2-05-13804
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Arne Kolnes
Otsuse avalikult teatavaks
26. mai 2006.a, kohtukantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-13804 (vana nr 2/109-21526/05)
Tsiviilasi
OÜ E hagi MP vastu 5 301,31 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja OÜ Tallinna Õigusbüroo (XXX) Kostja MP(isikukood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
26. mai 2006.a, kirjalikus menetluses
2-05-13804 sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.06.2005.a. esitas OÜ E hagi MP vastu 5 301,31 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS M 01.04.2004.a OÜ-ga E ettevõtte ülemineku lepingu, millega viimane võttis AS-ilt M üle kõik õigused ja kohustused, sh ka nõudeõiguse kõikide AS-i M võlglaste suhtes. Eluruumi XXXTallinnas omanik on hageja andmetel alates 03.07.2003.a MP. Antud eluruumis ei olnud moodustatud korteriühistut ja haldamine ei olnud üle antud korteriomanikele. Elamu XXX puhul oli kohustatud subjektiks ehk haldusteenuse osutajaks AS M. Hageja väitel võttis kostja korteriomandi omandamisega üle ka korteriomandil lasuvad kohustused. Kostja on kohustatud AS M poolt endisele korteriomanikule esitatud arvete eest tasuma. AS M esitas viimase arve 20.09.2002.a, mille maksetähtajaks oli 30.09.2002.a. Korteri endine omanik sooritas viimase makse 01.06.2002.a. AS M poolt esitatud arvete tasumata jätmisega on nii korteri endine omanik kui ka kostja oma kohustust rikkunud. Korteri endisele omanikule igakuiselt väljastatud arvetelt nähtuvalt on viivitusintressi määraks 0,07% päevas. Korteri endine omanik tasus hagejale viimati 01.06.2002 ning sellest ajast kuni käesoleva ajani on tal tasumata 2 788,55 krooni. Põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 2 094,48 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale korteriomandil lasuvat võlgnevust. Kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Tallinna Õigusbüroo OÜ poole, kes saatis 09. mail 2005.a kostjale võlateatise, milles palus kostjal võlgnevuse hiljemalt
2-05-13804 TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 27.03.1999.a kehtib EES § 15` lg 1, mille kohaselt korraldab pärast eluruumi erastamist eluruumi haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik tasub vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumisel maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Seega ei vabasta kirjaliku kokkuleppe puudumine kohustusest eluruumi haldamise eest tasuda. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta
2-05-13804 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 420,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 134,00 krooni.
Arne Kolnes Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.