2-16-6002/35 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 1-7) Madis Sütt esitas 15. aprillil 2016 kohtule hagi Elo Jürgensoni ja Eiki Suhhanovi vastu VÕS §-de 127 lg 1, lg 6; 128 lg 1, lg 5; 134 lg 2, lg 5; 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena kohtu äranägemisel mõistliku rahasumma väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja 3. novembri 2013 öösel Tartus lokaalis Püssirohukelder oma endise kolleegi mälestusüritusel. Hageja veetis ürituse peamiselt koos oma sõbra A.A.ga baarileti ääres istudes. Tarvitati ka alkoholi, kuid arvestades, et hageja on tänaseks juba kahe aasta vältel täiskarsklane, ei olnud ka tookordsed kogused suured. Ürituse lõpufaasis umbes kell 02.00 varahommikul otsustasid hageja ja A. A. lokaalist lahkuda ja koju minna ning liikusid väljapääsu poole. Vahetult enne saalist välja jõudmist tõusis samas kõrval asuvast lauast naisterahvas ning hüüdis valjul häälel, et nüüd aitab, nüüd sa alles saad. Sellele järgnes Elo Jürgensoni ning temaga koos viibinud Eiki Suhhanovi poolt kiire ning äärmiselt agressiivne rünnak hageja vastu. Esmalt lükati hageja läbi vaheukse lokaali eeskotta kivipõrandale pikali ning teda peksti käte ja jalgadega. Peksjateks olid kaks meest ning tänaseks on selgunud, et üks neist oli Eiki Suhhanov. Kui hageja oli verisena pikali põrandal, tuli tema juurde ka Elo Jürgenson ning lõi teda vähemalt kahel korral jalaga rindkeresse. Hageja olles abitus olukorras ning vigastatud hõikas, et A. A. kutsuks turvamehe, kes sekkus ning takistas kostjatel hageja suhtes vägivalla kasutamise. Seejärel liikusid kõik osapooled õuealale ning peale mõningast toibumist helistas hageja politsei hädaabinumbril. Olles veendunud, et politsei on kõik vajalikud andmed võtnud, suundus hageja kiiremas korras EMO-sse, sest tugev verejooks ning mitmed löögid erinevatesse kehapiirkondadesse tekitasid vaevusi. Traumapunktis fikseeriti hagejal erinevad kehavigastused, sh ninaluude murd ja suuõõne lahtine haav. Kostjad ründasid hagejat ning põhjustasid talle kehavigastusi, ilma et hageja oleks andnud selleks vähimatki põhjust. Hageja oli kogu õhtu baarileti ääres koos sõbraga ning ei seganud mitte kedagi. Peksjad olid nii hagejale kui A. A. võõrad ning neil ei olnud varasemalt ega ka sel ööl enne rünnakut mitte mingisugust kontakti. Hageja palub mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta, et teda peksti jõhkralt ning grupiviisiliselt kolme isiku poolt ilma, et hageja oleks selliseks käitumiseks andnud mistahes põhjust. Hagejat rünnati ootamatult, ilma vähimagi provokatsioonita. Maaslamavat hagejat peksti julmalt lüües teda kümneid kordi käte ja jalgadega. Eriti valus ja alandav on juba läbipekstud, verd jooksva ning maas lamava hageja jalaga löömine Elo Jürgensoni poolt. Peksmisele ei ole järgnenud vabandamist või ettepanekut kahju heastada. Vastupidi, kostjad on ka pärast peksmist suhtunud kannatanusse üleolevalt, halvustavalt ja ähvardavalt. Hageja esitas tõenditena koopiad patsiendi traumakaardist ja epikriisist ning kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX A. A. ja M. Süti antud ütlustest ja turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist (tl 917, 21-37). Kostjate vastuväited (tl 49-51) Kostjad kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole kostjad hagejale mitte mingisugust kahju tekitanud. Lõuna Prefektuuri 9. detsembri 2015 määrusega lõpetati kriminaalasi, kuna kostjad ei ole üldse hageja õigusi rikkunud. Politsei ei tuvastanud hageja õiguste rikkumist kostjate poolt. Hageja (kannatanu) ütlused kriminaalasjas on olnud erinevad ja vastuolulised ning videosalvestiselt ei ole näha, et hageja poolt kirjeldatud Elo Jürgensoni poolne löömine oleks aset leidnud. Püssirohukeldri välisukse juures leiab küll aset rüselus, kuid kannatanut hoiavad kinni tuvastamata isikud. Videost ei ole näha A.A.u kirjeldatud kahe mehe poolset hageja peksmist vahekoridoris ega hageja kirjeldatud tema pihta väidetavalt tabanud Elo Jürgensoni jalalööke. Kõige tõenäolisemalt ei mäleta hageja tugeva alkoholijoobe tõttu, mis Püssirohukeldris toimus ja kes talle 2(6)

3.Hageja vande all antud seletusest ja tunnistaja A.A.u ütlustest (tl 108-110, 111-112) nähtub, et nad viibisid 3. novembri 2013 öösel Tartus õllerestoranis Püssirohukelder oma endise kolleegi O.U.i mälestusüritusel. Istuti saali tagaosas baarileti ääres, käidi väljas suitsetamas, tarvitati ka alkoholi. Ürituse lõpufaasis umbes kella kahe paiku otsustati restoranist lahkuda ja liiguti väljapääsu suunas. Vahetult enne saalist välja jõudmist toimus vaidlusalune intsident. Tunnistaja A.A.u ütluste järgi toimus kiire ja intensiivne peksmine, Madis Sütt lükati pikali vastu välisust, millele järgnesid pidevad löögid kehapiirkonda ja näkku. Tunnistaja üritas Madis Sütti kaitsta, kuid tal ei olnud jõudu. Põhiliselt oli peksjaks üks noormees, aga inimesi oli veel ümberringi. Rüseluses nägi tunnistaja ka ühte naisterahvast, kes lõpuks lõi maaslamajat hagejat jalaga kehapiirkonda. Tunnistaja A.A. ei kinnitanud tõsikindlalt kohtuistungil, et peksjaks oli kostja Eiki Suhhanov ja rüseluses osalejaks kostja Elo Jürgenson. Tunnistaja kuulis, et rahva poolt tuli hageja suunas süüdistusi, et hageja oli ühte naisterahvast käperdanud ja et hageja rohkem lähemale ei tuleks. Restoranist väljas kutsus hageja politsei, kes fikseeris olukorra ja võttis isikuandmed. Hagejal oli ninaverejooks, ta läks traumapunkti ja tunnistaja koju. Sarnaseid ütlusi on tunnistaja A.A. andnud ka kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX (toimik lk 58-60). Hageja vande all antud seletusest nähtub, et teda rünnati restoranist lahkumisel, kui ukse vahetust lähedusest lauast tõusis püsti naisterahvas ja ütles, et nüüd aitab, et nüüd ta alles saab. Sellele järgnes ootamatu rünnak selja tagant, mille tagajärjel hageja paisati läbi vaheukse restorani eeskotta põrandale pikali ning teda peksti käte ja jalgadega. Tänaseks on selgunud, et üks peksjatest oli Eiki Suhhanov ja naisterahvas Elo Jürgenson. Hageja mäletab, et Elo Jürgenson põhjendas valjuhäälselt, et hageja on teinud ränkraske vea ja lõi teda vähemalt kahel korral jalaga rindkeresse. Hageja palus A.A.l kutsuda turvamehe. Turvamehe kohalolekut hageja ei tajunud. Hiljem väljas olles kutsus hageja kohale politseipatrulli, seejärel takso ja läks traumapunkti, kus fikseeriti ülahuule tugev verevalum ja nina mõningane luumurd. Järgmisel hommikul tegi hageja juhtumi kohta avalduse politseile. Sarnaseid ütlusi on hageja andnud kannatanuna ka kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX (toimik lk 8-10). 3(6)

Kostja Elo Jürgensoni vande all antud seletusest (tl 110) nähtub, et 3. novembri 2013 öösel viibis ta elukaaslase Eiki Suhhanovi ja tuttava M.R.ga Püssirohukeldris. Madis Sütt oli purjus, käitus ebameeldivalt, käperdas teda ja teisi tütarlapsi. Konkreetselt tantsupõrandal pistis Madis Sütt selja tagant mõlemad käed kostja särgi alla rindade peale. Õhtu jooksul, kui Madis Sütt tülitas nende laudkonda, ajasid lauas olnud kaks võõrast noormeest Madis Süti eemale ja teda taheti välja toimetada. Madis Sütt puikles ja tõukles hästi palju vastu, kuid ta suruti vahekoridori ja sealt välja. Kostja tegi Madis Süti väljatoimetamisel ukse lahti. Vahekoridoris toimus mingi rüselus ja mingil hetkel oli Madis Sütt tõesti põrandal. Kostja ei tea, kuidas Madis Sütt põrandale sattus. Väljas lärmas Madis Sütt edasi, kutsus politsei, kostja andis ütlused ja õhtu lõppes. Kostja Eiki Suhhanovi vande all antud seletusest (tl 111) nähtub, et Madis Sütt tikkus tema elukaaslasele Elo Jürgensonile tantsupõrandal ligi, Elo Jürgenson lükkas ta endast eemale ja sõimas teda. Suitsuruumist tagasi tulles sattus kostja ukse juures toimuvasse rüselusse Madis Sütiga. Elo Jürgenson ütles, et meeskodanik oli tulnud teda uuesti käperdama ja ta tahtis koos rahvaga Madis Süti uksest välja lükata. Rüseleti kolmekesi: kostja, Madis Sütt ja A.A.. Kostja kukkus koos Madis Sütiga pikali. Kostja ei oska öelda, kas ta lõi Madis Sütti selle rüseluse käigus, enda teada mitte. Eesmärk oli Madis Sütt baarist välja visata. Madis Süti pidi välja toimetama, sest ta oli nii tugevas alkoholijoobes ja ei andnud endale aru, mida ta teeb. Kõik rahvas, kes ukse juures olid, tahtsid Madis Sütti välja lükata, Elo Jürgenson kaasa arvatud. Rüselemine lõppes, tuli turvamees ja Madis Sütt sai välja visatud. Tunnistaja M.R. ütlustest (tl 112-114) nähtub, et tema rüseluse algmomenti ei näinud, tuli suitsetamast ja nägi, et rüselus ukse peal käib. Laudkonnast olid inimesed, kes üritasid Madis Sütti välja toimetada, kuna viimane käitus perversselt, tikkus ligi Elo Jürgensonile ja häiris paljusid inimesi. Madis Sütt üritas Eiki Suhhanovit rünnata. Tunnistaja nägi, et Eiki Suhhanov oli rüseluses, tal oli pluus puruks tõmmatud. Tunnistaja ise rüselusse ei läinud, lahutada kedagi ei olnud. Hiljem tunnistaja väljas nägi, et Madis Sütil tekkis väljas kellegagi rüselus, keegi midagi filmis ja Madis Sütil oli nägu verine, kuid kui sees rüselus toimus, oli tal kõik korras. Rüseluse käigus kukkusid Eiki Suhhanov ja arvatavasti ka Madis Sütt pikali.

4.Hageja on esitanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendi traumakaardi ja päeviku andmed (tl 9, 10), milles on märgitud, et patsient/hageja pöördus kliinikusse 3. novembril 2013 kell 02.50. Patsient on selgitanud pöördumist, et Püssirohukeldris toimunud kaklus, kus patsienti ründasid kolm inimest käte ja jalgadega, vigastatud nägu, nina, korraks olnud teadvuse kaotus. Objektiivselt: turse, nina piirkonnas esineb tavapärasest suurem liikuvus luulis-kõhrelises ülemineku piirkonnas. Ülahuule haav suuõõnes. Hagejal diagnoositi ninaluude murd ning suuõõne lahtine haav. Poolte ja tunnistajate poolt kirjeldatud sündmuste kronoloogia nähtub kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX menetluse raames kogutud Püssirohukeldri turvakaamera videosalvestistelt. Videosalvestiselt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimiku lk 16-21, kaamera 2 fotod) nähtub, kuidas kostja Eiki Suhhanov lükkab Madis Sütti väljapääsu suunas hoides tal õlast ja ümbert kinni; mõlemad kukuvad väljapääsu paremasse nurka; Eiki Suhhanov läheb saali, paneb selga pluusi, misjärel tuleb saalist hoogsalt kiirustades tagasi; Eiki Suhhanov vaatab oma käsi, mis on ilmselt määrdunud verega ja läheb neid tualetti pesema. Videosalvestiselt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimiku lk 22-33, kaamera 1 fotod) nähtub sündmuste käik restorani väljapääsu paremas nurgas, kus Madis Sütt on põrandal ning Eiki Suhhanov ja ka Elo Jürgenson toimetavad aktiivselt tema kohal; aktiivne tegevus toimub salvestise 13.-15. minutil, mil kostjate kehahoiakuid arvestades toimub ilmselt hageja löömine; Madis Sütt püüab uuesti restorani siseneda, teda takistatakse. Videosalvestistelt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXXXXXX nähtub sündmuste lõpufaasis Madis Süti ja tunnistaja A.A.u väljumine lokaalist õuealale ja kuidas Madis Sütt pühib ninast verd. Hageja telefoniga filmitud videolõigust Youtube’is (XXXXXXXXX) on kuulda Elo Jürgensoni ütlusi, et „naised võivad klubides olla paljalt, ... aga käivad ja käperdavad“ ning Madis Sütile suunatud „ära isegi lähemale tule“. Kuulda on ütlusi, et „olen teinud seda ka varem ja ega see ei ole esimene kord, kus ma mingile perverdile vastu 4(6)

hambaid annan“, kuid kohtu arvates ei ole kõneleja isik tuvastatav. Kostjate seletused Püssirohukeldris aset leidnud sündmuste kohta on vastuolulised. Kostja Elo Jürgenson on alates kahtlustatavana ülekuulamisest andnud ütlusi, et tema mees ja tuttav olid intsidendi toimumise momendil Püssirohukeldri vahekoridoris suitsuruumis ja nemad seda sündmust pealt ei näinud. Need kaks isikut, kes aitasid teda käperdanud meesterahva Püssirohukeldrist välja toimetada, olid kõrvallauast ja nende nimesid ta ei tea. Ka kirjalikus vastuses hagile on kostjad väitnud, et välisukse juures aset leidnud rüseluses hoidsid hagejat kinni tuvastamata isikud ja kostja Eiki Suhhanov ei viibinud tüli ajal Elo Jurgensoni ja hageja vahel üldse sündmuskohal. Kostjate tunnistaja M.R. ütlustest nähtub, et tunnistaja nägi hiljem väljas, et Madis Sütil tekkis kellegagi rüselus, keegi midagi filmis ja Madis Sütil oli nägu verine, kuid kui sees rüselus toimus, oli tal kõik korras. Hageja tunnistaja A.A. on aga kohtu arvates usaldusväärselt kohtuistungil kirjeldanud toimunud rüselust, et ta kõike ei näinud ja et ta ei oska kinnitada, et hagejat rünnanud isik oleks kostja Eiki Suhhanov ja hagejat jalaga löönud naisterahvas Elo Jürgenson. Kostjate seletused ja tunnistaja M.R. ütlused on vastuolus videosalvestistelt nähtava sündmuste käiguga, kus kostjad aktiivselt osalevad intsidendis hagejaga, ja et restoranist väljudes oli hagejal juba ninaverejooks. Kohus leiab, et arvestades toimunud rüselust, kus kostja Eiki Suhhanovi poolt hoiti hagejat kinni kehast, teda jõuga lükates põrandale ja kostjate aktiivset tegevust põrandal lamava hageja kohal, ja tekitatud kehavigastuste iseloomu, annab aluse pidada hagejale tekkinud ninaluude murdu ning suuõõne lahtist haava kostja Eiki Suhhanovi tegude tagajärjeks vaidlusaluse intsidendi käigus. Uuritud videosalvestistelt ei nähtu ja asjas ei ole viidatud kolmandatele isikutele, kellega hagejal tekkinuks restoranis taoline füüsiline kontakt, mille tagajärgi saaks siduda hagejal tekkinud kehavigastustega.

5.Kostjad on kahju õigusvastasel põhjustamisel vastutusest vabanemiseks viidanud õigusvastasust välistava asjaoluna VÕS § 1045 lg 2 punktile 2 (kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega). Kostjad ei ole täpsustanud millal ja millist olukorda tuleks käsitada VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohase hageja nõusolekuna talle kahju tekitamiseks, et kohus saaks välistada põhjusliku seose kostjate teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Youtube videolt XXXXXXXXXX (O.U. mälestusõhtu Püssirohukeldris 2. november 2013, alates 38. minutist videol hageja) ei nähtu, et hageja tülitaks tema ümber olevaid naisterahvaid ebasündsalt. Kui ka kostja Elo Jürgensoni seletuse järgi oli varasemalt tantsupõrandal leidnud aset tema tülitamine hageja poolt ebasündsalt nn käperdamine, siis sellest sündmusest oli lahkumise hetkeks möödunud piisav ajaline distants ja kostja väitel lahendas ta ka tantsupõrandal toimunud olukorra iseseisvalt. Kostjad ja tunnistaja M.R. on kirjeldanud, et hageja oli tugevas alkoholijoobes (nemad olid aga kained), ei andnud endale aru oma tegudest ja tülitas kõiki restoranis viibijaid. Seega ohu tõrjumiseks piisanuks proportsionaalse meetmena purjus inimese eemale lükkamisest. Kui hageja ohustanuks avalikku korda, restorani ja külastajate turvalisust, tulnuks pöörduda abi saamiseks turvatöötaja poole. Turvatöötajal on tulenevalt oma ametiseisundist õigus sekkuda restorani külastajate varalistesse ja mittevaralistesse õigustesse seadusega kindlaks määratud tingimustel ja vahenditega, so isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades isik objektilt eemaldada, tuvastada isik kohapeal, isik politseile üle anda. Hageja ja tunnistaja A.A.u ütlustest nähtuvalt nad õhtu jooksul ise kellegagi füüsilist kontakti ei otsinud, avalikku korda ei rikkunud ega neid suuliselt hoiatatud korra rikkumise eest. Vaidlusalune intsident toimus hageja ja A.A.u lahkumisel restoranist, mil nad liikusid väljapääsu suunas. Sellel ajahetkel ei ole tuvastatav mingit hagejast tulenevat reaalset ohtu kostjatele, mida viimased asusid kõrvaldama füüsilist jõudu kasutades ja hagejale õigusvastaselt kahju tekitades.