Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-16-120278 Tsiviilasi BB Finance OÜ hagi Indrek Rohumäe vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1382,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BB Finance OÜ (reg nr 11306564, Tallinn, Pronksi 19-6), hageja esindaja Kaisa Uuspõld, kostja Indrek Rohumäe (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx x) Kohtuistungi toimumise aeg 01.03.2017 Resolutsioon Välja mõista Indrek Rohumäelt 1190,17 eurot ja viivis protsendina 0,066% päevas põhinõudelt 800 eurot alates 01.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni BB Finance OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Indrek Rohumäe kanda. Välja mõista Indrek Rohumäelt riigilõiv 200 eurot BB Finance OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
Hageja esindaja K.Uuspõld palub VÕS §-de 402 lg 1; 396 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 3, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 1190,17 eurot; menetluskulud: riigilõiv 200.- eurot. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja on andnud nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esitas 19.03.2015 hageja veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 800 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks ning sooviga tasuda laen ühes osas, 30 kalendripäeva jooksul, s.o hiljemalt 18.04.2015. Hageja rahuldas kostja taotluse ja sõlmis kostjaga laenulepingu nr xxxxxxxxxx ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o 19.03.2015) kostja AS-i Swedbank arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tarbimislaenu summas 800 eurot. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokkulepitud. VÕS § 52 lg 1 p-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Hagi aluseks olev tarbijakrediidileping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms, edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on majandusja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes on andnud kostjale kui tarbijale laenu, s. o poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja (endine Raha24 OÜ) laenulepingu üldtingimuste, laenulepingu põhitingimuste ja laenuleping-arvega nr xxxxxxxxxx 19.03.2015, maksekorraldusega 19.03.2015 loeb kohus tuvastatuks, et lepingu kohaselt hageja laenas kostjale 800 eurot ning kostja kohustus tasuma hagejale 18.04.2015 856 eurot: laenu 800 eurot, intressi 40 eurot, lepingutasu 16 eurot. Vastavalt VÕS § 76 lg-dele 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning selle täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud, muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole teinud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, hagi esitamise seisuga oma lepingust tulenevate nõuete katteks ühtegi makset, st kostja on rikkunud temale pandud kohustusi. Seega on hageja nõue laenu 800 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja laenulepingu üldtingimuste p-dega 5.1 ja 7.1, põhitingimustega kohustus kostja 800 euroselt ühe osamakse ja 30 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult tasuma lisaks laenule intressi 40 eurot ja lepingutasu 16 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt intressi 40 euro ja lepingutasu 16 euro väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.4 ning põhitingimustele meeldetuletuse tasu 14 eurot võlgnevuse menetlemise eest juhul, kui kostja on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses kuus või enam päeva. Hageja väljastas 24.04.2015 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kostja kohustus tasuma 14 eurot. Meeldetuletusteatis muutus sissenõutavaks seitsme kalendripäeva möödudes, s.o. alates 02.05.2015. Meeldetuletustasu sisaldab võla menetlemise kulusid, m.h meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Meeldetuletustasu on oma olemuselt võla sissenõudmiseks kantud kulu. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt meeldetuletustasu 14 euro väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 23,97 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seoses nõude mittetäitmisega edastas hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale Inkassokeskus OÜ-le, kelle poolt teostatud teenuste eest on hageja kandnud kulu 23,97 eurot, mida kinnitab arve nr xxxxxx-xx 09.09.2016, ja mis on käsitletav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 mõistes. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt tekitatud kahju 23,97 euro väljamõistmiseks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 12.12 on laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem, on hageja vähendanud viiviseid kolmekordse seadusjärgse viivisemäärani, millele lisandub 8% aastas vastavalt VÕS § 94 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1. Laenulepingu sõlmimise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0,05% aastas. Eeltoodust tulenevalt lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega aastane viivisemäär on 8,05% ja selle kolmekordne 24,15%, mistõttu on viivisemäär ühe päeva kohta 0,066%. Seoses sellega on võlgnikul tasumata viiviseid hagi esitamise seisuga summas 296,20 eurot: 800x0,066%x561 (19.04.2015-31.10.2016). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 296,20 eurot hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,
vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et samuti on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmine protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kostja leiab, et hageja ei ole talle esitanud vastavat arvestust võla, intresside ja viiviste nõudes. Kostja soovis tasuda põhivõlga VÕS § 415 alusel, kuid hageja sellega ei nõustunud ning väitis, et maksed toimuvad maksegraafiku alusel. Hageja esitatud maksegraafik ei ole kehtiv, kuna tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mille vorminõudeid ei ole järgitud. Võlatunnistus ei ole allkirjastatud ega notariaalselt tõestatud või kinnitatud, seega on rikutud võlatunnistusele sätestatud vorminõuet ning võlatunnistuse näol on tegemist tühise tehinguga. Tehingut ei muuda kehtivaks see, et kostja on asunud tühise tehingu alusel kohustust täitma.. Hageja on rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet sellega, et ei saatnud kostjale korduva küsimise peale arvet, ei lubanud tasuda põhikohustust ning eksitas kostjat konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja soovib, et kohus vähendaks sissenõudekulusid ja viivist, kuna tingitult hagejast on need suurenenud. Samuti soovib kostja, et kohus arvestaks asjaolusid, et kostja on olnud väga pikka aega töötu ning tal on tasuda veel kolm võlgnevust. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostjale on saadetud 19.03.2015 laenuleping/arve nr xxxxxxxxxx, millest nähtub, millal, mis summa, mille eest ja millisele arvele on ta kohustatud tasuma, samuti on toodud viivisemäär. Lepingu sõnastus on selgelt väljendatud. Hageja saatis 24.04.2015 kostjale meeldetuletusteatise, kus on toodud kostja kohustused seisuga 24.04.2015: laenusumma, intress, viivised, lepingutasu, meeldetuletustasu ning arveldusarve number, kuhu võlgnevus maksta. Ka nimetatud teatise tekst on sõnastatud selgelt ja arusaadavalt. Seega ei vasta tõele kostja väide, et hageja ei ole talle esitanud võlgnevuse arvestust. Kostjal ei olnud mingit takistust tasuda hagejale põhivõlgnevust, kostja ei ole teinud hagejale ühtegi makset. Kui kostja oleks soovinud oma kohustust täita, oleks ta seda teinud ning makse selgituseks oleks ta märkinud: „põhivõlgnevuse eest“. Seda kostja ei teinud. Kostja väide, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, ei vasta tõele. Antud asjas ei ole pooled sõlminud konstitutiivset võlatunnistust. Kuna kostjal on võlgnevusi rohkem, siis võib konstitutiivne võlatunnistus olla sõlmitud mõne teise võlausaldajaga. Antud asjas ei ole kostja asunud kohustust täitma. Antud juhul on leping sõlmitud sidevahendi abil ning leping ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega ei ole rikutud vorminõuet ning tegemist ei ole tühise tehinguga. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtet. Kostja väited on paljasõnalised ega ole millegagi tõendamist leidnud. Kostja kirjalikule vastusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et kostja venitab võlgnevuse tasumisega, tema väited selle kohta, miks tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda, on otsitud ja ebaveenvad. Kuna kostja on tahtlikult hoidunud pikka aega kõrvale võlgnevuse tagastamisest, siis ei kuulu vähendamisele sissenõudekulud ega viivis. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-118-16 sedastanud, et eelduslikult tuleks hinnata tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Hageja on hagis vähendanud kokkulepitud viivisemäära ning hagetav viivis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Sissenõudmiskulude suurus on kokku 37,97 eurot ning see summa ei ole suur, arvestades põhivõlgnevust. Kostja ei ole esitanud maksejõuetuse kohta ühtegi tõendit, samas kohtuistungile jättis ta tulemata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi kui leidis aset olukord kus kostja ei saanud soovitud vastust, siis ei takistanud see asjaolu makseid sooritamast ning ei anna alust kohustustest kõrvalehoidmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub välja mõista riigilõivu 200 eurot hagiavalduselt. Põhjendatud ei ole kostja taotlus menetluskulude jätmiseks hageja enda kanda. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb temal kanda hageja menetluskulud. Seega tuleb kostjalt riigilõiv 200 eurot hageja kasuks välja mõista.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.