Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-2-17 Tartu, 29. märts 2017 Eesistuja Jaak Luik, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu Nadežda Armastuse hagi Aktsiaseltsi MARCRON (kustutatud) ja Aivar Haava vastu 28 476 euro 73 sendi ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-45150 Nadežda Armastuse kassatsioonkaebus 101 865 eurot 23 senti Hageja Nadežda Armastus, esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kostja Aivar Haav, esindaja vandeadvokaat Alan Biin 27. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-45150 ja Harju Maakohtu 18. märtsi 2016. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega Aivar Haava vastu esitatud hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamisega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jaotati menetluskulud. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a otsus on jõustunud osas, millega Harju Maakohtu
18.märtsi 2016. a otsus jäeti muutmata osas, millega AS-i MARCRON vastu esitatud hagi menetlus lõpetati.
1.Nadežda Armastus (hageja) esitas 26. septembril 2013 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi MARCRON (kustutatud) (kostja I) ja Aivar Haava (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 83 085 eurot 14 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 11 717 eurot 85 senti ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi. Samuti palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 28 476 eurot 73 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5894 eurot 68 senti ja viivis põhinõudelt 0,03% päevas hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostja II kinnistule kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummaga 109 165 eurot 23 senti ja märkida hagi tagamise määruses, et
see kuulub viivitamata täitmisele. Maakohus rahuldas 27. septembri 2013. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt, seades kostja II kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 107 865 eurot 23 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja hageja 18. septembril 2008 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu (leping), mille alusel andis hageja kostjale I üle Tallinnas Vene 8-1 asuva korteriomandi, millega pidi suurendatama kostja I aktsiakapitali. Korteriomandi väärtus oli lepingu, kostja I juhatuse määratud eksperdi arvamuse ja kostja I juhatuse otsuse kohaselt 83 085 eurot 14 senti. 2009. a aprillis selgus, et aktsiakapitali ei suurendata, sest kostja I juhatus ei täitnud kohustust esitada registriosakonnale aktsiakapitali äriregistrisse kandmise avaldus. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Kostjad ei ole hagejale mitterahalist sissemakset tagastanud ning kostja I võõrandas korteriomandi 9. augustil 2011 sõlmitud lepinguga edasi kolmandale isikule. Kostjad peavad hagejale mitterahalise sissemakse hüvitama. Hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumistähtaeg on kümme aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest ning aegumise kulgemist tuleb arvestada ajast, millal hageja sai teada korteriomandi edasivõõrandamisest. Hageja oli kostja I nõukogu liige formaalselt. Lisaks sõlmisid kostja I ja hageja 18. septembril 2008 ka Tallinnas Vene 8-9 ja Vene 8-12 asuvate korteriomandite müügilepingu, mille alusel andis hageja kostjale I üle korteriomandite omandid. Hageja nõuab kostjalt I kokkulepitud ostuhinnast 154 666 eurot 19 senti tasumata jäänud 28 476 eurot 73 senti.
2.Kostjad palusid jätta rahuldamata hageja nõude kostjate vastu solidaarselt põhivõla ja viiviste saamiseks ja kostja I vastu põhivõla ja viiviste saamiseks ning läbi vaatamata hagi kostja II vastu põhivõla ja viiviste saamiseks. Kostjad palusid teha vaheotsuse, millega tuvastada, et hageja kostjate vastu solidaarselt esitatud mitterahalise sissemakse hüvitamise nõue on aegunud. Samuti palusid kostjad jätta menetluskulud hageja kanda. Aktsiate märkimine ei ole äriseadustiku (ÄS) § 347 lg 1 järgi ebaõnnestunud, sest kõik uued aktsiad märgiti. Aktsionärid otsustasid aktsiakapitali suurendamise 18. septembril 2008. Kostja I juhatus pidi esitama registriosakonnale aktsiakapitali suurendamise avalduse äriregistrisse kandmiseks hiljemalt
18.märtsil 2009. Seega pidi hageja hiljemalt 20. märtsil 2009 teadma, et kostjad ei ole kapitali suurendamise avaldust esitanud. Hageja oli kostja I nõukogu esimees. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 19. märtsist 2009, nõue aegus 19. märtsil 2012 ning hagi on esitatud 26. septembril 2013, s.o 1,5 aastat pärast nõude aegumist.
3.Harju Maakohus lõpetas 18. märtsi 2016. a otsusega kostja I vastu esitatud nõuetes menetluse ning jättis rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi põhivõla 83 085 euro 14 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 11 717 euro 85 sendi ja edasise viivise saamiseks. Lisaks tühistas maakohus hagi tagamise abinõu ja tegi muud menetluslikud otsustused. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostja I vastu esitatud nõuete menetlemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada, sest kostja I on lõppenud õigusjärgluseta ja registrist kustutatud. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 18. septembril 2008 otsustatud aktsiakapitali
suurendamist ei ole äriregistrisse kantud. ÄS § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 343 lg 5 järgi loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse. ÄS § 343 lg 4 sätestab õigust lõpetava tähtaja, s.t pärast kuue kuu möödumist aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest ei ole võimalik otsuse alusel aktsiakapitali suurendamist registrisse kanda. ÄS § 343 lg-st 5 tulenevalt jääb sellisel juhul otsuse alusel aktsiakapital suurendamata. ÄS § 347 lg 2 järgi lõppevad märkimise ebaõnnestumisel märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama ning tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. ÄS § 347 lg 2 sätestab juhatuse liikmete vastutuse märkijate tasutu tagastamise eest solidaarselt aktsiaseltsiga sõltumata aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise põhjusest. Kui märkija on tasunud märgitud aktsia eest ja aktsiakapitali suurendamist ei ole registrisse kantud, on märkijal ÄS § 347 lg 2 alusel nõudeõigus aktsiaseltsi vastu. Aktsiaseltsi juhatus vastutab tasutu tagastamise eest solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostja I aktsiakapitali suurendamist ei ole registrisse kantud, on ÄS § 347 lg-s 2 nimetatud tasutu tagastamise nõudeõiguse tekkimise eeldus täidetud. ÄS § 347 lg-s 2 nimetatud nõue on alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõue. Kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, peab saaja VÕS § 1032 lg 2 järgi hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi eest hüvitist 83 085 eurot 14 senti, vastutab kostja II hagejale sissemakse tagastamise eest ÄS § 347 lg 2 alusel kostjaga I solidaarselt. Hageja nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema ajast, millal hageja sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 82 lg 3 alusel tekib märkija õigus nõuda sissemakse tagastamist alates märkimise ebaõnnestumisest. Märkimine ebaõnnestus ÄS § 343 lg 4 alusel 18. märtsil 2009, kui möödus kuus kuud aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Seega tekkis hagejal alates 19. märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsilt sissemakse tagastamist. ÄS § 347 lg 2 kohaselt tuleb sissemakse tagastada viivitamatult, s.o objektiivsete takistuste puudumisel kohe pärast kohustuse tekkimist. Kuna ÄS § 347 lg 2 ei sätesta kohustuse täitmise aega, tuleb see määrata kindlaks VÕS § 82 lg 3 kohaselt mõistliku aja möödumise järgi. Kohustuse täitmise mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat, mille jooksul on pooltel võimalik teha vajalikud toimingud sissemakse tagastamiseks, sh sõlmida vajalikud lepingud. Seega muutus hageja õigus nõuda kostjalt sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009. Sissemakse tagastamise õiguse tekkimise aeg tuleneb seadusest (ÄS § 343 lg 4, § 347 lg 2). Kuna äriregistri andmed on avalikud, on mõistlikult käituval aktsionäril võimalik soovi korral kontrollida, kas aktsiakapitali suurendamine on
kantud seaduses sätestatud tähtaja jooksul registrisse. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hiljemalt 2009 aprillis teadma, et tal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise sissemakse tagastamist. Asjaolu, et hageja teadis aktsiakapitali suurendamise ebaõnnestumisest, kinnitab ka hagiavalduses avaldatu. Seadusest ei tulene aktsiaseltsi kohustust teatada märkijale märkimise ebaõnnestumisest. Seetõttu ei mõjuta nõude aegumistähtaja kulgemise algust see, kas aktsiaselts on märkijaid märkimise ebaõnnestumisest teavitanud. Kuivõrd hageja pidi 2009 aprillis teadma, et tal on õigus nõuda sissemakse tagastamist, hakkas TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kulgema hiljemalt
30.aprillil 2009, aegudes seega hiljemalt 30. aprillil 2012. Hageja esitas hagi pärast nõude aegumist ning kostjal II on õigus keelduda TsÜS § 142 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata, ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas maakohus TsÜS § 149 asemel valesti TsÜS § 151 lg-t 1. ÄS § 347 lg 2 alusel esitatud nõue on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg. Alternatiivselt on maakohus ekslikult jätnud kohaldamata kümneaastase tähtaja TsÜS § 146 lg 4 või 5 järgi. Lisaks eksis maakohus aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuli 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja I aktsiakapitali suurendamist ei kantud kuue kuu jooksul registrisse, siis ebaõnnestus märkimine ÄS § 343 lg-te 4 ja 5 kohaselt ning hagejal tekkis alates
19.märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsile üle antud sissemakse tagastamist. ÄS § 347 lg 2 järgi tuleb sissemakse tagastada viivitamatult. Kohustuse täitmise mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat, mille jooksul on pooltel võimalik teha sissemakse tagastamiseks vajalikud toimingud. Seega muutus hageja õigus nõuda kostjalt II sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009. Hageja nõudele ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Mitterahalise sissemakse üleandmine äriühingule eesmärgiga saada vastu suurem osalus on TsÜS §-le 67 vastav tehing hageja ja kostja I vahel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna hageja nõude esitamise ajaks oli kostja I talle üle antud korteriomandi võõrandanud, on hagejal VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel õigus nõuda korteriomandi tagastamise või väljaandmise asemel korteriomandi väärtuse hüvitamist. Sama tuleneb VÕS § 1032 lg 1 p-st 2. See ei mõjuta aegumistähtaja kulgu. Hageja avaldas hagiavalduses, et 2009. a aprillis sai selgeks, et kostja I aktsiakapitali ei suurendata. Sama kinnitas hageja ka 19. detsembril 2012 esitatud menetlusdokumendis. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli kostja I aktsionär ja nõukogu liige. ÄS ei sätesta isiku õigust olla nõukogu liikmeks
formaalselt. ÄS § 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige selliste tehingute tegemiseks nagu kinnisasja võõrandamine. Kuna hageja õigus nõuda kostjalt II sissemakse tagastamist muutus sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009, aegus tema nõue hiljemalt 30. aprillil 2012. Hageja esitas hagi 26. septembril 2013, s.o pärast nõude aegumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada kostja II vastu esitatud hagi ning jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kassatsiooniastme õigusabikulu 777 eurot 60 senti. Ringkonnakohus nõustus valesti maakohtuga, et hageja nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. ÄS § 347 lg-s 2 sätestatud nõue on seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat. Kui hageja on esitanud tehingust tuleneva nõude, kohaldub sellele kümneaastane tähtaeg TsÜS § 149 lg 5 järgi, kuna nõude eesmärgiks on muuta kinnistusraamatu kannet. Kümneaastane aegumistähtaeg võib kohalduda ka TsÜS § 146 lg 4 järgi, kuna kostja II, teades korteriomandi tagastamise kohustuse olemasolu, rikkus kostja I juhatuse liikmena seda kohustust tahtlikult. Kui hageja nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 alusel kolme aasta jooksul, on ringkonnakohus määranud valesti kindlaks aegumistähtaja alguse. Kuna TsÜS § 151 lg 1 kohaldumise korral algas aegumistähtaja kulgemine 24. augustil 2011, kui mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi edasivõõrandamine kanti kinnistusraamatusse, ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.
8.Kostja II palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista välja kostja II kassatsiooniastme menetluskulu 897 eurot. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel, ning on põhjendanud oma seisukohta, miks ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Samuti määras ringkonnakohus õigesti kindlaks aegumistähtaja kulgemise alguse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel tuleb materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus osas, millega kostja II vastu esitatud hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamisega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jaotati menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 691 p 4 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Et ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas, millega menetlus kostja I vastu lõpetati, on otsus selles osas jõustunud.
10.Kohtud tuvastasid, et kostja I aktsionärid otsustasid 18. septembri 2008. a otsusega suurendada kostja I aktsiakapitali ning kostja I ja hageja sõlmisid samal kuupäeval mitterahalise sissemakse
lepingu, mille alusel hageja andis kostjale I üle vaidlusaluse korteriomandi. Kostja I aktsiakapitali suurendamise avaldust ei esitatud äriregistrile ÄS § 343 lg-s 4 sätestatud kuue kuu jooksul ning kostja I võõrandas hagejalt mitterahalise sissemaksena saadud korteriomandi 9. augustil 2011 kolmandale isikule, kes kanti 24. augustil 2011 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja II oli kostja I juhatuse liige. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja I ja kostja II on kohustatud hagejale hüvitama kostjale I mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi väärtuse. Maakohus lõpetas kostja I vastu esitatud hagi osas menetluse, kuna kostja I on õigusjärgluseta lõppenud (TsMS § 428 lg 1 p 5). Kostja II vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et hageja on esitanud kostja II vastu ÄS § 347 lg 2 alusel alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõude, mis on TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid kohaldas hageja nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-t 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Selliselt on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, sest hageja nõue ei saa korraga tuleneda alusetust rikastumisest ja tehingust.
11.Kohtud märkisid iseenesest õigesti, et aktsiate märkimine loetakse ÄS § 347 lg 1 järgi ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid. Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad ÄS § 347 lg 2 kohaselt märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. Samas leidsid kohtud ekslikult, et ÄS § 347 lg 2 annab märkijale õiguse nõuda juhatuse liikmetelt tasutu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032). Ainuüksi sellest, et märkijal on aktsiakapitali suurendamiseks sissemakse tegemise ja aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise korral alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue aktsiaseltsi vastu (vt Riigikohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12, p 24) ning juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 347 lg 2 kohaselt solidaarselt, ei järeldu, et ka aktsiaseltsi juhatuse liikmed vastutavad märkijate tasutu tagastamise eest alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on teiselt isikult midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena saanud. Olukorras, kus märkija on andnud aktsiaseltsile sissemakse üle, kuid märkimine on ebaõnnestunud, on alusetult rikastunud aktsiaselts, mitte tema juhatuse liikmed.
12.ÄS § 347 lg 2 sätestab juhatuse liikmete kohustuse tagastada märkijale aktsiate märkimise ebaõnnestumisel tema tasutud sissemakse. Selle sätte järgi on märkijal õigus nõuda juhatuse liikmelt tasutu tagastamist. Kolleegium leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Hageja ja kostja II vahel ei ole tekkinud mitterahalise sissemakse tegemisest tehingulist suhet, millest tulenevale nõudele võiks kohalduda TsÜS § 146 lg 1, nagu ringkonnakohus leidis. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 347 ei sätesta märkija nõude aegumistähtaega. Seega aegub hageja ÄS § 347 lg 2 alusel kostja II vastu esitatud nõue TsÜS § 149 esimese lause järgi kümne aasta
jooksul alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest.
13.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostja II vastu esitatud hageja nõude lahendama, võttes esmalt põhjendatud seisukoha nõude aegumise kohta (TsMS § 693 lg 2). Selleks tuleb mh teha kindlaks hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. TsÜS § 149 järgi algab seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus (ja seega ka sellele vastav nõue) sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Maakohtul tuleb mh tuvastada, millal oli hagejal õigus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist. Kui hageja nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle asja uuel läbivaatamisel sisuliselt lahendama ning võtma põhjendatud seisukoha, kas kostjal II on kohustus hüvitada hagejale mitterahalise sissemaksena kostjale I üle antud korteriomandi väärtus.
14.Kuna hageja kostja II vastu esitatud nõue ei ole käsitatav alusetust rikastumisest ega tehingust tuleneva nõudena, ei analüüsi kolleegium kassatsioonkaebuses TsÜS § 151 lg-s 1 reguleeritud aegumistähtaja alguse kindlaksmääramise ning TsÜS § 146 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamise kohta esitatud väiteid.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi hagejale tagastada. Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.