Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduses toodud asjaolud. 02.01.2006 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb R. K. L. A. tema poja M. A., sünd.xxxxxx, õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist. Avalduses toodud asjaolude kohaselt 05.10.2005 ajavahemikul 09.00 kuni 12.00 varastati Rakveres, Posti tänaval asuva lasteaia juurest R. K. kasutuses olnud laste jalgratas väärtusega 1000 krooni. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas alustati hageja avaldusel väärteomenetlus nr 2590/622 KarS § 218 lg 1 tunnustel. 21.12.2005 saadud vastuses teatati avaldajale, et jalgratta varguse pani toime kostja alaealine poeg M. A., kelle suhtes edastati materjalid arutamiseks alaealiste komisjonile. Vastuseks hagile teatas kostja, et ta ei tunnista hagi, kuna jalgratas on kätte saadud ning varguses osalesid ka teised alaealised. Hageja taotlusel välja nõutud väärteoasja toimiku materjalidest (väärteo menetluse lõpetamise määrusest) ja LääneViru maakonna alaealiste komisjoni otsusest 25.01. 2006 nr2/16 nähtub, et nimetatud väärteo pani toime M. A. Menetluse lõpetamise määrust ega alaealiste komisjoni otsust ei ole vaidlustatud. 09.03.2006 esitatud hageja avalduses on kostja vastu esitatud nõue 5417.70 krooni hüvitamiseks. Lisaks jalgratta väärtusele (1000 krooni) taotleb hageja ka jalgratta otsimisega kaotatud tööpäeva eest töötasu 1267.68 krooni ja kulutatud bensiini eest 650 krooni hüvitamist, samuti õigusabikulu summa 2500 krooni tasumist kostja poolt. 27.03.2006 eelistungil hageja teatas, et ta jääb oma nõude juurde ning taotleb ka jalgratta vargusega kaasnevate kahjude hüvitamist. Hageja on esitanud tõendi oma tööandjalt AS-ist Viater Ehitus töölt puudumise kohta 06.-07.10.2005 ja 10.10.2005 (väidetavalt poja jalgratta otsimise tõttu) ja kaotatud töötasu kohta summas 1267.68 krooni; samuti kviitungid 02.01.2006 ja 09.03.2006 õigusabi eest tasutud 2500 krooni kohta. Hageja seletusel oli ta juba oma lapsele ostnud uue jalgratta, mistõttu keeldus politseist jalgratast tagasi võtmast. Kohus tegi 27.03.2006 eelistungil pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 05.04.2006 saabus kohtule kinnitamiseks poolte kirjalik kompromissileping, mille kohaselt hageja nõudeks kostja vastu jääb 5000 krooni hüvitamine ning kostja kohustub selle tasuma ositimaksetena summas 416 krooni iga kuu 15.kuupäeval alates 15.05.2006 hageja arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas. Kohtule esitatud kirjalikus kompromissilepingus taotlevad pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist, kinnitades, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. Kuna kostjal ei olnud asjas õigusteadmistega esindajat, siis pidas kohus vajalikuks kompromissi kinnitamisega kaasnevate õiguslike tagajärgede selgitamiseks poolte ärakuulamist kohtuistungil. 10.05.2006 kohtuistungil teatas hageja, et ta jääb kompromissilepingus märgitud nõude juurde, on nõustunud kahjunõude osalise vähendamisega ning selle tasumisega

ositimaksetega. Kostjale jääb jalgratas, mille ta saab politseist kätte kompromissi kinnitava määruse jõustumisel. Kostja kinnitas kohtus, et ta on nõus hagejale hüvitama kokku 5000 krooni vastavalt maksegraafiku alusel. Kostja jäi esitatud tingimustel kokkuleppe kinnitamise juurde ka kohtu poolt TsMS § 431-432 sätestatud tagajärgede selgitamisel.. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, esitatud kompromissilepingu ja poolte seletused, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. Kompromissilepingus märgitud kohustuste kostja poolt mittekohasel täitmisel on sissenõudjal õigus pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele selgitatud ja on arusaadavad. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 4, 430-432 ja 661 lg 2 sätestatust. Kohtunik

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Õ. Bamberg

Kohtumäärus jõustus 15.juunil 2006.a Nooremreferent

Õ. Bamberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.