Menetlusosalised ja nende Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Anneli Aab (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10446 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx), lepingulised esindajad vande advokaat Carri Ginter ja advokaat Maria Pihlak (Advokaadibüroo SORAINEN, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) 28.02.2017
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja seaduslik esindaja Xxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja lepinguline esindaja advokaat Maria Pihlak
RESOLUTSIOON
1.Jätta XxxxOÜ hagi XxxxAS-i vastu võla saamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada osaliselt XxxxOÜ hagi alternatiivses nõudes kahju hüvitamiseks.
3.Välja mõista XxxxAS-ilt kahjuhüvitis 12 008,02 (kaksteist tuhat kaheksa eurot ja 2 senti) eurot XxxxOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XxxxAS-ilt välja menetluskulud summas 1 454,34 (üks tuhat nelisada viiskümmend neli eurot ja 34 senti) eurot XxxxOÜ kasuks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XxxxOÜ-lt välja menetluskulud summas 1 430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) eurot XxxxAS-i kasuks.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad
2-16-4890 menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XxxxAS-ilt välja menetluskulud 24,34 (kakskümmend neli eurot ja 34 senti) eurot XxxxOÜ kasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxAS-il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras XxxxOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.01.12.2012 sõlmisid hageja ja kostja kõneteenuse lepingu nr 518, millega määrati kindlaks tingimused poolte vaheliseks koostööks Lepingu Lisas 1 kirjeldatud teenuse osutamiseks (tl 914). Lepingu Lisa 1 kohaselt oli eritariifse kõneteenusnumbri (900 6225) vahendusel osutatava teenuse sisuks „Kanal 2 saate Kodutunne annetus“ ning lepingu sõlmimisel tariif lõppkasutajale 1 euro käibemaksuga (tl 15).
2.27.08.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et alates 19-ndast augustist muutus xxxx kõne hind 1-lt eurolt 3-le eurole ning küsis kas pooled peavad sõlmima uue lepingu (tl 18).
3.28.10.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja rahalises nõudes (tl 23-28). Kostja jäi 09.11.2015 vastuskirjas hageja nõude osas eriarvamusele (tl 33-34). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 25 600,03 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-le 108, alternatiivselt VÕS § 115 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • hageja eeldas, et 27.08.2013 e-kirjana saadetud teavitusest piisas kõneteenusnumbri hinna muutmiseks 1-lt eurolt 3-le eurole; • hagejal oli õigus kõneteenuse hinda ühepoolselt muuta ning muudatus oli kehtiv alates 28.09.2013; • hinnamuudatuse eelduseks oli kostja teavitamine üks kuu ette; • ebaõige on kostja seisukoht nagu sai hinda muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel; • tüüptingimusi tuleb vaidluse korral tõlgendada kostja kahjuks; • hageja avastas 2015.a oktoobri alguses, et kostja ei olnud kõneteenusnumbri tariifi muutnud ning kostja hinnastas kõnesid jätkuvalt tasuga 1 euro; • kostja rikkumise tõttu on hagejal jäänud saamata iga helistatud kõne pealt 2 eurot kahe aasta jooksul; • kirjaliku lepingu sõlmimine kõneteenuse hinna muutmiseks ei olnud vajalik ka teiste sideettevõtjatega samasuguse hinnamuudatuse fikseerimiseks; • kostja oleks pidanud alates 28.09.2013 iga tehtud kõne eest üle kandma 3 eurot aga kostja kandis 1 euro; • hageja ei ole kostja poolt saadetud aruandeid heaks kiitnud; • kostja on hageja eest nö arvutustehte ära teinud ja esile toonud, millise arve peab hageja kostjale esitama;
2-16-4890 • •
ühelgi kostja aruandel pole teenusenumbri lõpphinda lõpptarbijale välja toodud; alternatiivselt palub hageja kohustuse täitmise asemel hüvitada kostjal kahju saamata jäänud tuluna.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud; • kostja on täitnud Lepingut vastavalt Lepingu Lisale 1, arveldades lõppkasutajatele teenusenumbrile helistamise eest kõnehinna 1 euro; • hageja on kostja poolt esitatud raportid, millest nähtus, et kõneteenuse hind oli 1 eurot, hagejapoolt esitatud arvetega heaks kiitnud; • hagi põhineb lepingu punkti 4.1.2 väärtõlgendamisel; • lepingu punkt 4.1.2 ei tähenda, et üks kuu pärast hinna muutmise soovist teatamist muutub leping automaatselt; • isegi kui hagejale oleks antud olukorrast tekkinud kahju, oleks kahju tekkimisel oluline osa kahjustatud isiku enda tegevusel ja tegevusetusel, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini; • mõistlik ettevõtja, kes soovib muuta lepingus hindu, ei piirdu ühe vastuseta e-kirja saatmisega, vaid saadab meeldetuletusi; • kahju oleks olnud täies ulatuses ärahoitav, kui hageja oleks kostjaga pärast vastuseta jäänud e-kirja ühendust võtnud ja küsimusega tegelenud; • telekommunikatsiooniturul on vajalik hinna muutmiseks lisaks kliendipoolsele teavitusele ka eraldi lepingu muudatuse vormistamine. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 619 lg 1 kohaselt
2-16-4890 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 01.12.2012 sõlmisid hageja ja kostja kõneteenuse lepingu nr 518, millega määrati kindlaks tingimused poolte vaheliseks koostööks Lepingu Lisas 1 kirjeldatud teenuse osutamiseks (tl 9-14). Lepingu Lisa 1 kohaselt oli eritariifse kõneteenusnumbri (900 6225) vahendusel osutatava teenuse sisuks „Kanal 2 saate Kodutunne annetus“ ning lepingu sõlmimisel tariif lõppkasutajale 1 euro käibemaksuga (tl 15). 27.08.2013 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et alates 19.ndast augustist muutus xxxx kõne hind 1-lt eurolt 3-le eurole ning küsis kas pooled peavad sõlmima uue lepingu (tl 18). 28.10.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingulise kohustuse täitmise nõudes (tl 23-28). Kostja jäi 09.11.2015 vastuskirjas hageja nõude osas eriarvamusele (tl 33-34).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kõnehind muutus hageja 27.08.2013 e-kirja alusel ning kas kostja on kohustatud hagejale tekkinud hinnavahe tasuma/hüvitama.
14.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kõneteenuse leping on oma olemuselt käsundusleping VÕS § 619 lg 1 mõistes. Lepingu punkti 5.2.1 kohaselt kohustus kostja võimaldama klientidel kasutada kõneteenust vastavuses lepinguga ja punkti 5.2.7 kohaselt tagama hageja Osaku õigeaegse tasumise hagejale. Lepingu punkti 1.2.6 kohaselt Osak oli Lepingu Lisas 1 toodud jaotusmudeli alusel kostja ja hageja vahel jaotatud osa, mille oli tasunud klient kasutatud kõneteenuse eest. Lepingu punkti 1.2.7 kohaselt oli Tulu klientidelt kostjale laekunud ja kostja poolt hagejale tasutav summa, millest oli maha arvestatud Lepingu Lisas 1 jaotusmudeli alusel kostjale kuuluv Osak. Lisa 1 alusel oli kõneteenuse kuumaks 15,98 eurot (tl 9-14). Seega oli kostja lepingu alusel kohustatud võimaldama klientidel annetada telefoni teel hageja numbrile ning kohustus jaotusmudeli alusel klientidelt laekunud raha andma hagejale.
15.Hageja on esitanud nõude primaarselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja nõuab perioodi 28.09.2013-30.09.2015 eest täiendavat tulu summas 25 600,03 eurot, kuivõrd hageja leiab, et alates 28.09.2013 pidi kõneteenusenumbri hind olema 1 euro asemel 3 eurot. Kohus märgib, et Lepingu punkti 4.1.2 alusel oli hagejal küll õigus määrata kõnehinna suurus, kuid lepingujärgne Tulu ei laekunud automaatselt vastavalt hageja poolt määratud hinnale, vaid tegelikkuses nii palju, kui kostja seda enda klientidelt kõnede pealt maksustas. Puudub vaidlus, et kostja ei hinnastanud eelnevalt nimetatud perioodil kõneteenuse numbrit klientide jaoks 3 euroga, vaid 1 euroga. Seega ei ole kostja saanud klientidelt lepingu punkti 1.2.7 järgset Tulu suuremas ulatuses kui 1-eurose tariifiga. Kohus leiab, et puudub alus kohustada kostjat tasuma lepingu täitmise nõudena hagejale suuremat tulu, kui klientidelt kostjale tegelikkuses laekus. Leping ei näe sellist võimalust ette. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud klientidelt laekunud tulu arvestusega 1 eurot kõne. Seega puudub alus rahuldada hageja nõuet VÕS § 108 lg 1 alusel.
16.Hageja on esitanud nõude alternatiivselt VÕS § 115 lg 1 alusel, so kahju hüvitamise sätete alusel. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4)(vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15).
17.Kõneteenuse lepingu punkti 4.1.2 kohaselt oli hagejal õigus kõneteenust muuta ja/või edasi arendada, teavitades sellest kostjat vähemalt 1 (üks) kuu ette (tl 10). Hageja saatis kostjale 27.08.2013 e-kirja, milles teatas, et alates 19-ndast augustist muutus xxxx kõne hind 1-lt eurolt 34
2-16-4890 le eurole ning küsis kas pooled peavad sõlmima uue lepingu (tl 18). Puudub vaidlus, et kostja nimetatud e-kirjale ei vastanud. Kostja on väitnud, et nimetatud e-kiri läks kaduma. Kohus leiab, et vastav väide on paljasõnaline ja tõendamata. Seega tuleb eeldada, et hageja 27.08.2013 e-kiri jõudis kostjani. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja saatis kostja töötaja e-posti aadressile 27.08.2013 tahteavalduse kõneteenuse hinna muutmiseks ning tõendatud ei ole, et see kiri ei jõudnud saajani, tuleb lugeda, et e-kiri jõudis kostjani ja selles sisalduv tahteavaldus muutus kehtivaks kättesaamisega. Üldjuhul jõuavad ekirjad peale saatmist kohale väga lühikese aja jooksul.
18.Kohus leiab, et lepingu punktist 4.1.2 tulenes ühtlasi kostjale kohustus klientidelt sissenõutavat kõneteenuse hinda muuta, kui hageja selleks soovi avaldas. Vastasel korral muutuks hageja õigus kõneteenuse hinda muuta ainetuks, kui puuduks kostja kohustus seda muuta. Hagejal endal puudusid tehnilised võimalused ja pädevus kõneteenuse hinda kostja klientide jaoks muuta. Kohus leiab, et kui hageja väljendas kostjale tahet muuta lepingus fikseeritud kõneteenuse hinda, oleks kostja pidanud järgmiseks, kas muutma ühe kuu pärast kõneteenuse hinna ära või enne kõnehinna muutmist sõlmima vastava lepingu muudatuse. Puudub vaidlus, et kostja ei teinud kumbagi. Vaidlusalusest 27.08.2013 e-kirjast nähtub, et hageja on lisaks küsinud, kas on vaja sõlmida uus leping (tl 18). Kostja sellele ei reageerinud. Kostja töötaja Martti Kinkar tunnistab 16.10.2015 e-kirjas hagejale, et „kiri, mille saatsite nüüd veel tagantjärele on tõesti saadetud meile ja seda muudatust palutud“. Lisaks tunnistab Xxxxnimetatud e-kirjas, et hinnastamine on juba pikemat aega olnud väär (tl 21).
19.Kostja ei reageerinud hageja 27.08.2013 e-kirjale kõnehinna muutmiseks. Puudub vaidlus, et muid sisulisi eeldusi kõnehinna muutmiseks ei olnud kui hageja tahteavaldus. Kõnehinna muutmiseks ei olnud vajalik kostja nõusolek. Vaidlus on kõnehinna muutmise vormistamises. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kõneteenuse hind muutus hageja teavituse alusel ühe kuu möödumisel või tuli selleks täiendavalt sõlmida lepingu muudatus, oleks kõnehind tulnud kostja poolt klientide jaoks ümber hinnastada. Lepingu punktis 4.1.2 on sätestatud ühekuuline etteteatamise tähtaeg (tl 10). Vastavalt poolte selgitustele oli see vajalik kostja jaoks tehnilisteks korraldusteks. Kohus leiab, et isegi kui pooled pidid sõlmima täiendavalt kirjaliku lepingu kõnehinna muutmiseks, pidi see toimuma ühe kuu jooksul arvestades hagejapoolsest teavitamisest. Lisaks ei olnud tegemist suuremahulise lepingulise muudatusega, mida ei oleks kohtu hinnangul olnud võimalik viia ellu ühe kuu jooksul arvates hagejapoolsest teavitusest. Kohus leiab, et kuna kostja ei reageerinud hageja kirjale ega muutnud kõneteenuse hinda, on kostja lepingut rikkunud.
20.Kohus leiab, et puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Kostja kannab riski oma töötaja eest juhul kui tema töötaja jättis vastava hageja kirja tähelepanuta. Kohus leiab, et hagejale on tekkinud kahju saamata jäänud tuluna (VÕS § 128 lg 1 ja 4) kostja rikkumise tagajärjel. Hagejal on jäänud annetajatelt saamata raha, kuna kõnede hinnastamine oli väiksem kui hageja soovis. On tõendatud, et hagejal oli kavatsus tulu teenida ja saadud tulu kasutada heategevuses. Eeltoodu on ka üldteada asjaolu. Kohtu hinnangul on tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hagejal puudusid endal tehnilised võimalused kõneteenuse hinna muutmiseks. Seda sai teha ainult kostja. Kuna hagejal oli õigus hinda muuta ning kuna tegemist oli tasulise telefoninumbriga, eesmärgiga koguda annetusi, pidi kostjale olema ettenähtav, et teenusehinna muutmata jätmisel jääb tulu laekumata ning hagejale tekib saamata jäänud tuluna kahju. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt kahju hüvitamine on VÕS § 127 lg 2 kohaselt välistatud põhjusel, et hageja nõue on 1602 korda suurem kui hageja makstav kuutasu 15,98 eurot. Kohus märgib, et vastasel korral võiks kostja hoolimatult suhtuda kõnede hinnastamisse, kuna tekkiv kahju ei kuuluks hüvitamisele. Kõnedelt tulu teenimine oli hageja prioriteetne eesmärk kõneteenuse lepingu sõlmimisel ning kostjale pidi see olema arusaadav. Pooled on sõlminud lepingu, mille täitmine on kostjale kohustuslik sõltumata kuutasu suurusest.
2-16-4890 Kohus leiab, et esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kuna kostja ei hinnastanud kõnesid 3 euroga, jäi klientidelt hageja poolt soovitud tulu laekumata. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldused.
21.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
22.Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks hageja tegevuse tõttu vähendada nullini. Hageja sellega ei nõustu. Kohus leiab, et esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel. Puudub vaidlus, et pärast 27.08.2013 e-kirja saatmist ning sellele vastust saamata ei küsinud hageja kostjalt üle, kas kõnehinna muudatus on tehtud. Kohus leiab, et mõistliku ettevõtjana oleks hageja pidanud vastuseta jäänud kirjale tähelepanu juhtima. Selliselt käitudes oleks võimalik olnud vältida ebaõiget hinnastamist. Samas ei vabanda see kostja hooletust ega lepingu rikkumist.
23.Lisaks omab kohtu hinnangul asjas tähendust kostja poolt hagejale esitatud aruanded (tl 6062, tl 82-88), mille alusel esitas hageja kostjale tasumiseks arved (tl 36-59). Nimetatud aruannetes oli välja toodud ühes kuus tehtud kõnede arv ja kõnede eest kogutud tasu. Tasu oli välja toodud käibemaksuta ning sellele liites käibemaksu, sai tulemuseks kõnede arvule vastava numbri ehk nimetatud aruannete põhjal oli võimalik järeldada, et kõneteenuse hind püsis 1-eurosena. Kohus nõustub hagejaga, et eksimuse äratundmist takistas asjaolu, et ühelgi kostja aruandel ei olnud teenusenumbri lõpphinda kliendile välja toodud, vaid selle saamiseks tuli teha arvutustehe. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt kiitis aruannete alusel arve esitamisega hageja teenusehinna heaks. Hageja ei ole sellise käsitlusega nõustunud ning sellist heakskiitu ei saa hagejale omistada.
24.Kohus leiab, et hagejal ei olnud iseenesest kostja tegevuse osas kontrollikohustust, kuivõrd kostja oli vastavas kõneteenuse osutamise valdkonnas tegutsev äriühing. Samas oleks hagejale pidanud olema teatava aja möödudes äratuntav, et kõnede hinnastamine on väär ning sellele kostja tähelepanu juhtima. Sellist hoolsuskohustust teenuse kasutamisel järgides, oleks tekkinud viga olnud võimalik varem parandada ning kahju edasist tekkimist vältida. Kohtu hinnangul ei olnud hageja tegevus kahju tekkimisel selline, mis õigustaks kahjuhüvitise vähendamist nullini. Samuti ei saa ette heita hagejale seda, et hageja realiseerib kohtumenetluses oma õigust nõuda kahju hüvitamist. Puudub vaidlus, et kõnehind oli vääralt hinnastatud ligikaudu kahe aasta jooksul. Kohtu hinnangul oli üks aasta piisavalt pikk aeg, millise aja jooksul oleks hageja pidanud tsiviilkäibes vajaliku hoolsuse rakendamisel märkama seda, et kõned on vääralt hinnastatud. Arvestades seda, millist hoolsuskohustust oleks hageja pidanud kostjale hinnamuudatuse teavitamisel ja edasiste aruannete saamisel järgima, peab kohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist poole võrra.
25.Hageja nõuab saamata jäänud tuluna 2013.a oktoobrist kuni 2015.a septembrini 25 600,03 eurot (tl 6, tl 63). Kostja ei ole kahjuhüvitise arvutuskäigule vastuväiteid esitanud. Arvestades, et kohus pidas põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist poole võrra, on põhjendatud kahjuhüvitis 12 800,02 eurot, so 25 600,03/2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kahjuhüvitise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 800,02 eurot.
26.Kohus leiab, et otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (tl 108-115, tl 120-120 pöördel) ei oma asja lahendamisel tähendust ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulud
2-16-4890
27.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on mh tõlgikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulud
29.02.03.2017 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 2 908,67 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulud on hagilt tasutud riigilõiv 1 000 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 1 908,67 eurot käibemaksuta. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Hagilt riigilõivu tasumine summas 1 000 eurot nähtub kohtutoimikust (tl 64). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud käesolevas asjas kokku 13 tundi ja 38 minutit ning õigusteenust on osutatud tunnitasuga 140 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja toimunud kohtuistungit peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks ning puudub alus nende vähendamiseks. Lisaks ei ole kostja neile vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 2 908,67 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 454,34 eurot, so 50% 2 908,67-st. Kostja menetluskulud
30.02.03.2017 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 2 860 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja menetluskulud on kulud õigusabile. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 20 tundi ja 30 minutit. Õigusteenust osutati keskmise tunnitasuga 140 eurot käibemaksuta. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja toimunud kohtuistungit peab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks ning puudub alus nende vähendamiseks. Lisaks ei ole hageja neile vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud 2 860 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 430 eurot, so 50% 2 860-st.
Tasaarvestus
31.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
2-16-4890 Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 24,34 eurot, so 1 454,34 – 1 430.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.