2-05-18707
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-18707 (endine tsiviilasja nr 2/125-25140/05)
Tsiviilasi
AS H hagi A OÜ ja LP vastu 19 155,25 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS H(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja I: A OÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Kostja II: LP(ik XXX, aadress XX).
Menetlustoiming
02. mai 2006. a
Istungil osalenud iskud
Hageja esindaja: MM Kostja II: LP Kostja I seaduslik esindaja: LP Kostjate lepinguline esindaja: VV
Hagi rahuldada. Mõista välja A OÜ-lt ja LP`ilt solidaarselt võlgnevus 19 155,25 (üheksateist tuhat ükssada viiskümmend viis krooni ja 25 senti) AS-i H kasuks. Mõista välja A OÜ-lt riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 700 (seitsesada) krooni AS-i H kasuks. Mõista välja LP`ilt riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 700 (seitsesada) krooni AS-i H kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 25.05.2006.a.
Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud 22.03.2001.a. kapitalirendi leping nrXXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX, riikliku registreerimismärgiga nr XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara L AS-ilt ja andma selle lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. Kostja 1 rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kuna kostja 1 ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja vara võõrandama. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 56 779,66 krooni (käibemaksuta). Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: tähtajaks tasumata rendimaksed kokku summas 10 705,10 krooni, kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 61 030,03 krooni, hageja poolt kantud vara valduse taastamise ja vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku summas 4199,78 krooni. Võlgnevus kokku moodustab 75 934,91 krooni. Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa: hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 75 934,91 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 56 779,66 krooni, millest hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 19 155,25 krooni. 22.03.2001.a. hageja ja kostja 2 vahel allkirjastatud käenduslepinguga nr XXX võttis kostja 2 endale kohustuse kapitalirendi lepingust nr XXX ja sellele sõlmitud lisadest tulenevaid kohutusi täita hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Kuna kostja 1 ei ole täitnud omale lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja koheselt ning ei ole hüvitanud hagejale lepingu rikkumisega põhjustatud kahju, siis esitab hageja oma vastavasisulise nõude ka kostja 1 kohustusi käendava kostja 2 vastu. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista 19 155,25 krooni ja kohtukulud, sh tasutud riigilõiv summas 1400 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja astus hagejaga õigussuhetesse käenduse admise osas OÜ-le A seoses sõiduauto XXX reg nr XXX rendiga. Sõiduauto oli ostetud L AS-ilt 22.03.2001.a. hinnaga 107 554 krooni, k.a käibemaks. Auto oli samal päeval üle antud OÜ-le A rendikasutusse. OÜ A tasus hagejale vajalikud maksed. 11.10.2002.a. oli sõiduauto panga esindajate poolt etteteatamata kostjalt ära võetud. Sõiduauto äravõtmise hetkel oli auto tehniliselt korras ja ei vajanud remonti. Pärast äravõtmist läks sõiduauto hageja kui sõiduauto omaniku valdusse ja kasutusse. Sõiduautol oli kindlustuskaitse. Hageja võttis vastu otsuse oma sõiduauto remondist ja tehnilisest hooldusest oma tahteavaldusel ja juba pärast sõiduauto äravõtmist OÜ-lt A. Hageja ei andnud kostjale teada tööde mahust, tööde maksumusest ega nende vajadusest. Hageja ei esitanud dokumente selle kohta, millal ja kelle süül toimus avarii sõiduautoga, millega seoses tekkis vajadus seda remontida summas 21 000 krooni. Samuti ei esitanud hageja dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et eelkalkulatsioonis näidatud tööd olid täidetud ja tagavaraosad ostetud. Hageja esitas sõiduauto müügiakti, kuid nimetatud aktist ei nähtu, kellele ja millisel aastal oli müüdud antud sõiduauto. Seega palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
Hageja vastus kostja vastusele Hageja saatis kostjale 1 lepingu ülesütlemise teatise 11.10.2002.a. Selleks kuupäevaks oli kostja 1 jätnud tasumata 6 kuu järjestikused graafikujärgsed osamaksed. Kokku oli kostja 1 võlgnevus 10 705,10 krooni. Lepingu ülesütlemise teatise kohaselt kohustus kostja 1 võlgnevuse likvideerima 14 päeva jooksul või tagastama lepingu esemeks oleva vara ning hageja loeb lepingu ülesöelduks. Kuna lepingu esemeks olevat vara vabatahtlikult ei tagastatud, võttis hageja kohaldamisele omapoolsed meetmed vara valduse taastamiseks. 31.10.2002.a. taastati vara valdus. Hageja nõustub, et varale teostati remont. Nimetatud remont tõstis oluliselt vara müügihinda, kuid remondirahasid ei
nõuta antud hetkel kostjatelt. Kostjatelt nõutakse vara realiseerimiseks ning müügikõlblikuks seadmiseks tehtud kulutuste hüvitamist 4199,78 krooni suuruses summas. Hageja poolt vara realiseerimisel tehtud kulutused kokku 4199,78 krooni seisnevad alljärgnevas: vara müügiteenus 2838,98 krooni ja varale teostatud keemiline pesu ja aku vahetus kokku 1360,80 krooni. Hageja kinnitab, et vara realiseeriti summaga 67 000 krooni ning müügist saadud summa laekus hageja arveldusarvele 27.08.2003.a. Realiseerimise hind ilma käibemaksuta on 56 779,66 krooni. Vara müügihinda arvestatakse ilma käibemaksuta, kuna käibemaks ei ole müügist saadud tulu. Samas kui varale ei oleks tehtud keemilist pesu ja remonti, oleks sõiduki hind olnud tunduvalt madalam. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 19 155,25 krooni ja menetluskuludena riigilõiv 1400 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Kapitalirendilepingu nr 0017341L sõlmimisega tekkisid AS-i H ja A OÜ vahel kohustused. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (TsK § 207 lg 2). 22.03.2001.a. hageja ja kostja 2 vahel allkirjastatud käenduslepinguga nr XXX on tõendatud, et kapitalirendi lepingu nr XX lepingujärgsete kohustuste täitmist tagas käendusega LP. Asja arutamisel leidis tõendamist, et 22.03.2001 sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel kapitalirendi leping nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja omandama sõiduauto XXX L AS-ilt ja andma selle lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma lepingute järgseid rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja 1 nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Asja materjalidest nähtub, et 11.10.2002 on AS H teavitanud kostjat 1 sellest, et tal on pooltevahelisest lepingust tulenev võlgnevus 8564,08 krooni. Selleks kuupäevaks oli kostja 1 jätnud tasumata 6 kuu järjestikused graafikujärgsed osamaksed. Kokku oli kostja 1 võlgnevus 10 705,10 krooni. Nimetatud kirjas anti kostjale ka täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise teate kättesaamist. Ka on nimetatud kirjas kostjat teavitatud sellest, et kui kostja võlgnevust tähtajaks ei tasu, ütleb AS H liisingulepingu üles. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostjat on teavitatud lepingurikkumisest ning kostjale on antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid antud kohustust kostja ei täitnud ja seega kuulub hagejale kostjalt väljamõistmisele debitoorne võlgnevus 10 705,10 krooni. Kostjale jäi arusaamatuks, mille alusel ta on kohustatud hagejale sõiduauto remondikulud hüvitama. Hageja nõustub, et varale teostati remont, mis tõstis oluliselt vara müügihinda, kuid kostjalt ei nõuta remondirahasid, vaid vara realiseerimiseks ning müügikõlblikuks seadmiseks tehtud kulutuste
hüvitamist 4199,78 krooni suuruses summas, mis sisaldab vara müügiteenust summas 2838,98 krooni ja varale teostatud keemilist puhastust ja aku vahetust summas 1360,80 krooni. Lepingu p 5.17 kohaselt juhul, kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, on rentnik kohustatud hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja vara realiseerimisest tehtud kulutusi summas 4199,78 krooni. Kohtule esitatud konto väljavõtte ja arvega on tõendatud, et vara realiseeriti summaga 67 000 krooni ja müügist saadud summa laekus hageja arvele 27.08.2003.a. Realiseerimise hind ilma käibemaksuta on 56 779,66 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 75 934,91 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 56 779,66 krooni, millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 19 155,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja hageja on õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjatelt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1400 krooni.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.