Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 22.04.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Xxxx (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 1606,59 eurot, millest kindlustusmaksete võlgnevus on 1535,32 eurot ja jääkmaksumus on 71,27 eurot (hageja lõplik nõude selgitus tl 114). Hagis väljatoodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.11.2011 liisingulepingu nr xxxx, mille esemeks oli maastur Ford Explorer Limited 4.6 (2006). Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt viivist 0,25% päevas. Hageja saatis kostjale 23.04.2013 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja kohustus andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vara hagejale tagastanud ei ole. Hagejale on teadmata liisingueseme asukoht. Kuna hagejal ei ole õnnestunud kolme aasta jooksul vara valdust taastada, siis ei ole hagejal ka võimalik vara võõrandada, et selle arvelt nõuet vähendada. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on kokku 1606,59 eurot. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei eita, et poolte vahel oli sõlmitud 30.11.2011 liisinguleping nr xxxx ning kostja kohustus tasuma hagejale liisingumakseid. Kostja ei ole nõus aga võlgnevuse suurusega ja hageja poolt avaldatud arvestusega, mille kohaselt kostja 06.06.2013 tasus hagejale 3079,78 eurot ning jäi võlgnevus 1606,59 eurot. Juunis 2013 tasus kostja hagejale 5532,20 eurot ja viivisarve summas 33,73 eurot. Seega, kui sõiduauto jääkmaksumus vastavalt hagiavaldusele oli 4686,37 eurot, siis kostjal puudub võlgnevus hageja eest. Menetluse käik 05.08.2016 esitas hageja kohtule vastuse (tl 55-57). Hageja tunnistab, et kostja on tasunud 06.06.2013 5532,20 eurot ja 06.06.2013 33,73 eurot. Hagejale on arusaamatu, miks kostja on teinud makse summas 5532,20 eurot, sest võlgnevus oli suurem. Kostja sooviks oli liisingueseme väljaost, kuid kostja tasus ebapiisava summa, mistõttu väljaostu ei vormistatud ja kostja oleks pidanud liisingueseme hagejale tagastama. Kostja liisingueset hagejale ei tagastanud ega tasunud lepingust tulenevat võlgnevust. Kostja ei ole nõude arvestuse juures võtnud arvesse debitoorset võlgnevust, kaskokindlustuse makseid, kulusid tagastusteenusele ja käibemaksu. Hageja selgitab, et kostja tasutud rahast (5532,20 eurost) 981,52 eurot läks debitoorse võlgnevuste katteks, ülejäänud 4550,68 eurot jäi ettemaksuks, kuna väljaostu ei olnud vormistatud. 21.09.2016 ja 21.11.2016 määras kohus hagejale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja tõendamiseks (tl 83 ja 83 pöördel, tl 108, 109).

09.12.2016 esitas hageja kohtule vastuse. Hageja nõue 1606,59 eurot koosneb tasutud kindlustusmaksete summast 1535,32 eurot ja jääkmaksumuse summast 71,27 eurot. Kohtu põhjendused

kulusid tagastusteenusele ja käibemaksu. Nimetatud kulud on võetud maha kostja poolt tasutud summast ning alles jäi summa 3079,78 eurot, mida hageja kajastab hagile lisatud õiendil. Hageja tõi välja, et pooltevaheline leping on lõpetatud 17.05.2013. Lepingu jääk oli 4686,37 eurot, millele lisandub käibemaks 937,27 eurot. Debitoorne võlgnevus oli 950,83 eurot ja tagastusteenus 186 eurot (tl 56). Hageja esitas kohtule raamatupidamise õiendi nõude arvestuse kohta (õiendi kuupäev 04.08.2016) (tl 59). Õiendist nähtuvalt oli vara jäämaksumuseks 4686,37 eurot, millele lisandus käibemaks 937,27 eurot. Ettemaksuna oli õiendi järgi tasutud 3079,78 eurot. Seega kujunes võlgnevuse suuruseks 2543,86 eurot. 21.09.2016 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb välja tuua nõude kujunemise aluseks olevad asjaolud (tl 83 ja 83 pöördel). Kohus selgitas, et kui hageja nõue sisaldab vara jääkmaksumust, debitoorset võlgnevust, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulutusi, kindlustusmaksete võlgnevust, intresse ja viiviseid, tuleb hagejal iga nõude osas eraldi asjaolud välja tuua (sealhulgas nõuete sissenõutavaks muutumise ajad). Kohus selgitas, et debitoorse võlgnevuse puhul tuleb hagejal summaliselt eraldi välja tuua, millest debitoorne võlgnevus koosneb (s.t summaliselt välja tuua lepingust tulenevate osamaksete võlgnevus; summaliselt välja tuua lepingust tulenev intresside võlgnevuse nõue või muud selles sisalduvad nõuded). Samuti tuli hagejal detailselt välja tuua, kuidas on toimunud kostja maksete alusel (5565,93 eurot alusel) kohustuste täidetuks lugemine. 05.10.2016 teatas hageja kohtule, et hageja on esitanud kohtule nõude vähendatud suuruses, so summas 1606,59 eurot, mis koosneb kindlustusmaksetest 1535,32 eurot ja tasumata jääkmaksumuse osast 186 eurot (tl 87). Samuti märkis hageja, et jääkmaksumuse nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 14.05.2013 (tl 87). 21.11.2016 kirjas selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb detailset välja tuua võlgnevuse kujunemise asjaolud ja võlgnevuse täitmise asjaolud (tl 108-109). Hagejal tuli välja tuua kindlustusmaksete 1535,32 eurot aluseks olevad asjaolud ja tasumata jääkmaksumuse 186 eurot aluseks olevad asjaolud. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb detailselt välja tuua, kuidas on toimunud kostja maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine. Kohtule peab olema arusaadav, milline oli kostja terviklik võlgnevus ja mille katteks hageja kostja poolt tasutud summad arvestas. Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnevus puudub, siis peab kohus kontrollima võlgnevuse asjaolusid. 09.12.2016 esitas hageja kohtule vastuse (tl 114-118). Hageja 1606,59 eurot nõue koosneb, kindlustusmaksete võlgnevusest 1535,32 eurot ja jääkmaksumusest 71,27 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja on menetluse ajal muutnud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid – hagis märkis hageja, et nõue 1606,59 eurot on kujunenud vara jääkmaksumusest summas 4686,37 eurot ja 06.06.2013 laekunud summa 3079,78 eurot vahest (tl 3). 05.10.2016 teatas hageja kohtule, et nõue 1606,59 eurot koosneb kindlustusmaksetest 1535,32 eurot ja tasumata jääkmaksumuse osast 186 eurot (87). 09.12.2016 teatas hageja kohtule, et 1606,59 eurot nõue koosneb kindlustusmaksete võlgnevusest 1535,32 eurot ja jääkmaksumusest 71,27 eurot (tl 114). 05.08.2016 hageja

poolt kohtule esitatud vastuses märkis hageja, et pooltevaheline leping on lõpetatud 17.05.2013 (tl 56). 05.10.2016 vastuses märkis hageja, et nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 14.05.2013 (tl 87). Seega nähtub eeltoodust, et hageja ei ole üheselt välja toonud ka lepingu ülesütlemise (lepingu lõppemise) aega. 09.12.2016 kohtule esitatud vastuses tõi hageja välja järgmised asjaolud (tl 114-118). 13.05.2013 oli liisingulepingu jääk 4686,37 eurot (hageja on arvestanud nõude ilma käibemaksuta – tl 117), debitoorne võlgnevus oli 950,83 eurot, kindlustusarve nr 8006307013 oli 64,42 eurot. 06.06.2013 toimus laekumine kostja poolt summas 5565,93 eurot ja 02.10.2013 laekumine summas 64,42 eurot. Hageja arvestas kostja poolt tasutud summad debitoorse võlgnevuse 950,83 eurot katteks, kindlustusarve nr 8006307013 64,42 eurot katteks ja liisingulepingu jäägi katteks arvestas hageja ülejäänud 4615,51 eurot. Seega on võlgnevuseks jääkmaksumus 71,27 eurot. Ülejäänud võlgnevus on kindlustusmaksete võlgnevus summas 1535,32 eurot. Hageja ei ole välja toonud liisingulepingu jäägi 4686,37 eurot aluseks olevaid asjaolusid, debitoorse võlgnevuse 950,83 eurot aluseks olevaid asjaolusid ega kindlustusarve nr 8006307013 64,42 eurot aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud asjaolude väljatoomise kohustust (tl 83, 83 pöördel, 108, 109). Kohtul ei ole võimalik aru saada, kas hageja liisingulepingu jäägi nõue ja debitoorse võlgnevuse nõue sisaldab ka viiviseid, intresse, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulusid või muid makseid. Samuti ei ole hageja välja toonud kindlustusarve nr 8006307013 aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kohtul kontrollida, milline oli kostja terviklik võlgnevus ja mille katteks hageja kostja poolt tasutud summad arvestas. Kuivõrd kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnevus puudub, siis peab kohus kontrollima võlgnevuse asjaolusid. Hageja poolt väljatoodust nähtub, et kindlustusmaksete arved muutusid sissenõutavaks alates 22.12.2013 (tl 115). Seega esitas hageja kostjale kindlustuse eest arveid ka pärast pooltevahelise lepingu lõppemist. Hageja on esitanud kohtule kindlustusleppe nr xxxx, milles on märgitud, et kindlustusleping lõppeb liisingulepingu maksegraafiku järgse viimase kindlustusmakse osamakse tähtpäeval. Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lõpetatakse kindlustusleping liisingulepingu lõpetamise lisas nimetatud päeval. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud asjaolusid ja kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas kostja poolt 5630,35 euro tasumisega täitis kostja kogu liisingulepingu võlgnevuse, siis ei saa kohus hinnata ka kindlustusmaksete võlgnevuse nõuet. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.