Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 2261 päeva (alates 08.04.1999-18.06.2005). 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1497,07 krooni, viivise summas 1497,07 krooni, riigilõivu summas 280 krooni ja õigusabikulud summas 149,71 krooni. Asjaolud Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 27.01.2006.a. Kostja on isiklikult hagimaterjalid vastu võtnud 16.01.2006.a. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. 24.03.2006.a. määrusega kohus määras antud tsiviilasjas lihtsustatud menetluse TsMS § 405 lg 1 alusel. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja hiljemalt 24.04.2006 täiendavate tõendite, taotluste ja avalduste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. 26.04.2006.a. esitas hageja kohtule täiendavad tõendid ning täiendava seisukoha, milles jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldamist täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel 07.04.1998.a. sõlmitud Q GSM lepingust nr 10023621 ning teatisest AS Tele2 Eesti ja OÜAvahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 2994,14 krooni, millest põhivõlg moodustab 1497,04 krooni ja viivised 1497,04 krooni. Q GSM lepingu allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks oleva Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt nimetatud tingimuste punktidele 4.1.2 ja 7.4. kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Tulenevalt Kasutamise tingimuste punktist 7.4. kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas perioodil 08.04.1999 – 18.06.2005 viivisevõlgnevust määraga 0,15% päev. Lepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 5077,31 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1497,07 krooni. Kostjale on saadetud 03.03.1999 teade lepingu lõpetamisest, 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta ning 03.05.2005 võlateatis, mida kostja ei ole vaidlustanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Kostja ei ole tasunud hagejale viiviseid ja menetluskulusid. Arvestades seda, pooled on kokku leppinud viivistes, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid põhivõla ulatuses. Viiviste osas rahuldab kohus hagi kuivõrd kostja on sisuliselt tasuta kasutanud hageja raha (võlgnevuse hagejale mittemaksmise näol) ning peab selle eest kandma kokku lepitud vastutust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et viivised õiguslikult põhjendatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 2994,14 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada lihtmenetluses tehtava otsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 50 krooni, kogusummas 330 krooni hageja kasuks. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 96 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.