Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-23650
Kohtuasi
AK ja AS-i hagi IK vastu 95 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AK
04.05.2006
Hageja esindaja: OÜ AH Kostja: IK
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled .a kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tekitatud kahju 100 000 krooni hiljemalt .a. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuna tasus võlgnevuse osaliselt ja võlgneb hagejale 54 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt tasumata summalt ühekordset leppetrahvi summas 20 000 krooni ja viivist 500 krooni päevas. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 95 000 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 54 000 krooni, leppetrahvist 20 000 krooni ja viivisest 21 000 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja võttis oma kirjalikus vastuses hagi õigeks ning oli nõus tasuma kohtukulud. Kostja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.
Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne 1.juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 58 lg 1 sätestas, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. TsÜS § 60 lg 1 ja 2 sätestasid, et tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Kohtule esitatud .a sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tekitatud kahju 100 000 krooni hiljemalt .a. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuna tasus võlgnevuse osaliselt ja võlgneb hagejale 54 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt tasumata summalt ühekordset leppetrahvi summas 20 000 krooni ja viivist 500 krooni päevas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostja võttis vastuses hagi õigeks. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 95 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja on tasunud riigilõivu 5750 krooni, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista. Et postikulu ette tasutud ei ole, siis kuuluvad kostjalt TsMS §§-de 54 lg 4, 60 lg 1 alusel väljamõistmisele postikulud 31.70 riigituludesse , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.