Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kinnitas kostja, et on tutvunud Q GSM lepingu ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefonsideteenuste lepingu tingimustega (üldtingimused) ning hinnakirjadega. Tulenevalt antud ajal kehtinud üldtingimuste punktist 8.1 oli kostjal sõlmitud tähtajaline leping 12 kuuks, s.o tähtajaga kuni 16.04.1999. a. Kostja kohustus seega tarbijana tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt üldtingimuste punktile 7.12 oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Hageja esitas kostjale tema lepingujärgsele aadressile Sõpruse pst 21-7 Kohtla-Järve arved nr 155286, 179436, 203530 ja 216060. Lõpparvel nr 216060 kajastuvad maksed kuutasude eest ja telefoni väljaostuhind. Kostja arveid tasunud ei ole ning seega on kostjal tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 4 372,56 krooni, ning telefoni väljaostuhind 3 245 krooni. Kostjale müüdud mobiiltelefoni maksumus oli 1 800 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes, hind oli seega subsideeritud. Kostja oli lepingut allkirjastades teadlik, et telefon kuulub lepingu tähtaja, s.o 12 kuu jooksul teenuse osutajale ning lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus kostja telefoni tagastama, mittetagastamise korral aga tasuma telefoni väärtuse (mittesubsideeritud hinna müügi hetkel). Kuna leping ennetähtaegselt lõpetati ja kostja telefoni ei tagastanud, oli ta seega kohustatud tasuma telefoni mittesubsideeritud hinna, s.o lisaks tasutud 1 800 kroonile täiendavalt 3 245 krooni. Hageja on juba hagiavalduses esitanud vähendatud viivisenõude. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnevata summa alusetult tasumata. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus Q-GSM lepingu sõlmimisel ettemaksu 2 154 krooni. Nimetatud lepingu alusel kasutas kostja mobiilsideteenust 2 kalendrikuu jooksul. Seoses asjaoluga, et pakutav teenus ei vastanud kvaliteedile, ütles kostja lepingu üles samas müügiesinduses, kus oli lepingu sõlminud, esitades lepingu lõpetamise kohta kirjaliku avalduse. Kostja tasus võlgnevuse jäägi ja sai müügiesinduselt kinnituse, et vastastikused võlgnevused puuduvad. Kostja leiab, et kohtule esitatud materjalid on eksitavad ning ei vasta tegelikule olukorrale. Kostja peab üllatavaks hageja esitatud asjaolu, et hoopis kostjaga on lõpetatud leping seoses võlgnevusega. Kostja väitel nägi ta hageja esitatud dokumentatsiooni (v.a leping ja pakkumine) esmakordselt hagimaterjalides. Kuna kostja teadis, et võlgnevus puudub ja leping on üles öeldud, ei ole ta säilitanud maksedokumente. Kostjale ei ole hagimaterjalides viidatud ja lisatud üldtingimusi eelnevalt tutvustatud ega väljastatud. Kostjale jäävad arusaamatuks hageja väited võlgnevuse suurusest ning kostja väidetavast nõudele reageerimata jätmisest. Kostja kinnitab, et ei ole ühtegi nõuet hagi esitamisest saanud. Väidetav võlgnevus on absurdne, kuna vastavalt sõlmitud lepingule ja ka esitatud üldtingimustele ei saa kostja võlgnevus ületada 500 krooni (krediidilimiit). Kostja leiab, et tegemist on alusetu nõudega, nõue on põhjendamata ja tõendamata. Põhjendamatu on ka viivise nõue. Kostja leiab, et kui kohus peab mingis osas nõuet põhjendatuks, puudub viivise arvestamiseks alus, kuna kostja ei olnud võlgnevuse olemasolust teadlik, millest tulenevalt puudus ka eelnev võimalus esitada oma vastuväiteid kohtuväliselt või põhjendatud osas kohustus täita. Kostja peab viivise nõuet alusetuks ja põhjendamatult suureks.

Kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja palub jätta OÜ Aktiva Finants hagi rahuldamata, kohtukulud hageja kanda ja vaadata tsiviilasi läbi kostja osavõtuta kuna kostjal puuduvad võimalused istungist osavõtuks. Kohtu põhjendused 15.02.2006 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi hagi juurde ja esitas tõendid kostja arvete kohta näitamaks, et kostja on teenust kasutanud. Kohus tegi ettepaneku vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, kuna eelistungil on kohtule esitatud olulised tõendid. Hageja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus edastas kostjale hageja poolt esitatud uued tõendid, määras asjas kirjaliku menetluse ja kohustas pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Võttes arvesse hagihinda 15 235,12 krooni, otsustas kohus menetleda asja lihtmenetluses. 17.04.1998 sõlmitud Q-GSM lepingust nr 10025331 ning teatisest AS Tele2 Eesti ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. 20.04.2005 saldokinnitusest, 20.04.2005 teatest lepingu lõpetamise kohta, 02.05.2005 võlateatisest ning kostjale esitatud arvetest nr 155286, 179436, 203530, 216060 nähtub, et kostja võlgneb hagejale 15 235,12 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kostja väitel ei ole talle hagimaterjalides viidatud ja lisatud üldtingimusi eelnevalt tutvustatud ega väljastatud. Kostja on allkirjastanud Q-GSM lepingu, kinnitades seega, et on tutvunud QGSM lepingu, Tingimuste (Q-GSM lepingu tingimuste) ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. Kostja on seega on allkirjaga kinnitanud, et on tingimustega tutvunud ning kostja väide, et nimetatud üldtingimusi ei ole kostjale eelnevalt tutvustatud ega ka väljastatud, on tema enda allkirjaga ümber lükatud. Kostja väite kohaselt nägi ta hageja esitatud dokumentatsiooni (v.a leping ja pakkumine) esmakordselt hagimaterjalides. AS Ritabell poolt hagejale saadetud teatest lepingu lõpetamise kohta, teatisest nõude loovutamise kohta, arvetest ja Julianuse Inkasso Agentuur AS saadetud võlateatisest nähtub, et võlgnevusest on kostjat teavitatud aadressil Sõpruse 21-7 KohtlaJärve. See aadress oli märgitud liitumislepingusse. Vastavalt üldtingimuste p-le 4.1.10 oli kostja kohustatud teist lepingupoolt teavitama kirjalikult oma aadressi muutumisest. Kostja oma kohustust ei täitnud, seetõttu ei saanud hageja kostjat võlgnevusest teavitada. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt ta sai müügiesinduselt kinnituse, et vastastikused võlgnevused puuduvad.

Kostja on seisukohal, et vastavalt sõlmitud lepingule ja ka esitatud üldtingimustele ei saa kostja võlgnevus ületada 500 krooni (krediidilimiit). Üldtingimuste punkti 1.2.6 kohaselt on krediidilimiit AS-i Ritabell poolt kehtestatud rahaline piirsumma, milleni AS Ritabell võib osutada kostjale teenuseid võlgu. Krediidilimiidi rakendamine oli seega AS-i Ritabell õigus, mitte kohustus. Üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt oli kostjal kohustus mitte ületada oma krediidilimiiti. Asjaolu, et kostja kasutas AS Ritabell teenuseid üle nimetatud krediidilimiidi, ei võta hagejalt õigust nõuda kostja poolt tarbitud teenuste võlgnevust krediidilimiiti ületavas osas. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist, tuginedes asjaolule, et ei olnud võlgnevusest teadlik ja ei saanud seetõttu võlgnevust ka likvideerida. Hageja on juba vähendanud viiviste nõuet 28 474,44 kroonilt põhivõlgnevuse summani. Kohus leidis, et kuivõrd kostja teadmatus tulenes kostjapoolsest kohustuse rikkumisest, ei ole täiendav viivise vähendamise nõue põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 7 617,56 krooni ja viivise 7 617,56 krooni, kokku 15 235,12 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 15 235,12 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 400 krooni ning, arvestades asja mahtu ja keerukust, õigusabikulud 761,76 (15 235,12 x 5%) krooni, kogusummas 2 161,76 krooni hageja kasuks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.