lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-58874/54

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-58874/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 179 lg 3, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsÜS § 89 lg 1, 2Näilik tehingVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 654 lg 5, 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 652 lg 4

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-58874/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.04.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ProInkasso11078689(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58874

Tsiviilasi

Osaühingu ProInkasso hagi Margus Uleksini vastu võlgnevuse 98 560 eurot ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

98 560 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Uleksini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Margus Uleksin (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja): Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Keelduda Margus Uleksini esitatud tõendi (Moonika Uleksini 24. aprilli 2016 seletus) vastuvõtmisest ja lugeda see tagastatuks Margus Uleksinile kohtuotsuse jõustumisel.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
Vastavalt § 651
VÕS § 143 lg 2Tarbijakäendusleping
VÕS § 167 lg 1Tagatiste ja muude õiguste üleminek
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Margus Uleksini kanda.
5.Määrata, et Osaühingul ProInkasso hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Mõista Margus Uleksinilt Eesti Vabariigi kasuks välja Margus Uleksinile tsiviilasjas nr 2-14-58874 antud menetlusabi riigilõiv 600 eurot. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud maksekorraldusele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb Margus Uleksinil tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Otsuse resolutsiooni p 6 peale võib kassatsioonkaebuse esitada ka TsMS § 179 lg-s 3 nimetatud riigiasutus. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 10. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi Margus Uleksini (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 98 560 eurot, viivitusintressi 15 645 eurot 31 senti ja jooksva viivise alates hagiavalduse esitamisest 8130 eurot 21 senti. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid Mati Paju (laenuandja), Andrus Sõna (laenusaaja) ning kostja (käendaja) 13. juulil 2011 notariaalse laenu- ja käenduslepingu, mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu 64 000 eurot ja kostja tagas laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise. Lepingu p-s 1.1.2 järgi andis laenuandja laenusumma laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle kostja kontole. Lepingu p 1.3.1 kohaselt kohustus laenusaaja laenusumma tagastama ühekordse maksena hiljemalt 15. veebruariks 2013. Samal päeval (13. juulil 2011) sõlmisid samad lepinguosalised notariaalse laenu- ja käenduslepingu, mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu 34 560 eurot ja kostja tagas laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise. Laenusaaja kinnistas lepingu p-s 1.1.2, et on enne lepingu sõlmimist selle laenusumma kätte saanud. Lepingu p 1.3.1 järgi kohustus laenusaaja laenusumma tagastama laenuandja kontole igakuiste maksetena hiljemalt iga kalendrikuu viieteistkümnendaks kuupäevaks. Laenu esimese tagasimakse kohustus laenusaaja tasuma laenuandjale 15. augustiks 2011. Laenusaaja laenulepinguid ei täitnud. Kostja ei reageerinud laenusaaja meeldetuletustele täita käenduslepingutest tulenev kohustus. Käenduslepingud on võlaõigusseaduse järgi kehtivad.

Laenulepingud ei ole näilikud ega tühised. 6. augustil 2013 loovutas laenuandja lepingutest tulenevad nõuded (64 000 eurot ja 34 560 eurot) hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ja võlgneb hagejale kokku 114 205 eurot 31 senti, millest 98 560 eurot on põhivõlgnevus ja 15 645 eurot 31 senti viivis. Pärast hagi esitamist lisanduvad ühe aasta jooksul viivised 8130 eurot 21 senti.

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Käenduslepingud on tarbijakäenduslepingutena võlaõigusseaduse alusel tühised, sest nendes ei ole käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat kindlaks määratud. Samuti oli näilike tehingutena tühised laenulepingud, laenulepingute eesmärgiks oli varjata suulist osaühingu osa müügilepingut. Nimelt sõlmiti 13. juulil 2011 neli erinevat lepingut. Esimene tehing oli osaühingu osa müügileping, mille kohaselt võõrandas kostja laenuandjale 16 000 kroonise (1022 eurot 58 senti) nimiväärtusega Water Stop OÜ osa, mis moodustas 40% osaühingu osakapitalist. Teise ja kolmanda tehinguga andis laenuandja laenusaajale laenu vastavalt 64 000 eurot ja 34 560 eurot. Neljas tehing oli osaühingu osa tasuta võõrandamise leping, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale võimaluse omandada eeltoodud Water Stop OÜ osa. Laenuandjale kuuluv osaühingu osa pidi laenusaajale üle minema tingimusel, et laenusaaja või kolmas isik on täitnud laenu- ja käenduslepingutest tulenevad laenuandja kohustused laenusaaja ees. Eeltoodud tehingute jada sõlmiti eesmärgiga näidata osaühingu osa müügihinnaks tegelikust hinnast oluliselt madalam hind, andes samas osapooltele garantii suuliselt kokku lepitud müügihinna tasumise ja osaühingu osa omandiõiguse ülemineku osas. Kuna laenusaajal osaühingu osa ostuks raha ei olnud, tasus kostjale osaühingu osa ostuhinna läbi laenusaajaga sõlmitud laenulepingute laenuandja, kes sai osaühingu osa müügilepingu järgi ka osaühingu osa omanikuks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 4. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 98 560 eurot. Hageja viivisenõue jäi rahuldamata. Maakohus jättis 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% menetluskuludest hageja kanda ning määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle laenu- ja käenduslepingute (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja § 142 lg 1) sõlmimise ja nende alusel laenusummade üleandmise üle. Laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Kohtuistungil on viidatud, et laenusaaja maksis mingeid summasid tagasi, hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja ei ole kirjalikes seisukohtades sellele tuginenud, et osaliselt on laen tagastatud. Laenuandja on loovutanud laenulepingutest tulenevad nõuded (64 000 eurot ja 34 560 eurot) hagejale (VÕS § 167 lg 1). Laenu- ja käenduslepingute p-s 3.2 oli kokku lepitud, et käendaja vastutab laenuandja ees käendatava kohustuse rikkumise korral solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingud ei ole tarbijakäenduslepingutena VÕS § 143 lg 2 järgi tühised. Vähemalt üldjuhul võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks. Seega saab käendaja vastutuse maksimumsummaks pidada laenulepingutes kokku lepitud laenusummasid kokku 98 560 eurot. Laenulepingud ei ole näilikud ega tühised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-d 1 ja 2). Kostjal tuli tõendada, et poolte tegelik tahe erines lepingus kokku lepitust. Laenu üleandmise üle ei vaielda (laen 64 000 eurot on kantud kostja kontole, laenusaaja on vande all kinnitanud, et paigutas laenu 34 560 eurot investeeringutesse). Tõendatud ei ole, et 64 000 eurot oli mõeldud tasuna osaühingu osa eest. Laenusaaja vande all antud ütlustest nähtub, et 64 000 eurot oli mõeldud paigutamiseks ettevõttesse Water Stop OÜ võlgnevuste likvideerimiseks. Sellega on kooskõlas ka

laenuandja vande all antud ütlused. Samamoodi sai tehingu eesmärgist aru lepingud tõestanud notar. Notari vande all antud ütluste kohaselt sai ta aru, et tehingud olid mõeldud äriühingu finantseerimiseks (Mati Paju andis Water Stop OÜ tagatisel laenu, laenusaajaks on Andrus Sõna, käendab Margus Uleksin; Mati Paju pidi loobuma osalusest Andrus Sõna kasuks, kui ta laenu tagasi maksab). Asjaoludest ei nähtu, et 34 560 eurot saanuks olla mõeldud tasuna osaühingu osa eest (kostja ei ole seda ka väitnud). Seega ei ole kumbki laenu- ja käendusleping näilik. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 98 560 eurot. Viivis jättis kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu. Hageja nõuab viivist tulenevalt põhivõlgniku kohustuse täitmisega viivitamisest, mitte käendaja enda viivitusest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse saamiseks rahuldamata. Maakohus tõlgendas valesti TsÜS § 89 lg-t 1 ja hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et laenulepingud ei ole näilikud (ning hageja nõue põhivõlgnevuse saamiseks tuleb rahuldada). Kostja venna Meelis Uleksini ütlused kohtuistungil toetasid kostja väidet, et tegemist oli näiliku tehinguga, sest tegelikult sõlmiti osakute müügileping. Kostja abikaasa Moonika Uleksin esitas ringkonnakohtule edastamiseks seletuse, mille kohaselt ei olnud osakute võõrandamise eesmärgiks, et kostja võtab enda kanda laenu- ja käenduskohustusi, samuti ei selgitatud notaris kordagi lepingute tähendust ja tagajärgi (kostja lisas oma abikaasa 25. aprilli 2016 seletuse apellatsioonkaebusele).
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta kostja esitatud uue tõendi asja juurde võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Vastavalt § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellatsioonkaebuse taotluste p-st 1.2 nähtuvalt palub kostja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, võib p-st 1.3 siiski tuletada, et kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi rahuldati (mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 98 560 eurot). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.2.TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes.

Apellatsioonkaebuses on esitatud väiteid seoses laenulepingute näilikkusega (TsÜS § 89 lg 1) ning tühisusega (TsÜS § 89 lg 2), kaebuses ei ole esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid seoses käenduslepingutega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on näilik tehing tühine. Ringkonnakohtu hinnangu ei ole maakohus otsuse tegemisel TsÜS § 89 lg-t 1 vääralt tõlgendanud ega tõendeid valesti hinnanud. Maakohus on õigesti jaganud tõendamiskoormise ning põhjendatult asunud seisukohale, et kostja ei ole laenulepingute tühisust tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et tunnistaja Meelis Uleksini ütlused (I kd tl 94) tõendavad kostja väidet laenulepingute tühisuse kohta. Tunnistaja ütlustest ei nähtu seda, et laenulepingute sõlmimisega sooviti varjata osaühingu osade müügilepingut. Pigem nähtub tunnistaja ütlustest asjaolu, et tunnistaja Meelis Uleksin ei saanud tehingute sisust täpselt aru („Tehing oli segane. /.../ Sellest käenduslepingust mina aru ei saanud, see tundus minu ja Marguse abikaasa jaoks segane“). Samas on tunnistaja kinnitanud, et „Mati Paju ja Andrus Sõna vahel oli laenuleping, mida Margus pidi käendama. /.../ Mati Paju andis laenu Andres Sõnale, millele Margus andis oma käenduse /.../ Ma ei tea, miks Andrus Sõna raha vajas.“ Lisaks eeltoodule ei nähtu asja materjalidest (sh tunnistaja ütlustest), et tunnistaja Meelis Uleksin oleks laenulepingute sõlmimise juures viibinud. Järelikult kajastavad tema ütlused eelkõige kostjalt saadud teavet.

8.Koos apellatsioonkaebusega on kostja esitanud oma abikaasa Moonika Uleksini 25. aprilli 2016 seletuse. Selle tõendi jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna kostja ei ole uue tõendi esitamise lubatavust sama paragrahvi kolmanda lõike järgi põhjendanud. Ringkonnakohus selgitab, et uue tõendi esitamise lubatavust tuleb põhjendada apellatsioonkaebuses, mitte lõppseisukohtades.
9.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja apellatsioonkaebus on vastuoluline. Kuigi kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, käsitleb kostja apellatsioonkaebuses vaid laenulepingu nr 1325 tühisust (vt apellatsioonkaebuse p 3.2). Kostja pole maakohtu menetluses väitnud, et ka 34 650 eurot (laenulepingu nr 1326 alusel antud laenusumma) oli mõeldud tasuna osaühingu osa eest.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 173 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks (6. märtsiks 2017) ega hiljem ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest ei nähtu selliseid menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel kindlaks määrata. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus, et hagejal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
11.Ringkonnakohtu 7. septembri 2016 määrusega on kostjale antud menetlusabi ning võimaldatud tasuda 1200 euro suurune riigilõiv kuue osamaksena. Kuigi kõikide osamaksete tasumise tähtaeg on praeguseks saabunud, on kostjal kohtute infosüsteemi kohaselt tasumata 600 eurot. Kostjal tuleb tasuda riigilõiv 600 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg-d 1 ja 5). Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja