Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtukulude jaotus

tasutud riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni.

riigituludesse

postikulude

katteks.

Menetluskulu

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole number 10220034800017 Eesti Ühispangas või arvelduskonto numbrile 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-2458, menetluskulu”.

riigituludesse

postikulude

katteks.

Menetluskulu

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole number 10220034800017 Eesti Ühispangas või arvelduskonto numbrile 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-2458, menetluskulu”.

Edasikaebamise kord

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 415 ja 416

sätestatud alustel ning korras. Vastavalt TsMS § 142 lg-le 2 tuleb kajalt tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

krooni

ja

mitte rohkem kui

100000

krooni.

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. mail 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Kohtule 06.06.2005 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 14 655,85 krooni, millest põhivõlgnevus on 7000 krooni, tasumata intress 917,77 krooni, viivis 279,63 krooni, leppetrahv 1400 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1450 krooni ning kahju kui saamata jäänud tulu 3608,45 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud. Kohus saatis kostjale OŠ’le hagimaterjalid XXX ja kostjale IA’le aadressile XXX, Tallinn ning kohustas kostjaid andma kooskõlas enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 167 sätestatuga asjas kirjalik vastus hiljemalt kahe nädala jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja OŠsai materjalid isiklikult

kätte 01.09.2005.a, ja kostjale IA’le loeb kohus materjalid kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuna materjalid võttis 19.01.2006.a vastu kostja õde. Kostjad ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt 01.01.2006.a. jõustunud TsMS §-le 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Hageja ja kostja IAvahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui aga lepinguga oli ette nähtud kõrgem intressimäär, loeti viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Käesoleval juhul oli tarbijakrediidilepingus märgitud intressimääraks aasta kohta 28,75% krediidisummast ning hageja nõuab ülalosundatud sättele tuginedes hagiavalduses viivist 35,75% krediidisummast aasta kohta. Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele hageja tasutud riigilõiv 1050 krooni. Samuti kuulub kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu kostjalt OŠ190,20 krooni ja kostjalt IA174,80 krooni.

Indrek Parrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.