Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu punkti 2 kohaselt laevakulusid, meeskonna ülalpidamise kulusid ja laevade hoolduskulusid. Kostja ei ole nimetatud kohustusi hageja ees täitnud. Hageja palub nõude tunnustamist teises rahuldamisjärgus. Hageja on esitanud järgmised tõendid: kostjale saadetud nõude tunnustamise avalduse (tlk. 8-9); väljavõtte Ametlikest Teadaannetest kostja pankrotiteate kohta (tlk. 10); koopia ja tõestatud tõlke .a. laeva halduslepingust (tlk. 15-19); koopia maksenõudest summas 61 310 USD (tlk. 20); koopia ja tõestatud tõlke võlgnevuse arvestusest summas 61 310 USD (tlk. 22-23); koopia ja tõestatud tõlke võlgnevuse koostamise protokollist (tlk. 25-26); koopia ja tõestatud tõlke laevakulude tasumise lepingust (tlk. 28-31); koopia maksenõudest (tlk. 32); koopia ja tõestatud tõlke võlgnevuse koostamise protokollist (tlk. 34-35); koopiad ja tõestatud tõlked võlgnevuse arvestusest (tlk. 37-38; 40-41; 43-44); koopia nõuete loovutamise lepingust V U M B.V-ga (tlk. 45); koopia mootorkütuse arvest ml-le V (tlk. 46); koopia ja tõestatud tõlke raamatupidamise õiendist (tlk. 48-49); ja koopiad maksekorraldustest (tlk. 50-53).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et vaidlusalune nõue tähtaegselt tunnustamiseks esitati. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt vaidles haldur .a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele täies ulatuses vastu järgmistel põhjustel:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 106 lg 1 alusel otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuet või selle rahuldamisjärku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud. Tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale tähtaegselt tunnustamiseks nõude summas 4 557 368,61 krooni, mille aluseks märkis hageja ja kostja vahel .a. sõlmitud lepingu „S M A “ koos lisadokumentidega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja esitatud nõue on tegelikult olemas,

kas kostjal on võlakohustusi seoses hageja ja V U M B.V. vahel sõlmitud nõuete vastastikuse loovutamise lepinguga ja kas kostja võlgneb hagejale ml V punkerdamise eest. .a. sõlmitud leping „S M A t“ Seega analüüsib kohus, kas hageja esitatud nõue on tegelik, see tähendab, kas hageja ja kostja vahel eksisteerib nimetatud nõude osas võlasuhe. Hageja väidete kohaselt sõlmis ta kostjaga .a. lepingu „S M A, mille esemeks oli hageja poolt kostjale laeva hoolduse ja meeskonnaga seotud teenuste osutamine. Hageja väidetel pidi kostja lepingu punkti 2 kohaselt tasuma hagejale laevakulusid, meeskonna ülalpidamise kulusid ja laevade hoolduskulusid. Hageja väidete kohaselt kostja talle nimetatud kulusid tasunud ei ole. Hageja esitatud dokumentide kohaselt võlgneb kostja hagejale 61 319 USD ja lisaks 3 788 792,58 krooni. Hageja kinnitusel on ta krediteerinud kostja majandustegevust nii raha kui teenustega, et tuua kostja majanduslikult raskest seisust välja. Hageja on tasunud osa kostja kuludest. Hagejal oli kostjaga kokkulepe, et kostja tasub majandisseisu paranedes hagejale võla ära. Hageja tegutses kostja laevade mänedžerina. Arved selle teenuse eest otsustas hageja esitada siis, kui kostja muud kohustused on täidetud, ehkki teenus oli juba osutatud. Võlanimekirjas ei nimetatud võlga hagejale, kuna oli teada, et reaalselt niikuinii seda ei ole võimalik saada. Kostja on esitanud hageja väitele võlakohustuse olemasolu kohta veenvad vastuväited, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõuet tegelikkuses ei eksisteeri. Kohus leiab, et asjas omab tähtsust asjaolu, et hageja esitatud lepingule kirjutas kostja poolt alla juhatuse liige JK, kes on ühtlasi hageja osanik. Samas esitas J.K kohtule pankrotiavalduse lisana OÜ võlanimekirja seisuga .a. ja kinnitas nimekirja õigsust oma allkirjaga. Sama nimekirja esitas J.K ka ajutisele pankrotihaldurile LM . Kohus nõustub kostjaga selles, et ei ole tõenäoline, et juhatuse liige ei teadnud võlanimekirja koostamise hetkel väidetavast kostja võlast. Kostja kirjalikele vastuväidetele vastates väitis hageja, et kostja .a. võlanimekirjas on esitatud võlgnevused kolmandatele, so OÜ-ga mitteseotud isikutele. Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole usaldusväärne. Pankrotimenetluses ei eristata kohustusi kolmandate isikute ja pankrotivõlgnikuga seotud isikute ees. Veel enam, on ebatõenäoline, et hageja oleks jätnud oma nõude nõuete nimekirjast välja, lülitades sinna hagejaga seotud isiku võlad n.ö. kolmandate isikute ees. Selline tegevus oleks kahjustanud hageja huve. Kohus eeldab, et isikud käituvad majandussuhetes mõistlikult ega kahjusta teadlikult enda huve. Kosta viitab kirjalikes vastustes eelnimetatud hageja kirjalikele täpsustustele, et hageja ja kostja väidetava kokkuleppe kohta, mille kohaselt pidanuks kostja majandusseisu paranedes hagejale vaidlusaluse võla tasuma, ei ole pankrotihaldurile esitatud ühtegi kirjalikku dokumenti. Arvestades, et leping sõlmiti , jääb selgusetuks, miks esitati lepingu alusel osutatud teenuste eest arved alles 2004.a. Eeltoodu kinnitab kohtu järeldust, et hageja esitatud nõuet ei ole tegelikkuses olemas. Kohus leiab, et hageja esitatud .a. laeva haldusleping (tlk. 15-19); maksenõue summas 61 310 USD (tlk. 20); võlgnevuse arvestuse summas 61 310 USD (tlk. 22-23); võlgnevuse koostamise protokoll (tlk. 25-26); laevakulude tasumise leping (tlk. 28-31); maksenõue (tlk. 32); võlgnevuse koostamise protokoll (tlk. 34-35) ja võlgnevuse arvestused (tlk. 37-38; 40-41; 43-44) ei tõenda hageja nõuet, kuna on vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega, eelkõige seletuskirjaga maksejõuetuse põhjuste kohta (tlk. 71) ja kostja võlanimekirjaga seisuga .a. (tlk. 72). Pooled vaidlevad selle üle, kas esitatud rahaline nõue kajastub kostja ja majandusaasta aruandes. Hageja leidis kohtuistungil, et nõue kajastub kostja a. bilansis real nr – (tlk. 82). Kostja on seisukohal, et nõue ei kajastu ei kostja .a. ega .a. majandusaasta aruandes. Kohus leiab, et nõude kajastumine kostja .a. bilansis ei ole tõendatud, kuna bilansis on võlakohustused kajastatud ilma võlausaldajat näitamata. Kohus märgib, et ei ole ka võimalik väita, et nõuet 2003.a. bilansis ei kajastu, kuivõrd real on nimetatud tagatiseta kohustused summas 9 192 815 krooni. Kohus järeldab kokkuvõtlikult, et kostja .a. bilanss ei tõenda tsiviilasjas olulisi asjaolusid ja tuleb seetõttu jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et võlg ei kajastu kostja .a.

raamatupidamisbilansis (seal on märgitud p. „võlakohustused“ all tagatiseta võlakohustuste kogusummaks 384 102 krooni). Kohus leiab seega, et on tõendatud, et võlg ei kajastunud kostja .a. majandusaasta aruandes. ML V punkerdamine Hageja on esitanud kohtule võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale 1 142 791,79 krooni (tlk. 43). Nimetatud arvestuse selgituseks on märgitud võlgnevuse summa ml V osas perioodil .a. Hageja täiendavate kirjalike kinnituste kohaselt loodi kostja laevade äriekspluatatsiooniks (prahtimiseks). Tegevus hõlmas laevade A , M , K , VV, V ja N opereerimist ja kindlustamist. Hageja tegeles kostjale laevade opereerimisel tehniliste teenuste osutamisega ja kaadri juhtimisega. Hageja on tellinud ml V mootorkütust, mida tõendab hagiavaldusele lisatud arve (tlk. 46). Nimetatud arvest tasus 17 870 USD M B C . oma debitoorse võlgnevuse eest hagejale. Eelnimetatu kohta on esitatud kohtule .a. koopia raamatupidamistõendist (tlk. 48-49) ning koopiad maksekorraldusteest nr 315 (tlk. 51) ja nr (tlk. 52). Kohus ei nõustu hageja nimetatud väidetega ja leiab, et ei ole tõendatud tlk. oleva arve puutumus kostja pankrotimenetlusse. J.K on esitanud pankrotiasjas kohtule .a. seletuskirja maksejõuetuse põhjuste kohta, milles mainitakse vaid MV N opereerimist. Sama kinnitas J.K .a. aruandes, mille esitas pankrotihaldurile. Kohus nõustub ka siinkohal kostja vastuväidetega, et ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks tegelenud ml V punkerdamisega. Kohus rajab oma järeldused eelkõige J.K .a. kinnitusele kostja tegevusala kohta (tlk. 77) ja seletuskirjale maksejõuetuse põhjuste kohta (tlk. 71). Nõuete vastastikune loovutamine Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on võlakohustusi seoses hageja ja V U M B.V. vahel sõlmitud nõuete vastastikuse loovutamise lepinguga. Nõude vastastikuse loovutamise lepingu osas V U M B.V.-ga väidab hageja, et nimetatud leping tõendab kostjal V U M B.V.-lt saada oleva võla loovutamist hagejale. Hageja oleks pidanud saama V U M B.V.-lt raha teistele laevadele osutatud tehniliste teenuste eest, kuid kuna kostja võlgnes V U M B.V.-le, ei tasunud viimane omakorda hagejale kui kostjaga seotud äriühingule. Nõuete vastastikuse loovutamise leping sõlmitigi tekkinud olukorra lahendamiseks. V U M B.V. nõue sisaldub kostja raamatupidamisbilansi (kostja 2003.a. majandusaasta aruanne) real 11.1 „tagatiseta võlakohustused“ summas 9 192 815 krooni. Kostja leiab, et nimetatud nõuded ei puuduta kostjat, kuna lepingust nähtuvalt on V U M B.V. loovutanud oma nõude hageja vast ja hageja on loovutanud oma nõude V U M B.V. vastu. Kosta ei ole kohustatud tasuma hagejale võlgnevust, mille on hagejale võlgu jäänud V U M B.V. või mõni muu isik. Kohus nõustub kostja sellekohase järeldusega. Tsiviilasjas ei ole tõendatud asjaolu, et kostjale oleks tekkinud kohustusi seoses hageja ja V U M B.V. vahel sõlmitud vastastikusest nõuete loovutamise lepingust. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et vaidlusalune nõue ei ole tegelik ja ei kuulu seetõttu täies ulatuses tunnustamisele. Pankrotihaldur toimis õigesti, vaieldes nõuete kaitsmise koosolekul vaidlusaluse nõude tunnustamisele vastu. Kohus märgib, et rajab oma järeldused eelkõige seletuskirjale maksejõuetuse põhjuste kohta (tlk. 71) ja kostja võlanimekirjale seisuga .a. (tlk. 72). Samas ka hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita hageja nõuet. TsMS § 230 lg 1 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Pooled ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist. TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 tuleb kostjalt mõista riigituludesse läbivaatamiskuluna kohtu kantud postikulu 249,40 krooni: kuue tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 30.80 krooni, ühe tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 31.10 krooni ja ühe tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 33.50.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.