlgniku toiming võlausaldaja suhtes, millest vaieldamatult järeldub teadlikkus nõude olemasolust. Oluline on, et võlgnik peab oma käitumisega teadmise võlast selgelt esile tooma. Nõude tunnustamiseks pole avaldus, milles üksnes lubatakse asjaga tegelda, kuid seda kohtu hinnangul kostja 04.12.2012 vastus on. Vastuses ei mainita võlgnevuse suurust (sellest pole juttu ka hageja 02.12.2012 kirjas) ega selle tasumise täpsemaid tingimusi, vaid üksnes lükatakse vastuse saatmine edasi järgmisse nädalasse. Seega ei loe kohus aegumistähtaega 04.12.2012 e-kirja põhjal nõude tunnustamise tõttu katkenuks. Hageja hinnangul peatus nõude aegumine perioodil 05.11.2012 kuni 23.07.2013, mil hageja ja kostja pidasid nõude üle läbirääkimisi. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-10-11 ps 10 rõhutanud, et „aegumine peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta.“ Kohus leiab, et hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi ajavahemikus 05.11.2012 (t lk 67) kuni 11.12.2012. Perioodil 05.11.2012 kuni 04.12.2012 vahetasid pooled mõtteid võlgnevuse tasumise kohta olukorras, kus toimunud oli esimene enampakkumine. Poolte kirjavahetus sel teemal, kus muu hulgas arutati kompromissivõimalust, kestis ca kuu aja jooksul ning lõppes kostja 04.12.2012 e-kirjas mõtlemiseks võetud tähtaja (nädala) möödumisel 11.12.2012. Kohus ei pea võimalikuks lugeda üle poole aasta hiljem, so 23.07.2013 hageja saadetud e-kirja, mille kirjutamise ajaks olid asjaolud muutunud (enampakkumisel kinnisasi müüdud) ning millele kostja ei reageerinud, lugeda läbirääkimiste osaks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimise tahtega vastanud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-15, p 11). Seega oli aegumine peatunud perioodil 05.11.2012 kuni 11.12.2012. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 (p-s 26) rõhutanud, et läbirääkimiste pidamine võib omada tähtsust nii nõude aegumise kui ka katkemise alusena. Kohtu hinnangul saab arvestada hageja väljatoodud aegumisele mõju avaldanud e-kirjavahetuse sisu perioodil 05.11.2012– 06.11.2012 ka nõude aegumise katkemise, mitte üksnes peatumise kontekstis. Nii on kostja 05. ja 06.11.2012 e-kirjades esitanud konkreetsed kompromissiettepanekud võlgnevuse (24 000 + 2000) tasumiseks graafikuga. Kostja esitatud võlgnevuse summast, mis on lähedane täitmisavaldusse märgitud summaga (25 197,49 eurot), võib järeldada, et kostja nõustus põhijoontes võlgnevuse suurusega, kuid soovis selle tasumist ajatada pikema perioodi peale. Kohtu arvates võib lugeda, et kostja tunnustas nõuet 06.05.2012 seisuga, mil oli aegumist uuesti katkestav mõju.

Kui arvestada, et nõude aegumine katkes 06.11.2012 ning aegumine oli peatunud kuni 11.12.2012, oli aegumistähtaja viimane päev 11.12.2015. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.06.2016, oli hageja nõue selleks ajaks aegunud. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib pärast nõude aegumist kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud, kostjal pole menetluses olnud esindajat ning ka toimikust ei nähtu, et kostja oleks asjas menetluskulusid kandnud, jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kohus ei määra kindlaks ka hageja menetluskulusid, sest need jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.