Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

10 197.55 krooni. Kohtu nõudel esitas hageja hagiavalduse asjaolude täpsustuse, kuidas on hagetav summa kujunenud ja milles seisneb moraalne kahju. .a. esitatud täpsustuse kohaselt koosneb moraalse kahju summa hagi summadest seega juurdekirjutatud summadest, lisaks tervise peale kulutaud ajast pooleteise aasta jooksul, kostja poolt esitatud hagid ei olnud korrektselt koostatud. Enammakstud tasu selgub, kui võrrelda raamatupidamisdokumente. Kostja poolt esitatud raamatupidamiskviitungitel on kuni juurdekirjutused. Viiviste summa on tasutud kohtutäiturile RS väljastatud koopiast nähtub, et 940 krooni on tasutud kostja arvele. Lugenud läbi hulga raamatupidamisõpikuid võib hageja kostjale selgitada, mis tähistab – 629.95 krooni. Hageja palub välja mõista enammakstud summa 17 853.97 krooni , lisaks viivised 871.60 krooni ja moraalne kahju 10 197 krooni, kogusummas 28 580.60 krooni ja kohtukulud 2000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, vastuväidete kohaselt jääb selgusetuks enammakstud summa kujunemine, hagi faktoloogia on esitatud lünklikult ja hüppeliselt, hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või tõendit, mis viitaks püsivale kehalisele terviklikkuse kaotusele. Vääralt on mõistetud õiendis kajastatud summasid ajades segi laekumised, määramised ja viivised ning välja toonud suvaliselt üksikuid katkeid õiendist, mis annavad väära ettekujutuse. Näiteks määramine on 810.45 krooni, samas laekumine 4566.33 krooni, esmapilgul tundub, et on ülelaekumine, kuid hageja ei too välja saldo veergu, mis näitab selgesti laekumiste ja määramiste vahet, kui eelnevast perioodist on võlgnevus üleval, siis peavadki laekumised olema suuremad,et katta uued määramised ja samal ajal likvideerima võlad. Õige ei ole väide , et tsiviilasjas väljamõistetud summa on tasutud nelja kuu jooksul, õiendist nähtub, et igakuiselt on määratud uus arve, perioodi .a. on määratud kokku 4614.05 krooni, millele lisandus viivised 1569.95 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on vaidlusalune periood mai 2001 kuni detsember 2002.a., seega ajal alates ajast, mil kehtis TSK kuni .a. Vastavalt võlaõigusseaduse , tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01.07.2002, § 23 järgi võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast .a., kohaldatakse senikehtinud seadust. Vaidlusalune periood eelneb .a. ajale, mistõttu kuulub käesolevas

vaidluses kohaldamisele ka kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik , kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama, lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Alates .a. kehtiva võlaõigusseaduse § 1027 kohaselt peab isik VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku alusta saadu. Kostja on kohtule esitanud hagiavalduses märgitud enammakstud perioodi kohta raamatupidamisarvestuse väljatrüki , millest nähtub, et asuvas korteris on tarbijaid kolm, üldpinda 46,70m2 ja küttepinda 46,70m2 , tabelis on välja toodud määratud summad, mida hageja kohustus igakuiselt tasuma haldus- ja kommunaalteenustena, laekumised, mida ta konkreetselt tasus , viivise kujunemine ning saldo veerg kajastab tegelikult laekunud ja määramiste vahet. Asja sisulise arutamise käigus on ilmnenud , et hagejal on toimunud kaks kohtuvaidlust ning hooldus – ja kommunaalmaksete tasumine on toimunud ebaregulaarselt, hagejale kostja poolt määratud maksed ei kattu laekunud maksetega. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt enammakstud summa ei ole tõendamist leidnud , hageja on küll õigesti viidanud , et juunis 2002 oli määratud 810.45 krooni ning laekus 4566.33 krooni, kuid vaatamata sellele ei tekkinud ülemaksmist, kuivõrd eelnevatest perioodidest oli üleval võlgnevus, mistõttu laekumine pidi olema suurem, et katta võlgnevust. Kui võrrelda hagetava perioodi maksete määramisi ja laekumisi, siis on näha, et näiteks on määratud tasuda 1747.80 krooni, kuid laekunud on vaid 130 krooni. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt esile toodu, et kui võtta vaidlusaluse perioodi laekumisi 38 166.70 krooni ja määramisi 20 655.25 krooni, siis ongi enammakstud summaks 17 551.25 krooni , lisaks viivised. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Moraalse kahjuna kuulub Põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatud loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju põhjustamise eest vastutab kahju tekitaja TsÜS §- st 172 lg 2 ( kuni .a. kehtinud redaktsioon) tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Alates 01.01.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esile toodu ja kirjeldatud asjaolud ei kinnita mittevaralise kahju olemasolu. Ainuüksi asjaolu, et ta oli sunnitud kohtus osalema tsiviilkohtumenetluses, ei ole aluseks kahju olemasolule, kohtule ei ole hageja esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi halvenemise kohta, ega tõendanud, et kostja tegevus/tegevusetus oleks põhjuslikus seoses sellega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuni .a. kehtinud TsMS § 60 lg1 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud jätta hageja enda kanda. Kostjal kohtukulude nõuet ei ole esitatud.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.