Matise Ehitus OÜ hagi OÜ BauEst vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Matise Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
13 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Matise Ehitus OÜ (registrikood 12355694), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja: OÜ BauEst (registrikood 11220064), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus osas, milles Matise Ehitus OÜ-lt mõisteti OÜ BauEst kasuks välja menetluskulud 6099,82 eurot ületavas osas. Jätta selles osas OÜ BauEst menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta rahuldamata Matise Ehitus OÜ hagi OÜ BauEst vastu võla 12.000.- euro ja viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt 0,25% päevas, kuid mitte enam kui 1.200,00 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 3.2 Jätta Matise Ehitus OÜ menetluskulud maakohtus täies ulatuses tema enda kanda. 3.3 Jätta OÜ BauEst menetluskulud maakohtus Matise Ehitus OÜ kanda. 3.4 Välja mõista Matise Ehitus OÜ-lt OÜ BauEst kasuks 6099,82 (kuus tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 82 senti) eurot menetluskulude katteks.
3.5 Välja mõista Matise Ehitus OÜ-lt OÜ BauEst kasuks viivised maakohtu menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 3.6 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Matise Ehitus OÜ kanda. 3.7 Välja mõista Matise Ehitus OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 967,50 eurot (üheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 50 senti) OÜ BauEst kasuks. 3.8 Välja mõista Matise Ehitus OÜ-lt OÜ BauEst kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Matise Ehitus OÜ (hageja) esitas 27.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus OÜ-lt BauEst (kostja) välja mõista 12 000 eurot ja viivise põhinõudelt 0,25% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1200 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.08.2014 alltöövõtulepingu, mille objektiks oli Kärdlas, Sadama 30a kinnistule ehitatava jahtide hoiu- ja remondihalli seina ja katuse kergpaneelide montaaž ning lisatarvikute tarne ja montaaž. Hageja teostas objektil tööd, kostja ei esitanud pretensioone ei tähtaegade rikkumise ega ka ebakvaliteetse töö osas, v.a. vaegtööd. Pärast tööde lõppu sõlmisid pooled 18.11.2014 täiendava suulise kokkuleppe, mille tingimused on kirjas hageja poolt 19.11.2014 kostjale saadetud e-kirjas. Pooled leppisid kokku selles, et kostja tellib hagejalt Rootsis asuval Gustafsbergi objektil ehitustöid, kus hageja peaks teostama katuse ja seinte kergpaneelide montaažitööd ca 3000 m2 ulatuses hinnaga 23 €/m2 + käibemaks, hageja seevastu alandab Kärdla Sadama objekti lepingu hinda 10 000 euro võrra ilma käibemaksuta. Sama kirjaga saatis hageja kostjale ka arve ja tööde lõppakti. Kostja tasus arve viivitusega, kuid lõppakt on siiani tagastamata. Pärast tööde lõpetamist Kärdla Jahisadamas ilmnesid objektil mõned väheolulised vaegtööd, mille hageja parandas ära 2014.a lõpus ja 2015.a alguses. 2015.a märtsis sai hagejale teatavaks, et kostja oli sõlminud Gustafsbergi objekti ehitustöödeks kokkuleppe kolmanda isikuga. Sellele eelnesid hageja korduvad päringud Rootsi töö kohta, millele kostja jättis vastamata. Hageja leidis, et kostja rikkus poolte vahel 18.11.2014 sõlmitud
täiendavat kokkulepet ning esitas 31.03.2015 kostjale täiendavast kokkuleppest taganemise avalduse. Seega tuleb kokkulepe tagasi täita ja kostjal tuleb täita hageja ees sõlmitud alltöövõtulepingut ning tasuda täiendavalt lepingutasu 12 000 eurot (10 000 eurot + käibemaks). Lisaks nõuab hageja lepingu p-s 6.3 kokkulepitud määras ehk 0,25% päevas viivise tasumist, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot.
3.Kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvi nõuet. Poolte vahel oli lepingu p-s 5.1 kokku lepitud, et katteplekid ja liistud peavad olema valmistatud 1 nädala jooksul peale avatäidete montaaži ja mõõtude võtmist ning paigaldatud 1 nädala jooksul pärast nende valmimist. Kuna kostja oli tööfrondi loomisega viivituses ning kõik avatäited ei olnud kostja poolt paigaldatud isegi veel 24.10.2014, sai hageja alustada lepingus kokkulepitud töödega hilinemisega. Isegi, kui hageja rikkus lepingu lõpp- ja vahetähtaegu, millega hageja ei nõustu, on hageja vastutus kostja ees välistatud VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 119 alusel, sest kostja oli peatöövõtjana viivituses hagejale tööfrondi tagamisega. Olukorras, kus hageja oleks olnud töödega viivituses, on kostja kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Hageja ei vastuta ka kostjale väidetavalt tekkinud 15 000 euro suuruse kahju tekkimise eest, sest asjaolu, et kostja hilines lõpptellijale töö üleandmisega, ei olnud tingitud hagejast. Hageja esitas alternatiivse taotluse leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni. Kostja leppetrahvi nõue ei ole proportsionaalne hageja väidetava lepingu rikkumise iseloomuga. Kostja poolt esile toodud asjaoludel ei saa kostja leppetrahvi nõue olla suurem kui 1 % töövõtulepingu maksumusest ehk kuni 480 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei teostanud kokkulepitud töid nõuetekohaselt ega tähtaegselt, mistõttu esitas kostja hagejale korduvalt pretensioone nii tööde kvaliteedi kui tähtaegade osas. 2014.a novembris teatas Yacht Service Kärdla OÜ (tellija) kostjale, et neil on tekkinud kahju töödega hilinemise tõttu ja nõudis kostjalt leppetrahvi 15 000 eurot. Kostja esitas samas summas leppetrahvi nõude hagejale, sest tööd hilinesid hageja süül. 18.11.2014 leppisid pooled kokku, et hageja kanda jääb leppetrahvist 10 000 eurot. 19.11.2014 saatis MA JR-le e-kirja milles esitas oma nägemuse eelmisel päeval sõlmitud kokkuleppe sisust, paludes seda vastuskirjaga kinnitada. Kostja seda ei teinud, sest mingeid kõrval- ega lisakokkuleppeid lisaks 10 000 euro suuruse trahvi maksmisele poolte vahel ei olnud. Kokkulepe oli vaid selles, et võimaluse korral annab kostja hagejale tööd Rootsis. Nimetatut kinnitab ka MA 19.11.2014 e-kirjale lisatud teostatud tööde lõpuakt, milles ongi kirjas kokkuleppe tegelik sisu – hageja aktsepteerib tööde mittevastavuse tõttu kohaldatud leppetrahvi 10 000 eurot. Kuivõrd 31.03.2015.a ettepanekus märgitud taganemise eeldused ei ole täidetud, ei saa seda dokumenti käsitleda taganemisavaldusena.
5.Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu siiski nõue 12 000 euro suuruses summas, siis tasaarvestab kostja oma nõudest vastava osa hageja nõudega. Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 31 765,23 eurot. Nimetatu tuleneb lepingu p-st 10.9, mis sätestab, et kui töövõtja ei täida tellimust tähtaegselt, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,25 % lepingulisest maksumusest iga ületatud päeva eest. Pooled olid lepingu p-s 5.1. kokku leppinud, et kergpaneelid tuleb hagejal paigaldada 25.08.2014.a. – 26.09.2014.a. Tööde lõplik valmimistähtaeg oli 10.10.2014. Hageja ei teinud töid valmis tähtaegselt ega nõuetekohaselt. Lepingu p 10.9 rikkumise eest on kostja õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi 23 697,87 eurot. Kuna hageja ületas ka vahetähtaegu vähemalt 32 päeva, on selle rikkumise eest ette nähtud leppetrahv lepingu p 11.4.2. järgi 0,5 % lepingu hinnast
päevas ning kostja on õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi selle eest summas 8067,36 eurot. Kostja ei ole minetanud leppetrahvi nõudeõigust VÕS § 159 lg 2 alusel, sest ta teatas leppetrahvi nõudest poolte kohtumisel 18.11.2014.
6.Juhul, kui kohus ei nõustu, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue, tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu kahju hüvitamise nõudega, mis tuleneb sellest, et hageja ei saanud oma töödega Kärdla Sadama objektil hakkama õigeaegselt ja nõuetekohaselt, mistõttu ei saanud kostja omakorda anda tähtaegselt töid üle Yachts Service Kärdla OÜ-le. Viimane arvestas kostja tasust seetõttu maha 15 000 eurot, millest tulenevalt on kostjal kahju hüvitamise nõue hageja vastu vähemalt 15 000 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 18.02.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 7316,18 eurot ja viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
8.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et nad sõlmisid 06.08.2014 alltöövõtulepingu, mille objektiks oli Kärdlas, Sadama 30a kinnistule ehitatava jahtide hoiu- ja remondihalli seina ja katuse kergpaneelide montaaž ning lisatarvikute tarne ja montaaž, mida tõendab ka nimetatud leping. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 18.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja seaduslikud esindajad MA ja JR täiendava suulise kokkulepe, kuid pooled vaidlevad nimetatud kokkuleppe sisu üle.
9.Kohus asus seisukohale, et kohtuistungil vande all üle kuulatud poolte seaduslike esindajate MA ja JR ütlustega leidis tõendamist, et 18.11.2014 kohtusid nimetatud isikud kostja kontoris, JR teavitas MA muuhulgas ka sellest, et kostjale tehti leppetrahv 15 000 eurot, kuna Kärdla objekt ei saanud õigeks ajaks valmis ja Yacht Service Kärdla OÜ kliendid ei saanud seetõttu jahte Kärdla Sadama hoiuhalli hoiule panna. Pooled leppisid 18.11.2014 kokkusaamisel kokku, et 5000 eurot leppetrahvist jääb kostja kanda ja hageja vähendab eeltoodust tulenevalt 06.08.2014 alltöövõtulepingus kokku lepitud lepinguhinda 10 000 eurot. Lisaks poolte vande all antud ütlustele tõendab eeltoodut ka MA e-kiri 19.11.2014 JR-le ja selle lisaks olev teostatud tööde lõpuakt, mille 5. real on märgitud, et tööde mittevastavuse ja 18.11.2014 kokkuleppe alusel vähendab töövõtja lepingus kokku lepitud lepinguhinda 10 000 eurot. Asjaolu, et hageja teostas kokkulepitud tööd puudustega, mistõttu tehti kostjale leppetrahv 15 000 eurot ja mille tulemusena pooled 18.11.2014 kokkuleppe sõlmisidki, leidis kohtuistungil tõendamist ka tunnistajate BT-L ja MP ütlustega, ning BT-L e-kirjadega hagejale koos fotodega ja MP 14.09.2014 e-kirjaga kostjale.
10.Poolte vande all antud ütlustega ja MA e-kirjadega JR-le saab lugeda tõendatuks ka selle, et JR kostja juhatuse liikmena lubas küll anda MA-le kui hageja juhatuse liikmele võimaluse korral tööd Rootsis, kuid pooled ei sõlminud 18.11.2014 konkreetset kokkulepet selles, et hageja saab just 3000 m2 suuruse kergpaneelide montaaži töö Gustafsbergi objektil Rootsis. Kohus asus seisukohale, et ainuüksi hageja sellekohane väide ja MA e-kirjad JR-le, milles ta pidevalt küsib Rootsi töö kohta, samuti ka 11.03.-13.03.2014.a MA ja HÄ vahel peetud e-kirjavahetus, seda ei tõenda. Kohus nõustus hagejaga, et JR poolt MA e-kirjadele vastamata jätmine on kummastav käitumine, kuid ometigi ei tõenda see asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nn konkreetse Rootsi töö osas. Nimetatud tõendid kogumis
tõendavad, et kostja lubab võimaluse korral tulevikus hagejale Rootsis tööd anda, kui selleks võimalus peaks tekkima.
11.Eeltoodut arvestades leidis kohus, et MA hageja juhatuse liikmena ja JR kostja juhatuse liikmena ei leppinud 18.11.2014 sõlmitud suulises kokkuleppes täiendavalt kokku, et hageja vähendab poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud lepinguhinda 10 000 euro võrra tingimusel, et kostja annab hagejale kergpaneelide paigaldustöö Rootsis Gustafsbergi objektil, vaid lepingu hinda vähendati kokkuleppeliselt seetõttu, et hageja poolt tehtud tööd Kärdla Sadama jahtide hoiuruumide objektil ei vastanud kokkulepitud lepingu tingimustele. Seega puudus hagejal alus taganeda poolte 18.11.2014 kokkuleppest. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutasu 12 000 eurot ja viivise väljamõistmist ning hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
12.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuluna kokku 9152,40 eurot, millest äriregistri väljavõtete saamise kulu on 18 eurot ja 7627 eurot (ilma käibemaksuta) on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi 57,45 tundi, tunnihinnaga 132,07 eurot. Kohus leidis, et õigusabikulu on põhjendatud 46,05 tunni ulatuses ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 7298,18 eurot (sh käibemaks, kuna kostjat esindav advokaadibüroo on käibemaksukohuslane) ja 18 eurot äriregistri väljavõtete saamise kulu, kokku 7316,18 eurot. Kuna kostja taotles kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldas kohus ka selle taotluse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.21.03.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 18.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, kui on jätnud käsitlemata hageja väited sellest, et 18.11.2014 kokkulepe ei saa poolte vahel kehtida, kuivõrd kostja on ise oma 12.04.2014 kirjas kokkuleppe kehtivusest ja siduvusest lahti öelnud. Sellele lisaks kinnitas kostja ka 07.01.2016 istungil, et viidatud kirjas on antud nõustumus sellele, et 18.11.2014 kokkulepe ei ole siduv, sest see on poolte kokkuleppel lõppenud. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatut, kui on jätnud hageja väited otsuses käsitlemata. Viidatud väiteid analüüsides oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et töövõtulepingu hinda alandava kokkulepe puudumise tõttu omab hageja kostja vastu töövõtulepingust tulenevat ja seni tasumata tasunõuet.
15.Kogu ulatuses on põhistamata kohtu seisukoht, et tõendamist leidis nii hageja poolne puudustega töö teostamine kui ka kokkulepitud tähtaja ületamine. Kohus ei ole täpsustanud, milles puudused seisnesid ning millist lepingu sätet hageja rikkus. Jääb selgusetuks, kas kohus arvestas hageja väidetega, et kostja oli viivituses hagejale tööfrondi tagamisega, mis välistab VÕS § 101 lg 3 ja § 119 lg 2 kohaselt hageja vastutuse tähtaegade ületamise eest, isegi kui hageja oleks esilagu kokkulepitud tähtaegu ületanud. Kui kohus tuvastas, et hageja teostas töö puudustega, oleks ta pidanud ka välja tooma, millises kvaliteedis pooled kokku leppisid ja milles seisnes kvaliteedi rikkumine.
16.Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kohus eiranud kõiki tõendeid, millele tugines 18.11.2014 kokkuleppe sisu osas hageja (s.o hageja seadusliku esindaja MA vande all antud ütlused, hageja esindaja seitsmel korral tehtud
päringud JR-le ja hageja 05.03, 09.03 ja 16.03.2015 e-kirjad). Ei ole eluliselt usutav, et kui pooled ei oleks 18.11.2014 kokku leppinud Rootsi töö andmises hagejale, et siis hageja oleks teinud JR-le seitse päringut, küsides, millal hagejaga kokkulepe sõlmitakse ja saatnud enne seda 19.11.2014 kostjale kinnitamiseks sõlmitud kokkuleppe põhitingimused. Ei ole ka usutav, et JR oleks jätnud neile vastamata, kui need oleks olnud täiesti põhjendamatud ega oleks omanud 18.11.2014 kohtumisel kokkulepituga mitte mingit seost. Hageja seletas kohtuistungil antud ütlustes, miks ta märkis 19.11.2014 akti reale nr 5 viite tööde mittevastavuse kohta. Ta tegi seda selleks, et Maksu- ja Tolliametil ei tekiks küsimusi, sest teise töö vastu lepingu hinna vähendamine on ebatavaline. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei pidanud hageja selgitust ustuvaks.
17.Kuigi hageja tõi menetluses välja, et kostja andis kohtuistungitel Rootsi töö osas vastuolulisi ütlusi, eitades esialgu 18.11.2014 kokkuleppe mistahes seost Rootsi töödega, siis vaatamata vastuoluliste ütluste andmisele luges kohus kostja seadusliku esindaja ütlused usaldusväärsemaks kui hageja omad. 08.10.2015 istungil eitas kostja esindaja, et 18.11.2014 oli juttu Rootsis töö teostamisest. 10.12.2015 istungil on aga kostja esindaja vande all öelnud, et juttu oli sellest, et ta võib hagejale edaspidi Rootsis tööd pakkuda. Kohus oleks pidanud 18.11.2014 kokkuleppe sisu tõlgendamisel lugema kostja seadusliku esindaja poolt antud ütluste vastuolu tõttu usaldusväärseks hageja esindaja ütlused. Hageja esindaja ei andnud vastuolulisi ütlusi, need riimuvad asjas esitatud teiste tõenditega ning need on eluliselt usutavad.
18.Hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et 18.11.2014 kokkusaamisel lubas kostja juhatuse liige võimaluse korral hagejale Rootsis tööd anda. Ainus tõend, mis seda kinnitab, on kostja vande all antud ütlus, mis on aga vastuolus hageja esindaja ütlustega. Ükski teine menetluses esitatud tõend seda ei kinnita. Hageja väidet toetavad lisaks vande all antud ütlustele ka seitse hageja poolt kostjale saadetud e-kirja, millele kostja ei vastanud. Selliste tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et kostja ei lubanud hagejale Rootsis tööd siduvalt, vaid üksnes võimaluse korral. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal puudus alus taganeda 18.11.2014 kokkuleppest. Maakohus leidis õigesti, et tõendamata on hageja väide, et hageja alandas tööde hinda seetõttu, et kostja kohustus andma hagejale Rootsis Gustafsbergi objektil tööd. Hageja poolt 19.11.2014 esitatud tööde lõppaktis on hageja vähendanud tööde eest saada olevat summat 10 000 euro võrra märkega - „tööde mittevastavus, kokkulepe 18.11.14“ (I kd tl 33). 19.11.2014 kostjale saadetud e-kirjas on hageja märkinud tingimused, milles tema hinnangul 18.11.2014 kokku lepiti. Kokkuleppe põhisisu kohaselt vähendab hageja tööde lõpphinda 10 000 euro võrra ning kostja annab Rootsis oleva objekti (Gustafsberg) katuse ja seinte kergpaneelide montaažitööd MA-le (I kd tl 32). Puuduste kohta ei märkinud hageja e-kirjas midagi. Hageja palus kostjalt e-kirjas märgitule kinnitust. Kostja ei ole e-kirjale vastanud.
22.Maakohtus 10.12.2015 kohtuistungil kostja seadusliku esindaja JR vande all antud seletuse kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde hinda vähendatakse 10 000 euro võrra, kuna hageja ei pidanud kinni tähtajast, mille tõttu tekkis tellijal kahju, samuti olid töös puudused. JR selgitas, et eelnevalt oli kostja leppinud kokku tööde tellijaga, et kostja maksab viimasele leppetrahvi 15 000 eurot, kuna objekti ei saadud õigel ajal valmis. Lisaks seletas JR, et 18.11.2014 ei olnud kostjal pakkuda hagejale Rootsis ühtegi objekti. Ta lubas hagejale edaspidi Rootsis tööd pakkuda, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid ei olnud. Hageja seaduslik esindaja MA vande all antud seletuse kohaselt leppisid pooled 18.11.2014 kokku, et hageja vähendab lepingutasu 10 000 eurot ja vastutasuks annab kostja temale paneelipaigaldustööd Rootsis Gustafsbergi objektil. Nimetatud objekti ta ei saanud. Kostja pakutud teisest Rootsis asuvast objektist, mille maht oli 600 m2, hageja loobus, kuna ta ei oleks kaotatud 10 000 eurot tagasi saanud.
23.Kolleegium leiab, et JR seletus on kooskõlas hageja poolt 19.11.2014 esitatud tööde lõppaktiga, mille kohaselt oli hinna vähendamise põhjuseks tööde mittevastavus. MA seletus on aga vastuolus tema enda koostatud tööde lõppaktiga, kuna MA seletuse kohaselt oli hinna alandamise põhjuseks kostja kaudu Rootsis Gustafsbergi objektil saadav töö. MA selgitas, et tööde lõppaktis olev viide tööde mittevastavusele on tehtud sellepärast, et kui Maksu- ja Tolliamet küsib hinna vähendamise kohta, siis on selleks olemas loogiline põhjus. Kolleegium leiab, et see selgitus ei ole veenev. Hageja ei ole põhjendanud, miks võiks kokkuleppelisest hinna vähendamisest tekkida maksuõiguslikke küsimusi. JR ütlusi toetab ka kostja ning tellija vahel 05.12.2014 sõlmitud ehitustööde üleandmisevastuvõtmise akt, mille kohaselt vähendatakse kostjale makstavat summat 15 000 euro võrra seoses lepingu tähtaja ületamisega ning sandwichpaneelide ebakvaliteetse ja puudustega paigaldusega (I kd tl 89). Seda, et tellija vähendas kokkulepitud summat 15 000 euro võrra nähtub ka tunnistajate BT-L (kostja töötja) ja MP (tellija Yacht Service Kärla OÜ osanik) ütlustest.
24.Hageja on viidanud, et kostja seaduslik esindaja JR on andnud vastuolulisi ütlusi. Kolleegium märgib, et 08.10.2014 istungil esitatud väite, et 18.11.2014 ei olnud juttu Rootsis töö tegemisest, on esitanud kostja lepinguline esindaja Taivo Ruus, mitte seaduslik esindaja JR. Lepingulise esindaja väide ei ole tõend ning ei anna alust lugeda JR ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohus on eelnevalt selgitanud, et JR ütlusi toetavad ka teised tõendid.
25.Ebaõige on hageja väide, et maakohus on eiranud hageja saadetud e-kirju. Maakohus ei ole neid eiranud, vaid on leidnud, et need ei tõenda hageja väidetut. Kuigi hageja on 2014.a detsembris – 2015.a märtsis küsinud e-kirjades korduvalt töö kohta Rootsis, millele kostja ei ole vastanud, ei tõendada need ka ringkonnakohtu hinnangul siduvat kokkulepet Rootsis asuva töö kohta. Puuduvad dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks kostja tahteavaldus siduva kokkuleppe sõlmimiseks. TsÜS § 68 lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Väiteid sellise kokkuleppe või praktika olemasolu kohta ei ole asjas esitatud. Kostja seaduslik esindaja JR ei kinnitanud ka vande all antud seletuses, et pooltel oli kokkulepe, et hageja saab töö Rootsis Gustafsbergi objektil. Kolleegiumi hinnangul ei ole ainuüksi hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus (mis on osaliselt vastuolus tema koostatud tööde lõppaktiga) ning tema saadetud e-kirjad piisavad selleks, et lugeda tõendatuks hageja väidet, et hinda
vähendati selletõttu, et kostja lubas anda hagejale vastutasuks töö Rootsis Gustafsbergi objektil.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja kindlaks teha, milles täpselt seisnes hageja poolne töövõtulepingu rikkumine. Vaidluse lahendamiseks on vaja selgeks teha 18.11.2014 kokkuleppe sisu. Arvestades, et lõppaktis on hageja ise tunnistanud tööde mittevastavust ning tõendamata on siduva kokkuleppe olemasolu töö saamiseks Rootsis Gustafsbergi objektil, siis on maakohus põhjendatult leidnud, et tööde hinda vähendati töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu.
27.Hageja on seisukohal, et sõltumata 18.11.2014 kokkuleppest taganemise kehtivusest on kokkulepe kehtivuse kaotanud, kuivõrd kumbki pool ei soovi olla sellega seotud. Sisuliselt on hageja väitnud, et 18.11.2014 leping on lõppenud poolte hilisema kokkuleppega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja 20.05.2015 vastuse p-dest 3.10-3.11 järeldub, et kostja näeb 18.11.2014 kokkuleppe lõpetamist sellisena, et poolte vahelised lepingulised suhted taastuvad endises mahus ning hageja maksab kostjale 51 286,10 eurot. Sellistel tingimustel 18.11.2014 kokkuleppe lõpetamisega ei ole hageja nõustunud. Seega ei saa väita, et pooled on jõudnud 18.11.2014 lepingu lõpetamises kokkuleppele.
28.Ülaltoodule tuginedes on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 46,05 töötunni eest 6081,82 eurot, millele lisandub käibemaks 1216,36 eurot, ja 18 eurot äriregistri väljavõtte kulu, kõik kokku 7316,18 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindaja ajakulule ega tunnitasu määrale (132,07 eurot) sisulisi vastuväiteid esitanud. Siiski leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kostja õigusabikuludelt välja käibemaksu. Kostja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6099,82 eurot ületavas osas (7316,18 – 1216,36).
30.Kuigi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda, kuna TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). 17.03.2017 esitatud nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: apellatsioonkaebusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 8h 25min; ringkonnakohtu 09.03.2017 kirjaga tutvumine ja kliendiga nõupidamine 10min ja menetluskulu nimekirja koostamine 25min. Kostja esindaja töötunni hind on 135 eurot käibemaksuta. Kokku palus kostja hagejalt välja mõista 1215 eurot ja viivise. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium
leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse mahtu tuleb apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 7 tundi. Põhjendatud on ka ringkonnakohtu kirjaga tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu 10 minutit. Menetluskulu nimekirja koostamise ajakulu 25 minutit ei ole põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole see põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 7 tundi 10 minutit. Kostja esindaja tunnitasu määr jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 967,50 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.