lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-111191/8

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-111191/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-111191

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxxx väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

930,07 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx, xxxx) Hageja lepingulised esindajad: Marko Woronowicz (e-post [email protected]) ja Andrei Novikov (e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxxx, e-post xxxx) Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

hagi

Xxxxvastu

võlgnevuse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Korteriühistu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xxxxpõhivõlgnevus summas 787 (seitsesada kaheksakümmend seitse) eurot ja 28 senti Korteriühistu Xxxx kasuks.
3.Välja mõista Xxxxviivis summas 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 79 senti Korteriühistu Xxxx kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxxkanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Välja mõista Xxxxmenetluskulud summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot Korteriühistu Xxxx kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 29.11.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter aadressiga Xxxx . Alates jaanuari kuust 2016 kostjal tekkis võlgnevus tasumata arvete tõttu. Ajaga võlgnevus ainult kasvas. Hageja korduvalt tegi kostjale ettepanekuid võlgnevuse ära tasuda, pakkudes erinevaid variante tasumiseks, kuid võlgnevus jäi tasumata ja kostja ei teinud ühtegi sammu oma võlgnevuse likvideerimiseks. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga kostjal on olemas võlgnevus Hageja ees summas 930,07 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 787,28 eurot ja viivis 142,79 eurot. Võlgnevus tekkis ja kasvas alates 2016 jaanuari kuust, kuid tuleb eriti märkida, et ka varem kostja pole tasunud korralikult. Hageja korduvalt pöördus kostja poole proovides lahendada küsimuse kohtuväliselt, kuid pooled ei leidnud üksteise mõistmist. Kostja vastus

2.Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Viivise nõue on põhjendamata. Nimelt ei ole viidatud, millal arve muutus sissenõutavaks, puudu on viivise määr ja viivitatud päevade arv. Hagiavaldusest ei selgu, mis on tegelikkuses korteriomaniku poolt jäetud tasumata. Kostja ei mõista, mida hageja mõistab „korterimaksu“ all. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
3.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostjale ja hageja vahendab elamu Xxxx eluruumide omanikele kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata ning võlgneb hagejale perioodil 01.01.2016.a – 31.10.2016.a esitatud arvete alusel kokku 787,277 eurot, millele lisandub viivis määraga 0,07 % päevas summas142,79 eurot (tl 32, 33). Kostja on seisukohal, et põhinõue on tõendamata ning hageja viivise arvestus ei ole põhjendatud, kuivõrd puudu on viivise määr ja viivitatud päevade arv. 7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse

korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvalt Xxxx-23, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja osaliselt täitmata jätnud. 8.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist, kuid leiab, et mõiste korterimaks on talle arusaamatu. Kohus siinkohal kostja väiteid veenvaks ei pea. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt nähtub, et kostjal on pidevad võlgnevused korteriühistu ees, mida kostja siiski osaliselt on likvideerinud. Maksekäsu kiirmenetluses kostja hageja nõudele ühtegi sisulist vastuväidet ei esitanud. Asjaolu, et hageja kajastab raamatupidamises arve sisu nimetuse all „korterimaks“, ei muuda arveid kostja jaoks arusaamatuks. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib kostja majahooldusteenust, prügivedu, samuti on kostja kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Korteriühistu liikmel on alati võimalik osaleda ka korteriühistu üldkoosolekutel ning selgitusi saada temale esitatud arvete osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 787,28 eurot.

9.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 01.11.2016. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 142,79 eurot (tl 32). Kohtu hinnangul nähtub viivisearvestuselt üheselt nii viivitatud päevade arv kui viivise määr. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 142,79 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Hageja tasus riigilõivu kokku 175 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 930,07 eurot tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja