2-05-3132
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-3132 (endine tsiviilasja nr 2/125-5449/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi IS vastu .
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Kostja: IS
Menetlustoiming
04. mai 2006. a
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja IS`lt võlgnevus 5954,80 (viis tuhat üheksasada viiskümmend neli krooni ja 80 senti) krooni OÜ kasuks. Mõista välja IS`lt riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja õigusabikulud 297,74 (kakssada üheksakümmend seitse krooni ja 74 senti) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o .a.
Hageja nõue ja põhjendused sõlmisid AS ja kostja pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas AS kostja kasutusse vaid kostja teada oleva salajase tunnuskoodiga ( .....) pangakaardi. Pärast seda võttis kostja pangakaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostas tehinguid, ületades kokku 5954,80
krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga teostada tehinguid üksnes konto jäägi ulatuses. Seega puudus kostjal õiguslik alus 5954,80 krooni saamiseks, mistõttu tuleb vastavat summat käsitleda kostja poolt alusetult omandatud varana. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda nimetatud võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu hagejale. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 7980,14 krooni, s.h. ka viivised 2025,34 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja esitab alljärgnevad vastuväited. Kostja kasutades pangakaarti, on alati järginud maksekaardi lepingut ja kasutanud rahalisi vahendeid konto jäägi ulatuses. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas saab kostjale süüks panna kaardi kasutamist suuremates summades kui tegelikult on arvel. Kostja on seisukohal, et tegemist on pangapoolse eksimusega, mille eest peab vastutama pank. Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja pole tõendanud, et kaart oleks olnud kolmandate isikute kasutuses või, et kostja oleks kaardi kaotanud ning teavitanud kaotusest hagejat enne tehingute teostamist. Kostjal on hagejaga sõlmitud arvelduslepingust ja pangakaardi kasutamise lepingust tulenevalt nõudeõigus hageja vastu üksnes kontol olevate vahendite osas. Kuigi pangakaardi kasutamise lepingus ei olnud üheselt sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja arvelduskontole on laekunud kokku 186 116,08 krooni, välja aga on võetud 192 766 krooni. Seega on ületatud konto tegelike rahaliste vahendite limiiti 5954,80 krooni võrra. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Kontojäägi ületamisega saadud raha on alusetult omandatud. Hageja täpsustus konto liikumise aruandel kajastuvate tehingu kuupäevade erinevuste kohta Eesti Ühispanga poolt nõuete loovutamisel kontrollis täiendavalt üle kontoomanike tehingute andmed ja selgus, et ekslikult oli inventuuride teostamise ajal sisestatud poolt panga programmi kostja .a. tehingu kirjelduseks Tehingu teostamine .a. ja .a. Eesti Ühispanga poolt .a. tehtud inventuuri käigus avastati kostja poolne sularaha väljavõtmine vastavalt hageja poolt hagiavaldusele lisatud konto liikumise aruandele .a. ja .a., mistõttu on ka kostjale ja hagejale väljastatud konto liikumiste aruannetel ekslikult .a. tehingu kirjelduses erinevad kuupäevad. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb vaidlusalusele võlasuhtele rakendada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
Pooltel puudub vaidlus AS-i ja kostja vahel pangakaardi kasutamise lepingu sõlmimise osas, mis on tõendatud pangakaardi kasutamise lepinguga (t lk 12-13). Samuti puudub poolte vahel vaidlus nõude loovutamise osas hagejale (t lk 25). Seega on tõendatud, et AS ja kostja sõlmisid pangakaardi kasutamise lepingu ning, et AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostjale kuulunud pangakaardiga on salajast tunnuskoodi kasutades võetud sularahaautomaatidest välja raha, ületades kokku 5954,80 krooni ulatuses kostja arvelduskonto jääki, mida tõendab kostja konto liikumise aruanne perioodil (t lk 14-23). Nimetatud summat ei saa ka lugeda laenuks, kuna AS ja kostja ei sõlminud seaduses ettenähtud vorminõudeid järgides kirjalikku lepingut nimetatud summa kostja kasutusse andmise kohta ehk laenulepingut. Seega on 5954,80 krooni näol tegemist alusetult omandatud varaga. TsK § 477 lg 1 alusel on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja ei nõustu väitega, et ta on alusetult omandanud AS-i vara, kuna väidab, et tegemist on pangapoolse eksimusega, mille eest peab vastutama pank. Kostja ei ole aga oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kuigi lepingus ei olnud sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. Seega leiab kohus, et hagi on selles osas õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus summas 5954,80 krooni. Tulenevalt sellest, et tegemist on alusetu rikastumise nõudega, ei ole hagejal õigus nõuda viivist, mistõttu jätab kohus eeltoodule tuginedes viiviste osas hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega riigilõiv 420 krooni ja tasu õigusabi eest 5 % hagi rahuldatud osast, s.o. 297,74 krooni, kokku 717,74 krooni.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.