Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.02.2016.a. avatud e-toimiku kaudu 2-15-6374
Kohtuasi
Xxxx OÜ hagi OÜ Xxxx vastu võla 12.000.- euro ja viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt 0,25% päevas, kuid mitte enam kui 1.200,00 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 13.200.- eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), hageja seaduslik esindaja Xxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo Sorainen AS, registrikood 10876331, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Kostja OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx), kostja seaduslik esindaja Xxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (Advokaadibüroo Triniti OÜ, registrikood 11984324, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
10.12.2015.a. ja 07.01.2016.a.
Resolutsioon.
1.Jätta rahuldamata XxxxOÜ hagi OÜ Xxxx vastu võla 12.000.- euro ja viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt 0,25% päevas, kuid mitte enam kui 1.200,00 eurot, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
2.Jätta XxxxOÜ menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
3.Jätta OÜ Xxxx menetluskulud XxxxOÜ kanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt OÜ Xxxx kasuks 7316,18 (seitse tuhat kolmsada kuusteist eurot ja 18 senti) eurot menetluskulude katteks.
5.Välja mõista XxxxOÜ-lt OÜ Xxxx kasuks viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.
1.Pooled sõlmisid 06.08.2014.a. alltöövõtulepingu, mille objektiks oli xxxx kinnistule ehitatavate jahtide hoiu- ja remondihalli seina ja katuse kergpaneelide montaaž ning lisatarvikute tarne ja montaaž.
2.Hageja sõnul teostas ta objektil tööd, kostja ei esitanud pretensioone ei tähtaegade rikkumise ega ka ebakvaliteetse töö osas, v.a. vaegtööd.
3.18.11.2014.a. sõlmisid hageja ja kostja seaduslikud esindajad täiendava suulise kokkuleppe, mille tingimused on kirjas hageja poolt 19.11.2014.a. kostjale saadetud e-kirjas. Hageja väidetel leppisid pooled 18.11.2014.a. kokku selles, et kostja tellib hagejalt Rootsis asuval Gustafsbergi objektil ehitustöid, kus hageja peaks teostama katuse ja seinte kergpaneelide montaažitööd ca 3000 m2 ulatuses hinnaga 23 €/m2 + käibemaks, hageja seevastu alandab xxxx objekti lepingu hinda 10.000.- € võrra ilma käibemaksuta. Sama kirjaga saatis hageja kostjale ka arve ja tööde lõppakti. Kostja tasus arve viivitusega, kuid lõppakt on siiani tagastamata.
4.Pärast tööde lõpetamist Kärdla Jahisadamas ilmnesid objektil mõned väheolulised vaegtööd, mis hageja parandas ära 2014.a. lõpus ja 2015.a. alguses.
5.2015.a. märtsis sai hagejale teatavaks, et kostja oli sõlminud täiendava kokkuleppe Gustafsbergi objekti ehitustöödeks kolmanda isikuga. Hageja küsis kostjalt nimetatu kohta aru, kostja hageja e-kirjadele ei vastanud.
6.Hageja on seisukohal, et kostja rikkus poolte vahel 18.11.2014.a. sõlmitud täiendavat kokkulepet ning 31.03.2015.a. esitas hageja kostjale täiendavast kokkuleppest taganemise avalduse, milles oli seisukohal, et kuivõrd kostja rikkus poolte täiendavat kokkulepet saada tööd Rootsis, ei toimunud ka Kärdla Jahisadama objekti tööde lõpphinna vähendamist 10.000.- euro võrra.
7.Hageja leiab, et kuivõrd lepingust taganemise eeldused olid täidetud, sest kostja rikkus oluliselt lepingut jättes hagejalt tellimata töö Rootsis asuval objektil, oli hageja õigustatud täiendavast kokkuleppest taganema. Kuna hageja vähendas Kärdla sadama objekti lõpptööde maksumust 10.000.- euro võrra eesmärgil, et saab töö Rootsis, kuid kostja jättis omapoolse kohustuse täitmata, oli hagejal õigus lepingust taganeda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kokkulepe tagasi täita ja kostjal tuleb täita hageja ees sõlmitud alltöövõtulepingut ning tasuda täiendavalt lepingutasu 12.000.- eurot (10.000.eurot + käibemaks).
8.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised tõendid: poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping B.14.005E/AL-01, Xxxxi e-kirja 19.11.2014.a. koos teostatud tööde lõpuaktiga, Xxxxi e-kirja 02.02.2015.a. Xxxx, väljavõtte XxxxOÜ kontost kostja poolt tehtud maksete kohta hagejale, Xxxxi e-päringud Xxxx seoses Rootsi objektiga, Xxxxi 31.03.2015.a. täiendavast kokkuleppest taganemise avalduse, kostja vastuse 16.04.2015.a. hageja lepingust taganemise avaldusele, poolte esindajate e-kirjavahetuse ja konstateeringu sellest, et kokkulepet ei saavutatud ja pöördutakse kohtusse, poolte vahelise e-kirjavahetuse Kärdla objekti vaegtööde osas, Xxxxi e-kirja 19.11.2014.a., millelt on näha, mis on e-kirja manusteks ja mis kuupäeval see on saadetud, Xxxxe-kirja 02.12.2014.a., 14.10.2014 e-kirjavahetuse Xxxxja Xxxxi vahel, Xxxxi 24.10.2014 e-kirja Xxxx, XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel sõlmitud rendilepingu, ehitustööde päeviku väljavõtted perioodist 02.09.-29.09.2014.a. ja 07.10.-13.10.2014.a., 11.03.-13.03.2014.a. Xxxxi ja Xxxxi (Xxxx) vahel peetud e-kirjavahetuse, Xxxx AB veebilehe väljatrüki ning XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel sõlmitud rendilepingu. Hageja taotles üle kuulata vande all XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxi.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel sõlmiti alltöövõtuleping Kärdla jahisadama objektil tööde teostamiseks, kuid kostja sõnul ei saanud hageja kokkulepitud tööde teostamisega hakkama. Hageja ei teostanud kokkulepitud töid ei nõuetekohaselt ega tähtaegselt. Etteheiteid töö kvaliteedi ja tähtaegade osas tehti hagejale nii telefoni teel kui ka e-kirjadega kostja projektijuhi Xxxxpoolt. Mõned pretensioonid esitas hagejale ka XxxxOÜ esindaja Xxxx. Kostja juhatuse liige Xxxxesitas pretensiooni hagejale 10.10.2014.a. Hageja töödega hilinemise tõttu tegi kostja osa töid ka ise, mille kohta tegi tasaarvelduse avalduse hagejale.
10.2014.a. novembris teatas XxxxOÜ kostjale, et neil on tekkinud kahju töödega hilinemise tõttu ja nõudis kostjalt leppetrahvi 15.000.- eurot. Kostja esitas samas summas leppetrahvi hagejale, sest tööd hilinesid hageja süül. 18.11.2014.a. leppisid pooled kokku, et hageja kanda jääb leppetrahvist 10.000.- eurot.
11.19.11.2014.a. saatis Xxxx Xxxx e-kirja milles esitas oma nägemuse eelmisel päeval sõlmitud kokkuleppe sisust paludes seda vastuskirjaga kinnitada. Kostja seda ei teinud, sest mingeid kõrval- ega lisakokkuleppeid lisaks 10.000.- euro suuruse trahvi maksmisele poolte vahel ei olnud. Kokkulepe oli vaid selles, et võimaluse korral annab kostja hagejale tööd Rootsis, konkreetsest objektist ja ruutmeetritest Xxxx Xxxx ei rääkinud. Nimetatut kinnitab ka Xxxxi 19.11.2014.a. e-kirjale lisatud teostatud tööde lõpuakt, milles ongi
kirjas kokkuleppe tegelik sisu – hageja aktsepteerib tööde mittevastavuse tõttu kohaldatud leppetrahvi 10.000.- eurot.
12.Kostja sõnul andis ta tööd põhitöövõtjale üle 05.12.2014.a. Ka sealt nähtub hageja ebakvaliteetse töö ja mittetähtaegse töö eest leppetrahv 15.000.- eurot. Sealt nähtub ka see, et hageja mittekvaliteetse töö tõttu ütlesid kliendid XxxxOÜ-le üles lepingud, millega kaasnes majanduslik kahju nimetatud äriühingule.
13.Kostja väidetel kõrvaldas hageja oma töös puudusi alles 2015.a. jaanuaris. Peale puuduste kõrvaldamist teostas kostja hagejale viimase osamakse 02.02.2015.a. pidades kinni leppetrahvi 10.000.- eurot.
14.Ootamatult sai kostja hagejalt 31.03.2015.a. 18.11.2014.a. kokkuleppest taganemise avalduse ja nõude tasuda veel 14.816,52 eurot. Kostja selgitas hagejale, et taganemise eeldused ei ole täidetud, sest sellist kokkulepet nn Rootsi tööde osas, nagu hageja väidab olevat, ei ole sõlmitud. Tegelikult sõlmitud kokkulepet ei ole kostja aga rikkunud. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe nn Rootsi tööde osas, puudusid hagejal eeldused 18.11.2014.a. kokkuleppest taganemiseks, sest kokkulepet Rootsis töö tegemiseks ei olnud, vaid 10.000.- eurot oli leppetrahv, mille hageja pidi maksma. Kuivõrd 31.03.2015.a. ettepanekus märgitud taganemise eeldused ei ole täidetud, ei saa seda dokumenti käsitleda taganemisavaldusena.
15.Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu siiski nõue, palub kostja selle tasaarveldada kostja osa nõudega hageja kogunõude vastu. Kostja väidetel on temal hageja vastu leppetrahvi nõue summas 31.765,23 eurot. Nimetatu tuleneb lepingu p-st 10.9, mis sätestab, et kui töövõtja ei täida tellimust tähtaegselt, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,25 % lepingulisest maksumusest iga ületatud päeva eest. Lepingu p 11.4.2 kohaselt on õigus nõuda leppetrahvi lisaks kahju hüvitamise nõudele. Kostja on seisukohal, et pooled olid lepingu p-s 5.1. kokku leppinud, et kergpaneelid tuleb hagejal paigaldada 25.08.2014.a. – 26.09.2014.a. Tööde lõplik valmimistähtaeg oli 10.10.2014.a. Kuna hageja ei saanud töödega hakkama, s.o. ei teinud töid valmis ei tähtaegselt ega ka nõuetekohaselt, teatas kostja 10.10.2014.a. hagejale, et hageja hilinemine põhjustab kogu ehitise hilinemise. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ega teostanud vaegtöid aga enne 2015.a. veebruari. Pealegi on tööd kuni tänaseni üle andmata. Lepingu p 10.9 rikkumise eest leiab kostja end olevat õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi 23.697,87 eurot. Kuna hageja ületas ka vahetähtaegu vähemalt 32 päeva, on selle rikkumise eest ette nähtud leppetrahv vastavalt lepingu p 11.4.2. järgi 0,5 % lepingu hinnast päevas ning kostja leiab end õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi ka selle eest summas 8067,36 eurot. Kostja on seisukohal, et ta ei ole minetanud leppetrahvi nõudeõigust VÕS § 159 lg 2 alusel, sest ta teatas leppetrahvi nõudest poolte kohtumisel 18.11.2014, mida hageja ise oma 19.11.2014 ekirjas aktsepteeris. Pealegi pidas kostja viimase osamakse hagejale tasumisel 02.02.2015.a. 10.000.- eurot leppetrahvi ka temalt kinni. Kostja kordas varem esitatud leppetrahvi nõuet ka oma 16.04.2015 kirjalikus vastuses hagejale, kui hageja teatas, et ta taganeb 18.11.2014.a. kokkuleppest. Mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks peaks jääma hageja hinnangul rikkumise avastamise ja aegumise vahele nagu on leidnud oma lahendis 3-2-1-44-09 p 10 jt ka Riigikohus.
16.Juhuks kui kohus ei nõustu, et kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue, tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu kahju hüvitamise nõudega, mis tuleneb sellest, et hageja ei saanud oma
töödega Kärdla Sadama objektil hakkama õigeaegselt ja nõuetekohaselt, mistõttu ei saanud kostja omakorda anda tähtaegselt töid üle XxxxOÜ-le, viimane arvestas kostja tasust seetõttu maha 15.000.- eurot, millest tulenevalt on kahju hüvitamise nõue kostjal hageja ees vähemalt 15.000.- eurot. Kostja on nõudnud hagejalt kahju hüvitamist hiljemalt 30.04.2015.a., hageja pole kahju hüvitanud.
17.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile, samuti leppetrahvi ja kahjunõude olemasolu tõendamiseks esitas hageja järgmised tõendid: Xxxx pretensioonidega e-kirjad hagejale koos fotodega ja tööde teostamise graafikuga, xxxx OÜ e-kirjad ja arved, Xxxx 14.09.2014 e-kirja Xxxx OÜ-le ning fotod vaidlusalusest objektist. Kostja taotles üle kuulata vande all OÜ Xxxx juhatuse liikme Xxxx ning tunnistajad Xxxxi ja Birgit Tohus-Leppiku. Hageja seisukoht kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise tasaarvestuse avalduse osas.
18.Kostjal ei ole hageja ees leppetrahvi nõuet, millest tulenevalt ei saa ta seda ka tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Kõigepealt ei vasta tõele kostja väide nagu oleks pidanud hageja lõpetama lepingu esemeks olevate kergpaneelide montaaži ning lisatarvikute tarne ja paigaldamise hiljemalt 10.10.2014.a.. Kostja nimetatud väide on tõendamata. Poolte vahel oli lepingu p-s 5.1 kokku lepitud, et katteplekid ja liistud peavad olema valmistatud 1 nädala jooksul peale avatäidete montaaži ja mõõtude võtmist ning paigaldatud 1 nädala jooksul pärast nende valmimist. Kuna kostja oli tööfrondi loomisega viivituses ning kõik avatäited ei olnud kostja poolt paigaldatud isegi veel 24.10.2014.a., kusjuures hageja ei mäleta millal paigaldati kostja poolt katuseluugid, mis on samuti avatäited, ning kas need olid viimased avatäited, mida objektil paigaldati, sai hageja alustada lepingus kokkulepitud töödega hilinemisega. Kostja hinnangul on ka arusaamatu miks arvestab hageja lepptrahvi 16. aprillini 2015.a., kui tööd võeti kostja poolt vastu 18.11.2014.a., mida kinnitab tööde vastuvõtmise akt ning selle eest ka kostja tasumine. Eeltoodust tulenevalt pidi leppetrahvi arvestus lõppema igal juhul 18.11.2014.a. Kostja on seisukohal, et isegi kui hageja rikkus lepingu lõpp- ja vahetähtaegu, millega hageja ei nõustu, on hageja vastutus kostja ees välistatud VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 119 alusel, sest kostja oli peatöövõtjana viivituses hagejale tööfrondi tagamisega.
19.Hageja seisukoha kohaselt ei vastuta ta ka kostjale väidetavalt tekkinud 15.000.- euro suuruse kahju tekkimise eest, sest asjaolu, et kostja hilines lõpptellijale töö üleandmisega ja ei suutnud luua lõpptellijale jahtide majutamiseks vajalikke tingimusi 30. septembriks 2014.a., ei olnud tingitud hagejast ning hageja lepingu rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel puudub kausaalne seos. Hageja vastutuse kostjale tekkinud kahju eest välistavad VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 119 lg 2.
20.Vaatamata eeltoodule esitas hageja alternatiivse taotluse leppetrahvi vähendamiseks ning on seisukohal, et kostja poolt leppetrahvi nõue, mis moodustab 60 % töövõtulepingu maksumusest ei ole proportsionaalne ka hageja väidetava lepingu rikkumise iseloomuga. Kostja poolt esile toodud asjaoludel ei saa kostja leppetrahvi nõue olla suurem kui 1 % töövõtulepingu maksumusest ehk kuni 480.- eurot.
Kohtuotsuse põhjendused.
21.Vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu.
22.Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 06.08.2014.a. alltöövõtulepingu, mille objektiks oli Kärdlas, Sadama 30a kinnistule ehitatavate jahtide hoiu- ja remondihalli seina ja katuse kergpaneelide montaaž ning lisatarvikute tarne ja montaaž, mida tõendab ka nimetatud leping (I kd t/l 13-22) ning pooled ei vaidle ka selle üle, et 18.11. 2014.a. sõlmisid hageja ja kostja seaduslikud esindajad Xxxx ja Xxxx täiendava suulise kokkulepe, kuid pooled vaidlevad nimetatud kokkuleppe sisu üle, võtab kohus kohtuotsuses kõigepealt seisukoha selles milles pooled 18.11.2014.a. täiendavalt suuliselt kokku leppisid ning kas hageja oli õigustatud 31.03.2015.a. nimetatud kokkuleppest taganema nagu ta kostjale tehtud avalduses (I kd t/l 38-39) tegi või puudusid selleks alused.
23.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil vande all üle kuulatud poolte seaduslike esindajate Xxxx ja Xxxx ütlustega leidis tõendamist see, et 18.11.2014.a. kohtusid nimetaud isikud OÜ Xxxx kontoris, Xxxx teavitas Xxxx muuhulgas ka sellest, et peatöövõtja tegi OÜ-le Xxxx leppetrahvi 15.000.- eurot, kuna Kärdla objekt ei saanud õigeks ajaks valmis ja Xxxx OÜ kliendid ei saanud seetõttu jahte Kärdla Sadama hoiuhalli hoiule panna. Pooled leppisid 18.11.2014.a. kokkusaamisel kokku, et 5000.- eurot leppetrahvist jääb OÜ Xxxx kanda ja Xxxx OÜ vähendab eeltoodust tulenevalt 06.08.2014.a. alltöövõtulepingus kokku lepitud lepinguhinda 10.000.- eurot. Kohtu hinnangul tõendab nimetatut lisaks poolte vande all antud ütlustele ka Xxxx e-kiri 19.11.2014.a. Xxxx ja selle lisaks olev teostatud tööde lõpuakt, mille 5. real on märgitud, et tööde mittevastavuse ja 18.11.2014.a. kokkuleppe alusel vähendab töövõtja lepingus kokku lepitud lepinguhinda 10.000.- eurot (I kd t/l 32-33). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja teostas kokkulepitud tööd puudustega, mistõttu tegi peatöövõtja töö lõpptellijale ehk kostjale leppetrahvi 15.000.- eurot ja mille tulemusena pooled 18.11.2014.a. kokkuleppe sõlmisidki, leidis kohtuistungil tõendamist ka tunnistajate Xxxxja Xxxxi ütlustega, kelle sõnul oli hageja tööga Kärdla Sadama objektil palju probleeme nii töö kvaliteedi kui tähtaegadest kinnipidamisega (II kd 93-94 ja 102-103) ning ka Xxxx pretensioonidega e-kirjade näol hagejale koos fotodega (I kd t/l 65-86) ja Xxxx 14.09.2014 ekirjaga Xxxx OÜ-le (I kd t/ 189-190).
24.Kohtu hinnangul saab lugeda poolte vande all antud ütlustega ja Xxxxi e-kirjadega Xxxx tõendatuks ka selle, et XxxxOÜ Xxxx juhatuse liikmena lubas küll anda Xxxxile kui XxxxOÜ juhatuse liikmele võimaluse korral tööd Rootsis kas siis OÜ Xxxx või Xxxx AB kaudu, kellega Xxxxon osanike kaudu seotud, kuid pooled ei sõlminud 18.11.2014.a. konkreetset kokkulepet selles, et XxxxOÜ saab just 3000 m2 suuruse kergpaneelide montaaži töö Gustafsbergi objektil Rootsis, nagu väidab hageja. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja sellekohane väide ja Xxxxi e-kirjad Xxxx, milles ta pidevalt küsib Rootsi töö kohta (I kd t/l 36), samuti ka 11.03.13.03.2014.a. Xxxxi ja Xxxxi (Xxxx) vahel peetud e-kirjavahetus hageja poolt väidetud kokkulepet poolte vahel ei tõenda. Kohus nõustub küll hagejaga selles, et Xxxxpoolt Xxxxi ekirjadele vastamata jätmine on küll kummastav käitumine, kuid ometigi ei tõenda see asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud hageja poolt väidetud kokkulepe nn konkreetse Rootsi töö osas.
Nimetatud tõendid kogumis tõendavad, et kostja lubab võimaluse korral tulevikus hagejale Rootsis tööd anda, kui selleks võimalus peaks tekkima.
25.Arvestades kohtuotsuse p-des 23 ja 24 märgitut, leiab kohus, et Xxxx XxxxOÜ juhatuse liikmena ja Xxxx OÜ Xxxx juhatuse liikmena ei leppinud 18.11.2014.a. sõlmitud suulises kokkuleppes täiendavalt kokku, et hageja vähendab poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud lepinguhinda 10.000.- euro võrra tingimusel, et kostja annab hagejale kergpaneelide paigaldustöö Rootsis Gustafsbergi objektil, vaid lepingu hinda vähendati kokkuleppeliselt seetõttu, et hageja poolt tehtud tööd Kärdla Sadama jahtide hoiuruumide objektil ei vastanud kokkulepitud lepingu tingimustele.
26.Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 25 seisukohale, et poolte vahel 06.08.2014.a. sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud lepinguhinda vähendati 18.11.2014.a. suulise kokkuleppega 10.000.- euro võrra põhjusel, et hageja tehtud töö Kärdla sadama objektil ei vastanud lepingu tingimustele, puudus hagejal alus taganeda poolte 18.11.2014.a. kokkuleppest põhjusel, et kostja ei andnud hagejale tööd Rootsis Gustafsbergi objektil, sest kohus asus seisukohale, et sellist konkreetset kokkulepet nn Rootsi töö saamiseks poolte vahel ei olnud.
27.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt lepingutasu 12.000.- (10.000+käibemaks 20%) euro väljamõistmist ja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
28.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
29.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude lepingutasu väljamõistmiseks rahuldamata, ei analüüsi kohus kohtuotsuses kostja väiteid ja hageja vastuväiteid leppetrahvi ja kahju hüvitamise tasaarvestamiseks, sest nõue mille tasaarvestamiseks kostja oma nõuded esitas, jääb rahuldamata. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
30.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata järgmised tõendid: poolte esindajate e-kirjavahetuse ja konstateeringu sellest, et kohtuvälist kokkulepet käesolevas vaidluses poolte vahel ei saavutatud, poolte vahelise e-kirjavahetuse Kärdla objekti vaegtööde osas, sest vaidlus puudub selles, et vaegtööd objektil olid ja hageja neid ka tegi, XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel sõlmitud rendilepingu, ehitustööde päeviku väljavõtted perioodist 02.09.-29.09.2014.a. ja 07.10.-13.10.2014.a. ning fotod ja tööde teostamise graafiku, sest kohtuotsuses puudub vajadus hinnata kas tööd teostati vaidlusalusel objektil tähtaegselt või mitte, kuna leppetrahvi maksmise kohustust hageja poolt kostjale tasaarvestatuna ei tõusetu põhinõude rahuldamata jätmise tõttu. Ka ei olnud tööde teostamise graafik poolte vahel sõlmitud lepingu lisa. Kohus jätab tõenditena arvestamata ka Xxxx AB veebilehe väljatrüki ning XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel sõlmitud rendilepingu ning XxxxOÜ e-kirjad ja arved, sest need tõendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid või vastuväiteid hagile ulatuses, mis käesoleva kohtuvaidluse lahendamiseks on vajalik.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
31.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
32.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ja menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja enda kanda, ei analüüsi kohus kohtulahendis hageja menetluskulude suuruse põhjendatust. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna kokku 9152,40 eurot, millest äriregistri väljavõtete saamise kulu on 18.- eurot ja 7627.- eurot ilma käibemaksuta on kostja lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja kostjale õigusabi 57,45 tundi, tunnihinnaga 132,07 €/h. Hageja on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja ta palub neid vähendada mõistliku määrani juhul kui kohus otsustab hagi rahuldamata jätta. Hageja esindaja hinnangul ei saa pidada põhjendatuks kostja õigusabikulusid 18.-19.05.2015.a., mis on seotud kostja menetluskulude tagatise saamiseks taotluse koostamisega, sest kohus seda ei rahuldanud, 18.05 – 18.06.2015 perioodi kuludest saab hageja esindaja hinnangul pidada mõistlikuks ajakuluks vaid 3,0 h, mis kostjal kulus hagile esialgse vastuse koostamisele 20.05.2015, millest hagi vastus hõlmas vaid 3,5 lk sisulist teksti. Hageja hinnangul ei saanud kostjal kuluda 19.06.2015 menetlusdokumendi koostamisele 11,05 h, vaid kuni 4 h koos tõendite kogumisega, kuivõrd see menetlusdokument koosneb kolmest leheküljest sisulisest tekstist ja kostja on juba varem hagile vastuse koostanud, seega ka hagi aluseks olevaid asjaolusid analüüsinud. 05.10.2015.a. on kostja esindaja 1,5 h ulatuses kohtus toimikuga tutvunud ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja koostamist ei peeta senise kohtupraktika kohaselt aga põhjendatud menetluskuluks. Samuti ei saa selleks olla toimikuga tutvumine, kuivõrd seda on võimalik teha e-toimiku vahendusel ning kostjale on kõik menetlusdokumendid niigi varem kohtu poolt esitatud. 08.12.2015.a. tehtud kostja töö seisneb jällegi menetluskulude nimekirja koostamises, mida ei peeta senise kohtupraktika kohaselt põhjendatud menetluskuluks ning kostja esindaja 09.12.2015.a. kohtuistungi ettevalmistamise mõistlik ajakulu ei saa olla suurem kui 1,0 h, sest kostja pidi olema asja materjalidega varasemalt kirjalikke seisukohti koostades juba piisavalt tuttav. Hageja hinnangul tuleb kostja menetluskulude suurust vähendada ka teise advokaadi kulude võrra, sest asja keerukust arvestades ei olnud kahe advokaadi osalemine menetluse alguses põhjendatud. Kokkuvõtlikult leiab hageja esindaja, et kostja esindamiseks käesolevas kohtumenetluses ei saanud kuluda rohkem tunde kui hagejal, sest hageja kannab menetluses suuremat tõendamis- ja selgitamiskoormust kui kostja. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse menetlemisega kohtus on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ei pea kostjale hüvitama menetluskulusid, mis on seotud kostja põhjendamatu taotluse esitamisega kohtule, mille kohus rahuldamata jätab. Arvestades asjaoluga, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja tutvunud 18.-19.05.2015.a. hageja poolt esitatud hagiavaldusega, koostanud sellele vastuse ja esitanud taotluse hageja poolt tagatise maksmise kohustamiseks kostja menetluskulude katteks, kuid kohus jättis selle taotluse, kui põhjendamatu rahuldamata, peab kohus nimetatud kuupäevadel kostja poolt kantud põhjendatud menetluskuluks 7 tundi kostja poolt märgitud 11 tunni asemel. 19.06.2015.a. kohtule esitatud menetlusdokumendi väljatöötamiseks, koostamiseks ja kohtule esitamiseks, mille pikkuseks on 3,5 lehekülge, peab kohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi, arvestusega, et esialgse vastuse oli kostja juba hagile koostanud ning selles menetlusdokumendis toodi uue asjaoluna esile vaid nõude tasaarvestamine leppetrahvi või kahju hüvitamise nõudega.
Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulude nimekirja koostamist 05.10.2013.a. ja 08.12.2015.a. ning kostja esindaja kohtus toimikuga tutvumist ei saa pidada kostja põhjendatud menetluskuluks vastavalt kehtivale kohtupraktikale ja sellele, et menetlusdokumendid tehakse poolte esindajatele kättesaadavaks kõik AET-i kaudu. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks on kohtu hinnangul piisav aeg 1 tund, mistõttu vähendab kohus kostja esindaja väidetavale toimingule kulunud aega 09.12.2015.a. 1,5 tunni võrra. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole menetluskulude nimekirjas märkinud ega taotlenud vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist kahe advokaadi poolt kostja esindamise eest, ei võta kohus hageja vastavat vastuväidet kostja menetluskulude suuruse osas arvesse. Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud kostja esindamiseks kulunud ajaks kokku 46,05 h, mis korrutatuna tunnihinnaga 132,07 eurot, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, moodustab summa 6081,82 eurot. Arvestades asjaoluga, et kostjat esindav advokaadibüroo on käibemaksukohuslane, kuulub nimetatud summale juurde lisamisele käibemaks 1216,36 eurot ning hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele tema menetluskulude katteks 7298,18 eurot kostja õigusabikulude katteks + 18.- eurot äriregistri väljavõtete saamise kulu, mis teeb kokku 7316,18 eurot.
33.Kuna kostja taotles kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka kostja selle taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 12.000.- eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 0,25% päevas, kuid mitte enam kui 1.200,00 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 13.200 eurot (12.000 + 1200).
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.