Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.06.2006, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-14637
Tsiviilasi
EÜ (pankrotis) hagi AT`i väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EÜ esindaja TS, ES
vastu võlgnevuse
Kostja AT Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagejal ei ole KÜ poolt antud volitusi nõude esitamiseks korteromaniku vastu. KÜ on registrisse kanutd ning sellest ajast alates saab elamu hooldamise ja haldamisega seotud nõudeid esitada üksnes KÜ Kõik elamu üleandmisel olemas olnud rahalisi probleeme oleks pidanud kajastama elamu ülevõtmisel. Hageja nõue on tõendamata, sest hagiavaldusele ei ole lisatud korrektselt vormistatud hageja raamatupidamise väljavõtet kostja võlgnevuse kohta
Kohus tegi tsiviilasjas tagaseljaotsuse. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja ja kohus taastas menetluse ning tegi määruse tsiviilasja lahendamiseks lihtsustatud menetluses.
Kohus, uurinud lihtsustatud menetluses kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kostja vastuväited selle kohta, et EEK ei ole EÜ-le nõudeõigust loovutanud, on asjakohatud, sest EEK on EÜ õigusjärglane. Elamukooperatiivi ümberregistreerimine mittetulundusühinguks toimus mittetulundusühingute seaduse § 93 alusel ning seda võib pidada üldiselt teadaolevaks asjaoluks. Kostja on ise kohtule esitanud Tallinna linnakohtu otsuse, millest nähtub, et hageja on EEK õigusjärglane. Üldise õigusjärgluse puhul ei ole nõuete loovutamine vajalik, kuna nõude omanik ei muutu. Võlgnevus on tekkinud enne KÜ loomist ja elamu üle andmist korteriühistule, võlga ei ole lepinguga KÜ-le üle antud, seega on hagejal õigus esitada ka hagi. Hageja saab kohustuse täitmata jätmisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja on esitanud nõude tuginedes TsK § 477 lg 1. Seega on asjas oluline välja selgitada, kas hagejal oli õigustatud vaidlusaluseid teenuseid osutama või vahendama ning kas ta neid ka reaalselt osutas või vahendas. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal õiguslik alus teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostjale on seisuga osutatud ja vahendatud teenuseid koos võlgnevusega eelnevate perioodide eest summas 2780,97 krooni, millest oktoobri kuu tasu oli 1822,09 krooni. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real sihtmakse on kostjale märgitud 0,00 krooni. Asjaolu, et raamatupidamise dokumentatsioon on väidetavalt korrektselt vormistamata, ei tähenda, et nõuet ei ole. Kohustus ei tulene mitte raamatupidamiskirjest vaid kostja eelnevast liikmelisusest elamuühistus ja ühistu poolt sõlmitud lepingutest. Tõendi õigsusust tuleb eeldada. Kui kostjal on andmeid selle kohta, et tõend ei ole tõene või on võltsitud, tuleb seda temal tõendada. Selliseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele seega novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid. Kohtule esitatud arvestusest selgub, et hageja on esitanud kostjale oktoobri kuus osutatud teenuste eest arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda see pärast arve saamist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud osutatud teenuste eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2780,97 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta teenuseid ei saanud. Kostja väited sellekohta, et ta on tasunud eraomandi vormistamise ja soojamõõturi paigaldamise eest, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamata tasaarvestuse tegemine. Kohtukulud
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni .a kehtinud TsMS §-st 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis kuni .a kehtinud RLS § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 2780,97 krooni suuruselt nõudelt 280
krooni. TsMS § 54 lg 4 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale kohtudokumentide kättetoimetamise kulud summas 172,30 krooni. Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.